Ehitusfoorum

uudo kirjutas:see oleneb sellest, mis tüüpi katuse aluskate sul seal on. selle peale, et niiskus ainult alumise korruse kaudu väljub, ei maksaks lootma jääda.

Katusekivi, katusekile, tuuletõke, vill ja nüüd küsimus kas on vaja aurutõket kui alumisel korrusel seda pole.

kui on toimiv tuulutus katusel, siis saaks ilma ka hakkama.

Sai see teema minimaalselt kolm korda läbi loetud ja seal on-line kalkulaatoriga klõbistatud, aga kindlat vastust pole siiani saanud.

Hetkel on selline olukord, väljast sisse:
katusekivi
roov 75*50
tuulutus 50mm
katuse aluskate(kile) mittehingav
tuulutus 75mm
tuuletõke Skano (Viisnurk) 2*25mm
sarikad 400*50

Plaanin paigaldada sarikate vahele tselluvilla tihendatud täitmise meetodil (dense pack) ja penni peale tavalise puistena, mille kohale jääks ka nn. külm pööning (tuuldumisruum läbi tuulduva harjaprofiili)
Kas antud lahenduse puhul on siis tingimata vaja aurutõket?
Mida peaks tegema või saaks teha aurutõkke paigaldamise vältimiseks?

Ette tänades.

Onu Tom kirjutas:Mida peaks tegema või saaks teha aurutõkke paigaldamise vältimiseks?

Ära osta aurutõket ja teda ei olegi seal!
Miks kardad aurutõket? Millised kihid planeerid tselluvillast sissepoole?

Ei usu eriti aurutõkke kestvust ja nagu siin teemas ka korduvalt öeldud ei suudeta seda aurutõket tihedaks saada
Tahaks ehitada ainult üks kord.

Ega ei teagi päris täpselt mis sinna panna, arvatasti osb ja kipsi ja/või laudise.
Ja nüüd kui ütlete, et osb ongi aurutõke, siis oleks endiselt küsitav selle aksepteeritav paigaldustihedus ja tihenduse kestvus

Sellest oligi ajendatud minu küsimus, Kas olemasolevast oleks veel võimalik lollikindlat konstruktsiooni lahendust välja võluda.

Kas tuuletõket on kahekordne kiht? Miks nii?

Kahekordne jah , nihutatud vuukidega.
Kindlapeale minek, elan kohas kus tuult on kõvasti üle keskmise.

Huvitav , kas see 50 mm. parafiiniga immutatud plaadikiht ei või probleemseks osutuda kui sisemine aurutõke (just sellel eesmärgil paigaldatud/toodetud kiht/materjal) puudub?
Ehk oskajad kommenteerivad.

Seal U-wert kalkulaatoril klõbistades tundub et kui suvel temperatuur näiteks 30 kraadile tõuseb koguneks vesi aurutõkke taha, mis seal 77 päeva välja kuivaks.

Võta sa nüüd kinni mis õigem oleks, võib olla tõlgendan ma neid väärtusi seal ka valesti.

kuis sa 77 päeva said ? Siin eri temp ja tingimuste juures ei paista suuremat probleemi, samas on mu pakutud sisemine RH 65 ja väline 90 ka üle pakutud väheke. võibolla on probleem suve maksimumil, aga mis tingimused siis katuse all valitsevad ma ei oska pakkuda. Suur temp, aga kas ka suur RH ? Kindluse mõttes võid ju sisse panna osalise aurutõkke, bituumenpaberi vms, kahju ei saa see teha.

keskmine talv: http://www.u-value.net/berechnung/u-wer ... &outside=3
keskmine suvi: http://www.u-wert.net/berechnung/u-wert ... &outside=3
talve maks: http://www.u-wert.net/berechnung/u-wert ... &outside=3

Pane nüüd väline temp 30 oma pakutud lingil vaata mis juhtub ja palju kuivab.
RH ja temperatuuri seos katuseall on mullegi küsimärk.

Kui katuse all on 30C ja RH 90, siis tõesti, aga ...huvitav mis tingimused seal tegelikult on suurema soojaga ? RH seal ehk hoopis 20-30 tuuri.

Võibolla tõesti.

Imelik on see et kui enda arust mõne targema küsimuse esitad pole neid targemaid kuskil, muidu on neid targutajaid küll.

Hiljem kui asi valmis ja võimalikud probleemid tekivad siis on kõik "miks sa nii tegid ja nii ei teinud"

Oleks ma täna nii tark kui mu naine homme.

Tere. Kui tuulutused toimivad ja sisemine õhutõke peab, on konstruktsioon ohutu. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Huvitav oleks ikkagi teada, et mis temp ja niiskuse tingimused konstrutksioonide sisemustes valitsevad. Oskab keegi viidata või teab ?

Nii palju kui ma aru sain loetust, sealt samast U-Wert lehelt, pole vaja suvise niiskustaseme tõusu pärast vaja väga muretseda, sest kalkulaator pole optimeeritud suvise niiskusarvestuse jaoks.
Suvine väline niiskus kuivab välja juba samapäeva öösel.

Onu Tom kirjutas: Imelik on see et kui enda arust mõne targema küsimuse esitad pole neid targemaid kuskil, muidu on neid targutajaid küll.

Imelik (minu kasutajanimi) on ka targutaja, keda pole kuskil kui "tark küsimus" esitatakse?
Targa küsimusega on nii nagu on. Oleksid viitsinud eelnevat tähelepanelikult lugeda, oleksid märganud , et troopikas sisemist aurutõket ei soovitata.
Eestis on paraku nii, et mida kõrgem temperatuur, seda väiksem suhteline õhuniiskus. Antud näites on Läänemaal pea 30C ja suhteline õhuniiskus alla 40%. Need kes võrdlevad meie "kuuma suve" troopikaga, eksivad rängalt.
Imelik.

Õige näide
Imelik.

Tere,
Lugesin teema läbi. Poolest teaduslikust jutust aru ei saanud. Prooviks siis talupoja mõistusega asjale läheneda. Kas keegi teab kedagi, kes teab kedagi, kellel on horisontaalpinna soojustamisel (pööningu vahelagi) konstrutsoonid mädanema läinud, selle tõttu, et kasutati või ei kasutatud aurutõket? Vanasti ehitati ju ka Eestis ilma aurutõketa. Kas tänu sellele talumajade ka kivimajade konstrutsioonid hävisid või? Oskab keegi selgitada ka lihtsas eesti keeles.
Endal probleem sügisel ostetud majas. Tselluvillga soojustatud tuulduv. Vill kipsi peale vajunud, mis tähendab õhuavasid villa sees.
Ette tänades

Katsuks arutleda.
Kui soojustatud on pealt lahtise (või paberiga kaetud) villaga, ei ole aurul millegi taha pidama jääda.
Ja kui laematerjal omab villakihiga võrreldes viiekordset aurutakistust, peaks see viiekordsuse nõue kah kuidagipidi rahuldatud olema.
Aga lae läbi auramine ei ole ikkagi parim viis üleliigsest niiskusest vabanemiseks.

Viiking7 kirjutas:Tere,
kellel on horisontaalpinna soojustamisel (pööningu vahelagi) konstrutsoonid mädanema läinud, selle tõttu, et kasutati või ei kasutatud aurutõket? Vanasti ehitati ju ka Eestis ilma aurutõketa. Kas tänu sellele talumajade ka kivimajade konstrutsioonid hävisid või?

Tselluvillga soojustatud tuulduv. Vill kipsi peale vajunud, mis tähendab õhuavasid villa sees.

Minul isiklikku kogemust pole.

Vanasti kasutati vahel kasetohtu või tihedat savikihti soojustuse all. Kasutati raskemat soojustusmaterjali (saepuru + lubi või liiv). Selles ei olnud kondentsi tekkimine samavõrd probleemne, kui moodsas kerges villsoojustuses (sama olukord, nagu soojustuseta palksein vs karkass-sein).

Lihtsaim meetod edasi elamiseks: proovi tselluvilla tühikuid rehitsedes täita ja kihi paksust võrdsustada. Telli täiendav kiht tselluvilla lisaks peale. Räästatsoonis või kogu pinnas kata vill tuuletõkkepaberiga (ehituspapiga või bituumenpaberiga).

Anna 2 a pärast tagasisidet

rein113 kirjutas:

Viiking7 kirjutas:Tere,
kellel on horisontaalpinna soojustamisel (pööningu vahelagi) konstrutsoonid mädanema läinud, selle tõttu, et kasutati või ei kasutatud aurutõket? Vanasti ehitati ju ka Eestis ilma aurutõketa. Kas tänu sellele talumajade ka kivimajade konstrutsioonid hävisid või?

Tselluvillga soojustatud tuulduv. Vill kipsi peale vajunud, mis tähendab õhuavasid villa sees.

Minul isiklikku kogemust pole.

Vanasti kasutati vahel kasetohtu või tihedat savikihti soojustuse all. Kasutati raskemat soojustusmaterjali (saepuru + lubi või liiv). Selles ei olnud kondentsi tekkimine samavõrd probleemne, kui moodsas kerges villsoojustuses (sama olukord, nagu soojustuseta palksein vs karkass-sein).

Lihtsaim meetod edasi elamiseks: proovi tselluvilla tühikuid rehitsedes täita ja kihi paksust võrdsustada. Telli täiendav kiht tselluvilla lisaks peale. Räästatsoonis või kogu pinnas kata vill tuuletõkkepaberiga (ehituspapiga või bituumenpaberiga).

Anna 2 a pärast tagasisidet

Nii, et lükan villa kipslae peale. Mis saab siis aurupaberist v ehituspapist, mis peaks villa alla minaema. Kas kips täidab ise selle paberi fuktsiooni ära? Ise mõtlesin pigem küll, et jätan selle suure õhu vahe, mis seal juba varem oli (20cm) kips ja talade vahel. Talade vahele paneks ehituspapi ja siis olemasolev tselluvill peale 20cm taladevahed+ ostaks veel 20 cm peale.? Milliseid ohte näete sellises süsteemis?

Viiking7 kirjutas:Nii, et lükan villa kipslae peale. Mis saab siis aurupaberist v ehituspapist, mis peaks villa alla minaema. Kas kips täidab ise selle paberi fuktsiooni ära? Ise mõtlesin pigem küll, et jätan selle suure õhu vahe, mis seal juba varem oli (20cm) kips ja talade vahel. Talade vahele paneks ehituspapi ja siis olemasolev tselluvill peale 20cm taladevahed+ ostaks veel 20 cm peale.? Milliseid ohte näete sellises süsteemis?

Villa all peaks olema auritõkkekile mis aitab auru vastu.
Ehituspapp ei aita midagi

Anonüümne kirjutas:

Viiking7 kirjutas:Nii, et lükan villa kipslae peale. Mis saab siis aurupaberist v ehituspapist, mis peaks villa alla minaema. Kas kips täidab ise selle paberi fuktsiooni ära? Ise mõtlesin pigem küll, et jätan selle suure õhu vahe, mis seal juba varem oli (20cm) kips ja talade vahel. Talade vahele paneks ehituspapi ja siis olemasolev tselluvill peale 20cm taladevahed+ ostaks veel 20 cm peale.? Milliseid ohte näete sellises süsteemis?

Villa all peaks olema auritõkkekile mis aitab auru vastu.
Ehituspapp ei aita midagi

Ja mida see aurutõke kaitsma peaks, villa või talasid. (Tselluvilla tootjad ütlevad, et ei vaja aurutõket) Villa kaitseks võin panna, aga talade alla ei ole küll seda võimalik enam panna.

Viiking7 kirjutas:(Tselluvilla tootjad ütlevad, et ei vaja aurutõket)

Keegi võiks ju teha katse.
Teeks tselluvilla alla praktiliselt aurutakistuseta lae.
Näiteks lööks lakke traatvõrgu, selle peal tavaline ehituspapp ja tselluvill.
Kui inimest huvitab lae maksimaalne "hingamine" - miks siis mitte proovida.