Vana puumaja soojustamine

kuidas soojustada oma elamist
Olku
külaline

Vana puumaja soojustamine

Lugemata postitus Postitas Olku »

Tegemist eestiaegse püstpalk seinaga ja väljast laudvooder. Välisvooder täitsa kobe ja maha ei tahaks võtta, et väljast soojustada. Sisemised seinad tahaks sirgeks teha karkassiga ning kuna karkass nii ehk naa tühjaks jääks siis plaan oli panna ca 5cm kivivilla sissepoole. Mõned teadmamehed on arvanud, et peaks veel kile ka panema??? Ise kaldun arvama kile negatiivsest mõjust puumajale. (kilekott pähe efekt <IMG SRC="images/icon_smile.gif">?) Kuulaks hea meelega veel mõningaid arvamusi/kogemusi.
<<< vana puumaja soojustamine <<
tom
külaline

Vana puumaja soojustamine

Lugemata postitus Postitas tom »

kile antud variandi puhul kindlasti ei sobi, pigem kahe kipsi vahel aurutõkke paber
alar piirfeld
külaline

Vana puumaja soojustamine

Lugemata postitus Postitas alar piirfeld »

Tere. Kui Olku tahab soojustada, siis on mõistlik jälgida tehniliselt korrektseid soovitusi. Õige soojustamine on väljastpoolt ja pole vaja mingeid kilesid. Kui aga eirata head soovitust ja soojustada villaga seestpoolt, siis on vaja ilmtingimata kasutada seespool kilet, kuigi ka sellest ei pruugi alati abi olla. Kile iseenesest ei tee puumajale midagi, aga kile defektsus või panematajätmine kohe kindlasti. Aga see kilekott pähe jutt on OBS-tasemel (odna baba skazala). Aurõkkepaberi toime on tunduvalt väiksem kui kilel. Lugupidamisega. Alar Piirfeld.
Riho
külaline

Vana puumaja soojustamine

Lugemata postitus Postitas Riho »

Alarile
<BR>Mida teeb kile panematta jätmine seestpoolt soojustamise puhul?
<BR>Kui soojustada väljastpoolt, siis koguneb niiskus soojustusse aurutõkke puudumisel.
<BR>
<BR> Vana palkmaja on nii hõre, et tuulutus on piisav, vältimaks niiskuse kogunemist sisemise soojustuse puhul. Eriti, kui pole plaanis välisvoodrit torkida.
alar piirfeld
külaline

Vana puumaja soojustamine

Lugemata postitus Postitas alar piirfeld »

Maja niiskusreziimi teema on selline, mida väga paljud räägivad, aga väga vähesed saavad aru tema tegelikust mehhanismist. Enamik sellest teemast rääkijaid ei tunne ehitusfüüsikat. Riha vead. 1. Niiskus on igal pool meie ümber, nii ruumis sees, palgis kui ka soojustuses. Ja kui see niisksus on kontrolli all (maja õigesti ehitatud) ei juhtu midagi hullu. 2. Hõre maja on läbipuhumise sünonüüm. Sellisel puhul on igasugune soojustamine mõttetu, kui on kavatsus peale maja soojustamist jätta talle ka läbipuhumise võimalus. Proovige tuulutada talvel ühekordse aknaklaasiga tuba nii, et klaasi pinnale ei tekiks jääd. Ainukene võimalus on tuba maha jahutada. Lugupidamisega. Alar Piirfeld
Riho
külaline

Vana puumaja soojustamine

Lugemata postitus Postitas Riho »

Ei kirjuta siin norimise mõttes, aga siiski jääb arusaamaruks soovitus panna puitmajale sisemise soojustuse puhul kuskile kilet. Mul ei ole tõesti inseneri haridust. Minu remondikogemused piirduvad paarikümmne majaga. Enamuses on olnud umbes 100 aastased puitmajad. MITTE ÜHELGI pole olnud kilet seespool. Ja kui katus püsib, maja pole liiga võssa kasvanud, vundament pole liiga madal ega keegi pole tõrvapappi tuuletõkkena kasutanud, on maja konstruktsoonid niiskuse seisukohalt alati heas korras. Muidugi on palju muid võimalikke probleeme, aga antud juhul küsis Olku väga konkreetse küsimuse.
<BR>
<BR>
alar piirfeld
külaline

Vana puumaja soojustamine

Lugemata postitus Postitas alar piirfeld »

Olkule vist vastasin. Ehitusfüüsikalised reeglid: sissepoole tihedamad ja külmemad kihid, väljapoole soojemad ja auru läbilaskvamad. Miks - see on juba pikem turnimine ehitusfüüsikalistes mõistetes. Juhul kui sisemise villasoojustusega midagi ei juuhtu, siis on sein tõesti läbipuhutav, aga mis funktsioon siis oli soojustamisel? Kui maja ei puhu läbi, ehk soojustuse funktsioon toimib, kaasned sisemise villsoojustusega ka kondensiprobleem palgi siseseinal. Kile on siis hädaabi, mis ehk aitab. Lugupidamisega. Alar Piirfeld.
huviline
külaline

Vana puumaja soojustamine

Lugemata postitus Postitas huviline »

Alarile
<BR>Aga kas tom i variant ei sobiks s.t. aurutõkkepaber ???
alar piirfled
külaline

Vana puumaja soojustamine

Lugemata postitus Postitas alar piirfled »

Tere. Millest koosneb aurutõkkepaber. Juba nimetus ütleb, et vähemalt paberist (kartongist). Paber iseenesest ei pea kinni mittemingisugust auru olgu ta ükskõik kui hästi ja millega immutatud. See paber peab siis auru kui ta on kihiline ehk koos paberiga on kile. Aga mitte ükski materjal pole absoluutselt aurutihe, s,h ka kile või klaas. Aurutiheduse väärtuse annab ka kihi paksus. Kui ka sellel paberil olev kile küll auru kinni peab, siis tänu oma väikesele kihipaksusele mitmeid (võib olla kümneid) kordi vähem kui korrektse paksusega aurutõkkekile. Eesmärk peaks olema maksimaalse kindlusega see aur kinni püüda, aga mitte teha butafoorset kihti kliendi (või iseenda) lollitamiseks. See aurutõkkepaber on järjekordne odavusele orienteeritud "optimaatorite" materjal. Lugupidamisega. Alar Piirfeld.
Andres
külaline

Vana puumaja soojustamine

Lugemata postitus Postitas Andres »

Soojustamiseks võib kasutada pillirooplaati,sellisel juhul ei ole aurutõke kohustuslik ja saab hingava seina.Pillirooplaat ei karda niiskust ja tema omadused niiskes keskkonnas oluliselt ei halvene
alar piirfeld
külaline

Vana puumaja soojustamine

Lugemata postitus Postitas alar piirfeld »

Andrese kommentaar ei haaku ehitusfüüsikaliste nõuetega. Pillirooplaatide soojapidavus on ca 2 korda halvem kui villal ja penol. Pillirooga võib küll soojustada, aga selle kihi paksus on siis näiteks 10 cm asemel 20 cm. Kui nüüd sellise soojapidavusega pilliroog panna sissepoole on rikutud ehitusfüüsikalist printsiipi ja kondensvesi on palgis sees. See nn "hingamine" võimaldab selle defekti ilmnemise. Selleks, et seda defekti vältida tuleks nüüd igal juhul sissepoole pilliroogu panna kindlasti kile. Hingava seina teema on selline, millest vähesed aru saavad. Pilliroog ei pruugi niiskust karta, seda ei karda ka puit, aga vett kardavad küll mõlemad. Ja vettinuna muutuvad puidu ja ka pilliroo omadused kohe kindlasti. Lugupidamisega. Alar Piirfeld
jaanus
külaline

Vana puumaja soojustamine

Lugemata postitus Postitas jaanus »

Küsiks siis jätkuks, et mis on seina hingamine, milline on hingav sein ja kas see on üldse positiivne. Ilmselt on levinud kaks arvamust, esiteks sein, kust õhk saab nö läbi liikuda ning koos sellega ka niiskuse majast välja kanda, teine lähenemine minuteada on selline, et hingav sein on selline, mis niiske sisekliima puhul talletab endasse veeauru ning siseõhu kuivenedes vabastab seda veeauru ning hoiab seeläbi maja sisekliima ühtlaselt ja parajalt mitte liiga kuiva. Kile justkui takistaks mõlemal puhul hingamist?
Riho
külaline

Vana puumaja soojustamine

Lugemata postitus Postitas Riho »

Nüüd tahaks küll juba norida Alariga. Pole se niiskusereziim ja hingava seina ehitusfüüsika ni keerulina ühti, et Sina ainukesena sellest aru saad. Kui Sa oled näinud reklaampuklette soojustusmaterjalide poes, ei tähenda se veel, et Sa kohe ehitusfüüsik oled. Kui Sa kõikidesse teistesse üleolevalt suhtud, ei võeta Su arvamusi varsti tõsiselt ja Sa muutud varsti naerualuseks.
Alar Piirfeld
külaline

Vana puumaja soojustamine

Lugemata postitus Postitas Alar Piirfeld »

Tere. Rihole. Ühelegi korrektselt küsinud abivajale pole ma kunagi vastanud ei üleolevalt ega irooniliselt. Hammustama hakkan ma neid, kes pole viitsinud läbi lugeda ehitusaabitsatki ning kukuvad andma OBS-soovitusi (odna baba skazala), mille tagajärjeks on abivajajate ämbrid. Ja niiskusreziimiga on tuttavad peale minu veel spetsialiste, aga neid on vähe. Jaanusele. "Hingav" sein on selline sein, mille kostruktiivne ülesehitus välistab ekspluatatsioonis kondensi tekke. Sein võiks selles mõttes olla alati "hingav". Aga sein peab olema ka õhutihe, et ta läbi ei puhuks. Vastasel juhul toimub siseruumi liigne jahtumine. Enamik inimesi mõistab "hingamise" all just läbipuhumist. Aga veeauru talletumine väljendatakse niiskusmahtuvusega. Tõsi, et kile nüüd seda niiskusmahtuvust pärsib. Aga kui on valida, kas kondens või niiskusmahtuvusest loobumine, siis eelistatum on viimane. Karkassmajal pole seda niikuinii. Rõhutan, et pole kile fänn, aga kile võib päästa nii mõnegi ämbri. Lugupidamisega. Alar Piirfeld.
metsavana
külaline

Vana puumaja soojustamine

Lugemata postitus Postitas metsavana »

No mis värk.Soome puuinfo soovitus palkmaja sisemiseks soojustamiseks kõlab nii. Sisse 50 senti villa,selle peale haavavineer 9 mm, selle peale AURUTÕKKE PABER, selle peale puitlaastplaat kuni 22 mm. KILE soovitavad karkass-maja puhul.Kellel on õigus? Piirfeld vst. Puuinfo
Alar Piirfeld
külaline

Vana puumaja soojustamine

Lugemata postitus Postitas Alar Piirfeld »

Tere. Viimase näite puhul on niiskusreziim kontrolli all. Kuna tegemist on sisemise soojustusega, siis ilma aurutõkketa on suur kondensi tekkeoht. Aga aurutõkke ülesandeid võivad ka muud materjalid teatud määral täita. Vineer on üsna tihe materjal. Ning kui talle veel 22 mm PLP, siis on sisemine aurutõke päris korralik. See aurutõkkepaber annab veel väikese plussi veel juurde. Lugupidamisega. Alar Piirfeld.
Peep
külaline

Vana puumaja soojustamine

Lugemata postitus Postitas Peep »

Vestlus on huvitav ja tekitab küsimusi. Ühtlasi on siiras rõõm tõdeda, et spetsialistid leiavad aega siin "lihtrahvast" abistada.
<BR>Kuidas lahendada vahelae ja välisseina ühenduse aurutihedus?
<BR>Milline on parim viis kilet või aurutõkkepaberit jätkata?
<BR>Kuidas kinnitada kilet või aurutõkkepaberit. Kui näiteks lasta klambripüstoliga, siis kas tuleb ja kuidas tuleb katta need kinnitid?
<BR>Sõrestiku alusraam ja selle sõlme tihedamine?
<BR>Kuidas tihendada korstna juurest nii, et päästeamet oleks rahul ja kõik oleks ohutu?
<BR>Kuidas teha akendel põsed aurutihedaks?
<BR>
<BR>Tänud,
<BR>Peep
Alar Piirfeld
külaline

Vana puumaja soojustamine

Lugemata postitus Postitas Alar Piirfeld »

No nii, seda ma kartsingi! Peebu küsimused ongi sellised, mis näitavad kile kui funktsionaalse konstruktsioonielemendi puudulikkust praktikas. Vahelae aurutihedust tagada on väga komplitseeritud: kas teha seda juba enne vahelae paigaldust (tundub vist liiga absurdne) või katta kogu siseruumi sein+lagi+põrand aurutõkkega (sama jabur). Mõistlikum on teha kogu konstrutsioon selline, et kilet poleks vajagi. Kile jätkamisks on parim alumiiniumteip. Klambripüstoli kohad saab samuti alumiiniumteibiga üle käia. Korstna juurde ei oska midagi paremat soovitada kui jälle alumiiniumfooliumit ja teipida alumiiniumteibiga. Aknapõskede aurutiheduse tagamiseks on olemas elastsed ja iseliimuvad butüülteibid. Lugupidamisega. Alar Piirfeld
lauri
külaline

Vana puumaja soojustamine

Lugemata postitus Postitas lauri »

Tänud Alarile heade vastuste ja põhjenduste eest.
Peep
külaline

Vana puumaja soojustamine

Lugemata postitus Postitas Peep »

Tänud vastuse eest, aga kuidas mõista seda esimest lauset!?
<BR>Lugupidamisega,
<BR>Peep
Alar Piirfeld
külaline

Vana puumaja soojustamine

Lugemata postitus Postitas Alar Piirfeld »

Tere. Peebu küsimus oli vist pööratud minu hüüumärgiga lausele. See tähendab seda, et maja on keeruliste, omavahel seotud süsteemide kompleks koos oma alamsüsteemidega. Kõik süsteemid peavad omavahel olema seotud. Ka kile, mis kuulub ühe komponendina fassaadi alamsüsteemi, seina niiskusmahtuvuse alamsüsteemi, seina niiskusreziimi alamsüsteemi, õhuvahetuse alamsüsteemi, seina konstruktsioonisüsteemi. Hinnata ühe või teise majamaterjali elemeti kõikides tema alamsüsteemides ning osata näha selle materjaliga seotud alamsüsteemide tehniliste parameetrite muutusi ning nendevahelisi seoseid polegi nii lihtne ka arhitektil või inseneril. Nii et kile pole mingi absoluutne päästerõngas, vaid teatud juhtudel ta aitab leevendada teatuid probleeme, aga mitte kõiki. Teoreetilislt on kile aurutõke, praktiliselt ei maksa seda absolutiseerida vaid vaadelda seda kontekstis Peebu küsimustega väikese reservatsiooniga. Lugupidamisega. Alar Piirfeld
Vasta