Ehitusfoorum

Külaline kirjutas:

Viiking7 kirjutas:(Tselluvilla tootjad ütlevad, et ei vaja aurutõket)

Keegi võiks ju teha katse.
Teeks tselluvilla alla praktiliselt aurutakistuseta lae.
Näiteks lööks lakke traatvõrgu, selle peal tavaline ehituspapp ja tselluvill.
Kui inimest huvitab lae maksimaalne "hingamine" - miks siis mitte proovida.

Kui mind maksimaalne hingamine huvitaks siis elaksin üldse perega välja telgis. Mind huvitab ikka, kuidas oleks antud olukorras võimalikult soe ja ka puitkonstruktsioonid ära ei mädaneks. "Kui miljonär oleks võiks ka inimkatseid teha."

Tere. Järjekordne näide kuidas "aurutõkestuse" tuhinas on jälle üle võlli keeratud. Viska kipsile (pole vahet kas õhuvahega või ilma) vill peale ja korras. Ainuke häda, et vill võib läbi puhuda kui pööningul tuul vuhiseb, aga see on juba teine teema. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Külaline kirjutas:Tere. Järjekordne näide kuidas "aurutõkestuse" tuhinas on jälle üle võlli keeratud. Viska kipsile (pole vahet kas õhuvahega või ilma) vill peale ja korras. Ainuke häda, et vill võib läbi puhuda kui pööningul tuul vuhiseb, aga see on juba teine teema. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Tere,
Kas selle läbipuhumise vastu aitaks kui paneks kipslae peale talade alla 20cm tselluvilla, siis ehituspapp talade vahele ja veel 20 cm tselluvilla peale?

Külaline kirjutas:vill võib läbi puhuda kui pööningul tuul vuhiseb,

Mina saan sellest niimoodi aru, et kõigepealt ohustab tuulega läbipuhumine ikka soojustuse pealmist kihti.
Selle vastu aitaks paberi (või ajalehtede) soojustusvilla peale laotamine.

Tuuletõke on õigem paigaldada ikka soojustuse välispinda, sest siis kaitseb see kogu soojustusekihi läbipuhumist.
Konstruktsioonisisese konvektsiooni vältimiseks võib osadel juhtudel olla otstarbekas paigaldada kihtide vahele ehituspapi, aga ei usu tselluvillsoojustuse puhul see midagi annab.

Ma arvan, et igasuguste villadega soojustamisel võib aurutõke aidata küttekulusid kokku hoida. Kui niiskus pääseb konstruktsioonidesse, siis konstruktsioonile ei pruugi see veel kahjulik olla, aga teadaolevalt niiskus suurendab materjalide soojusjuhtivust.
Teoreetiliselt on see nii, kuigi tavaelus on aurutõkke osa küttekuludes muidugi üsna keeruline mõõta.

Siin on Võru villatootja kodulehekülje tekst , mis paneb "paika" kogu ehitusfüüsika ja lahendab kõik probleemid !
Tselluvilla hingavus tähendab seda, et soojustamisel pole tarvis kasutada aurutõkkeid. Aurutõkete puudumine annab hoonele parema hingavuse, parandab sisekliimat ning elimineerib kondensatsioonivee kahjustused. Hoone hingavuse ja sisekliima aspekt on eriti oluline piirkondades, kus on täheldatud radooni (mürgine ja inimorganismile kahjulik maapõuest eralduv gaas) tavalisest kõrgemat taset (radooni ohupiirkondi Eestis saad uurida siit).

Samuti hoiab tselluvill niisketel aastaaegadel hoone konstruktsioonid kuivad, mis vähendab külmasildade tekkimist ning pikendab konsutruktsioonide eluiga.

Kappasin teema diagonaalis läbi ja ei pannud tähele kas on juttu tehtud kombinatsioonist "ristkihtpuit+tselluvill+ristkihtpuit" mida kasutab oma majade konstruktsioonis www.elumaja.ee Aurutõkke kasutamisest enam juttu ei tehta erinevalt nende varasematest lahendustest. Kodulehelt leiab viiteid läbi viidud rõhutestidele.Eks aja jooksul peaks hakkama saabuma numbrilist informatsiooni hoonete tegelike kasutuskulude kohta. Üks vinge esitlus: http://www.empl.ee/images/stories/Konve ... ajades.pdf
Analoogiline konstruktsioon on käibel ka Põlva passiivmaja puhul. Mis võiks olla põhjused sellist tüüpi konstruktsiooni vältimiseks.

Milline oleks siis ideaalne-ohutu lae konstruktsioon, tuulduva pööningu korral?

Õiges suunas hõrenev.

Kui on soovi täpseks informatsiooniks siis sisesta neti lehekülg www.werrowool.ee. Küsige inimest nimega Ivar. Küsi oma küsimused ja võin garanteerida, et vastus mis tuleb on asjakohane ja õige.

Olen ise puistevilla paigaldaja olnud 2 aastat. Teadmiseks : Tselluvill, Kivivill , Klaasvill on puistevillad. Tselluvillal on lihtsalt erinevaid paigaldusviise, kuid samas on ka klaasvillal.

Lugupidamisega

Mikk Tikerpuu kirjutas:Kui on soovi täpseks informatsiooniks siis sisesta neti lehekülg http://www.werrowool.ee. Küsige inimest nimega Ivar. Küsi oma küsimused ja võin garanteerida, et vastus mis tuleb on asjakohane ja õige.

Olen ise puistevilla paigaldaja olnud 2 aastat. Teadmiseks : Tselluvill, Kivivill , Klaasvill on puistevillad. Tselluvillal on lihtsalt erinevaid paigaldusviise, kuid samas on ka klaasvillal.

Lugupidamisega

Tere,
Sinna kodulehele ärge küll minge , sest seal on kirjas absoluutne jama "Tselluvilla hingavus tähendab seda, et soojustamisel pole tarvis kasutada aurutõkkeid. Aurutõkete puudumine annab hoonele parema hingavuse, parandab sisekliimat ning elimineerib kondensatsioonivee kahjustused." See on inseneri seisukohalt täielik absurd ja vaevalt sealt firmast ka asjalikku nõuannet saab !

Kuulge Tikerpuu
Teie poolt viidatud lehelt:

Soojusjuhtivustegur näitab soojuse hulka, mis 1 sekundi jooksul läbib ruutmeetri suurust ja 1 meetri paksust homogeenset ainet

Kas selles soojustusmaterjale müüvas firmas pole tõesti kedagi, kes asjast natukenegi aru saaks?

Oi kui piinlik võiks ja peaks olema. aga tänapäeval pidi ka negatiivne reklaam olema.

Ma arvan, et te peaks rahulikult süvenema teemasse. Te ei sa ise ka aru mille üle te siin targutate. Paljud teist külalistest pole haamrit näinudgi.

Lugupidamisega.

Mikk Tikerpuu kirjutas:Ma arvan, et te peaks rahulikult süvenema teemasse. Te ei sa ise ka aru mille üle te siin targutate. Paljud teist külalistest pole haamrit näinudgi.

Lugupidamisega.

Kurb, kui ei saada aru, et seal lehel on totaalne vale ja häma kokku kirjutatud ja sellega püütakse otseselt raha teenida. Haamer ei puutu antud juhul kuidagi siia.

Mikk Tikerpuu kirjutas:Olen ise puistevilla paigaldaja olnud 2 aastat. Teadmiseks :.....

2 aastane assensiaatori kogemus ei anna veel alust gastroenteroloogina sõna võtta!

Mitte otseselt tselluvillast kuid seletust aurutõkkest küll idanaabritelt http://www.youtube.com/watch?v=6i5qGiQ5PUo

tervitused!
pole ka sellest aurutõkkepaberivärgist kõige selgemini siiski aru saanud. päris numbrilistest näitajatest ka võõras. aga kuna küsija suu pihta ei lööda, siis huvipärast küsiks arvamusi...

vanemal majal,kui on lamekatus: eterniit,tõrvapapp, täislaudis ja laetala. oleks olemas mõningad materjalid ja seepärast uurikski sellise lahenduse kohta antud kohas. Kui taladevahele panna kümnene peno ja sellele lisaks kümnene vill, siis peaks taladega soojustus seestpoolt tasa olema....kui sinna panna nüüd see aurutõkkepaber ja siis tuleks laudis?
kas laudis võib olla mõnes kohas kohe vastu aurutõkkepaberit, kuhu juhtmeid vahele ja karkasi muidu poleks juurde vaja? vb siinolijatele loll küsimus aga siiski...kas selline variant üldse toimiks? või kui mitte, sis mis tuleks teisiti teha. tänud ette!
üks_huviline

lisaks veel see, et tegu on katusekambriga.selle põranda soojustus on alumistele ruumidele piisav ja see ruum jääks enamasti suviseks kasutuseks.

Soojustuskihid seest väljaspoole peavad olema järjest auru läbilaskvamad. Ehk siis pead omavahel ära vahetama vahtpolüstürooli ja villaplaadi. Kui just soov mõlemat soojustusmaterjali kasutada. Kui talade peal või vahel õhk liigub siis on 2 varianti: kasutad soojustamiseks ainult vahtpolüstürooli või villaga soojustamise puhul kõigepealt talade vahele tuuletõke.
Karkass, kuldse reegli järgi, sammuga 400mm.
Ise armastan asju peenelt teha- teibin alati klambri kinnitused ja roovi kinnituskruvid saavad ka õige kohapeale tilga hermeetikut. Samuti olen kõik läbiviigud seintes/lagedes hermeetikuga tihendanud. Töötab!

Millise tootja tselluvill siis norm oleks? Werrowooli, kes kodulehel juba sogast juttu ajab ei saa siis usaldada?

Üsna hiljuti lasin paigaldada läti tselluvilla (läti lattidest soojustus!) ja ka veidi Võrumaa villa, minu meelest ei olnud nad erinevad. Paigaldaja küll kirus viimast, pidavat masinas tükki jääma. Osta, kust soodsamalt saad.

Läti oma - sa mõtled Ecowooli või siis Vekover'i? Viimasel väidavad on tulekindluse klass B1 ehk parim, mis olen leidnud. Võru omal on see D.

Mul oli kasutusel Ecowool. See, et tselluvill on saanud B tulekindlusklassi, on mulle uudiseks. Uurin asja. (Kas sul on Vekoveri kohta mingi dokustaat näidata, st "kes väitis"?)

üks_huviline kirjutas:tervitused!
pole ka sellest aurutõkkepaberivärgist kõige selgemini siiski aru saanud. päris numbrilistest näitajatest ka võõras. aga kuna küsija suu pihta ei lööda, siis huvipärast küsiks arvamusi...

vanemal majal,kui on lamekatus: eterniit,tõrvapapp, täislaudis ja laetala. oleks olemas mõningad materjalid ja seepärast uurikski sellise lahenduse kohta antud kohas. Kui taladevahele panna kümnene peno ja sellele lisaks kümnene vill, siis peaks taladega soojustus seestpoolt tasa olema....kui sinna panna nüüd see aurutõkkepaber ja siis tuleks laudis?
kas laudis võib olla mõnes kohas kohe vastu aurutõkkepaberit, kuhu juhtmeid vahele ja karkasi muidu poleks juurde vaja? vb siinolijatele loll küsimus aga siiski...kas selline variant üldse toimiks? või kui mitte, sis mis tuleks teisiti teha. tänud ette!
üks_huviline

Mul hetkel samas olukorras klient aga uusehitusega ja ta paigaldas villa ning ülima hoole ja armastusega aurutõkke kile ja teipis väga hoolega aga tulemuseks oli kilepeal lainetav vesi..miks sest ta paigaldas aurutõkke igale toale ning kogu aur liikus läbi fiboseinte ikkagi katuslakke. Seega kui ei paigalda enne vaheseinu aurutõket siis on võimatu saavutada aurutõket vaid lihtsalt kulutate raha.