U-väärtus = mitu kWh aastas?

[checkmate]

Tere,

Kui palju Eesti oludes U väärtus (0,1, 0,2 jne) võrdub kilovatt-tundides ruutmeetri kohta aastas ja kuidas seda arvutada?

0,2 W/m²K * 24h * 365p * 15K = 26kWh/m² panen väga mööda?

Võtsin ise lambist temperatuurivaheks 15 kraadi või kui palju meil arvestama peaks?

Tänud ette!

[igiliikur]

Viskasin huvi pärast oma projekti pilgu peale. Mul on U erinev, välissein 0,13, põrand 0,19 jne. Kokku on arvutatud 94kWh/m²

[checkmate]

Kas see number ei või olla mitte ruutmeetri elamispinna kohta sul? Täpsemalt pole lahti kirjutatud seda numbrit?

Ma sooviks osata arvutada ühe ruutmeetri konkreetse materjali/pinna kadu, et siis erinevaid materjale/lahendusi omavahel paremini majanduslikus mõttes võrrelda.

EDIT: Mul jah oli juhe nii koos, et ei suutnud isegi oma küsimust täpselt formuleerida, sry.

[OJV]

Peaks arvestama kraadpäevadega. Teadmata asukohta ja tasakaalutemperatuuri, siis väga umbes 4000.

Seega 0,2 x 4000 x 24 / 1000 = 19,2 kWh/m²a

See on seina (lae) ruutmeetri kohta.

[checkmate]

Aitäh tutvustamast mulle uut mõistet. Kusagil inglisekeelsel lehel sattusin ka just selle "Degree Days" otsa ja ei saanudki pihta millest jutt. Kel veel huvi, saab end harida siin: http://www.kredex.ee/public/Eesti_kraadp_evad_3.pdf

Ehk väga mööda ma ei pannudki, algaja õnn, mis muud. PM ei osanud lihtsalt arvestada, et arvestuslik sisetemperatuur ehk tasakaalutemperatuur võetakse 3-4 C võrra väiksem päikese, elektroonika ja inimeste soojuse arvelt.

Miks ma üldse seda küsima hakkasin, oli selles, et lugesin alljärgnevat artiklit ning seal on üks tabel, mille järgi näiteks U=0,2 puhul on soojakadu 5kWh/m²a. See number tekitas kahtlusi ning ei saagi nüüd aru, kas seal on tõesti kala pandud või saan ma sellest tabelist ikkagi valesti aru, kuid see pole ka enam oluline. Nüüd oskan juba ise umbkaudselt neid numbreid leida : http://www.aeroc.ee/user_upload/ehitaja_august_2011.pdf

Tänud Kalle!

[checkmate]

Üks kraadpäev väljendab 1°C erinevust arvestusliku sisetemperatuuri ja ööpäeva (24 tunnise perioodi) keskmise välisõhu temperatuuri vahel.

Üks küsimus veel siiski Kalle, kraadpäevade puhul kasutatakse ööpäeva keskmist temperatuuri, kuidas on aga lood tuulekülmaga? Kas see on juba seal sees või kas seda üldse arvestada?

Erkki

[Küülaline]

Tuulekülma mõiste on seotud (kõigusoojaste) elusolenditega. Majal ei ole tuulest sooja ega külma, muidugi kui on toimiv tuuletõke.

[Külaline]

Tuulekülma mõiste on seotud (kõigusoojaste) elusolenditega. Majal ei ole tuulest sooja ega külma, muidugi kui on toimiv tuuletõke.

See võib teoreetiliselt nii olla, aga meie valdav enamus majade puhul omab tuulekülm oma mõju küll. Sest lihtsalt pole nii hästi ehitatud majasid. Mäletan, et mõned aastat tagasi oli pikalt -20C ja puhus mõnda aega üle 10ms. Pikema aja peale andis kütte kuludes just tuule mõju tunda. Tuule mõjul jahtub juba esik märgatavalt rohkem, kui päevas välisuksest 10 korda käia.
http://legacy.fmi.fi/src/tuotteet/Pakka ... /index.php

[checkmate]

Jah tõsi ta on, nüüd mõistan küll
Inimene higistab -> tuul puhub -> higi aurustub (intensiivsemalt tänu tuulele) -> nahk jahtub. Mida külmema temperatuuriga õhk, seda vähem on temas niiskust, seda paremini ta kuivatab/jahutab. Või midagi sellist vist.
Ehk tuul seina/akna temperatuurile saaks nagu mõjuda vais siis, kui tuul puhub märjale seinale/aknale, kuid see on tõesti kaduvväike effekt kindlasti.

EDIT:

To külaline:
Selge on see, et tuul mõjutab toatemperatuuri, kuid seda eelkõige ikkagi vast (kehva) õhutiheduse läbi. 4-5m/s tuul = 50pa rõhuvahega vms olen lugenud, see on seesama näitaja, mille juures testitakse majade õhutihedust.

Aga tegelikult antud hetkel huvitas rohkem materjali enda soojusjuhtivusest tingitud kaod, õhutiheduseni veel jõuan. Leidsin veel ühe kasuliku lingi, kel aega ja huvi füüsika vastu: http://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=& ... vMll-rlDvw

[Külaline]

Tere. Seina soojapidavuse järgi ei ole võimalik arvutada hoone küttevajadust. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[rokikas]

Tohoh. Aga seina (üldiselt välispiirde) soojapidavus on vist ikka üks küttevajaduse arvutamiseks vajalik näitaja.

[OJV]

Hoonest kaob soojust läbi piirete - seinad, laed, põrand ja eriti aknad; ventilatsiooni ja infiltratsiooni kaudu ja sõltuvalt sooja vee tootmise viisist ka kanalisatsiooni.
Plusspoolel on vabasoojus - inimestest ja elutegevusest tekkiv soojus.
Hästi soojustatud majade puhul on küte, sooja vee kulu ja elektrikulu enam-vähem samas suurusjärgus - ca 40 kWh/m2, aga see on väga ligikaudne number.
Kui seina U-arv on alla 0,2, siis võivad väga suurt rolli soojakadudes mängida ka külmasillad! Seega ei maksa ainul U-arvu liigselt üle tähtsustada.

[rokikas]

Hästi soojustatud majade puhul on küte, sooja vee kulu ja elektrikulu enam-vähem samas suurusjärgus - ca 40 kWh/m2, aga see on väga ligikaudne number.

Kuidas seda nüüd mõista?

[Külaline]

Tere. U-arv on üks paljudest küttevajaduse määramise teguritest, aga neil puudub lineaarne seos. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[OJV]

Hästi soojustatud majade puhul on küte, sooja vee kulu ja elektrikulu enam-vähem samas suurusjärgus - ca 40 kWh/m2, aga see on väga ligikaudne number.

Kuidas seda nüüd mõista?

Hästi soojustatud ja madala energiatarbega majade puhul on kulu küttele ca 40 kWh/m2 aastas (põrandapinna ruutmeetrile)
Kulu sooja vee tootmiseks on sama suurusjärgus - ca 40 kWh/m2 aastas. Muidugi sõltub inimeste ja ruutmeetrite arvust aga väga suure keskmisena tuleb umbes niimoodi välja
Elektri tarbimine on ka samas suurusjärgus. Keskmiselt.

Samas - soojatagastusega ventilatsiooni olemasolul kasutatakse hästi ära vabasoojust nii et mida rohkem vaadatakse telekat ja triigitakse pesu, seda vähem kulub energiat otseselt kütteks.

[Külaline]

Tere. Seina soojapidavuse järgi ei ole võimalik arvutada hoone küttevajadust. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Tere. U-arv on üks paljudest küttevajaduse määramise teguritest, aga neil puudub lineaarne seos. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Tere Alar.

Teema pealkiri võib tõesti olla eksitav. Me ei räägi siin küttevajadusest, vaid --- ligikaudsete soojakadude suurusest (kWh/a) ja selle arvutamisest --- kindla U-arvu puhul --- konkreetse pinna/materjali (sein/aken jne) --- ühe ruutmeetri kohta.

No offence, kuid see on ju siililegi selge, et küttevajadus sõltub paljudest teguritest ja et sel U-arvuga puudub lineaarne seos

Lugupidamisega. Erkki

[Kalvis]

Oot Küttevajadus = soojakadu = U* A* dT U ja A on konstandid ja dT toapoolne soov on tavaliselt 21-25 kraadi vahel. Kel raha vähem võib lõpuks ka 15 kraadises soojas külma nautida. Teise otsa määrab ilmataat.
Kui keegi soovib soojakadusi vähendada siis on kõik võimalused olemas. Soojustab maja (U arv võib väheneda kordades), kolib väiksemasse kui samaväärse U arvuga majja (väheneb pindala) või ostab vildid ja vammused (vähendab dT)
Nagu näha, neid tegureid väga palju pole, valmis majas saab inimene mõjutada ühte (dT toapoolset otsa) ja valemiväline on tavaliselt inimese komme aknad lahti teha (ventilatsioon). Ventilatsioonile on oma valem ka olemas ja seda saab ka talvel samamoodi kinni keerata.

[rokikas]

Hästi soojustatud ja madala energiatarbega majade puhul on kulu küttele ca 40 kWh/m2 aastas (põrandapinna ruutmeetrile)
Kulu sooja vee tootmiseks on sama suurusjärgus - ca 40 kWh/m2 aastas. Muidugi sõltub inimeste ja ruutmeetrite arvust aga väga suure keskmisena tuleb umbes niimoodi välja
Elektri tarbimine on ka samas suurusjärgus. Keskmiselt.

See ikka oleks päris heade "näitajatega" maja. Sooja vee ja olmeelektri kulu sõltub ikka paljuski elanike arvust mitte ruutmeetritest. Vaevalt küll 3 liikmeline pere kulutab 150 m2. elades poole vähem olmeelektrit kui 300 m2. elades. Sama ka sooja veega.

Samas - soojatagastusega ventilatsiooni olemasolul kasutatakse hästi ära vabasoojust nii et mida rohkem vaadatakse telekat ja triigitakse pesu, seda vähem kulub energiat otseselt kütteks.

Kas ilma soojustagastuseta ventilatsiooni korral ei olegi tulemus/seos sama? Või siis kui üldse pole ventilatsiooni rajatud?

[trebla]

Kas OJV väitest peaks järeldama, et heade näitajatega maja aastane energiakulu on 40+40+40=120 kWh/m2 ?

[igiliikur]

No mul on siin arvutatud 94 ja näitab, et on A- klass. Kust sa selle 40 võtsid?