Ehitusfoorum

Ehk midagi ka sissepoole kuivab nagu joonis 9 näitab

Ja seda mis valemiga? Seda ainult juhul kui absoluutne niiskusisaldus seinas on suurem kui sees ja väljapoole kuivamine on takistatud (nagu antud seinas on).
Jälle kile süüdi? Difusioon toimib sõltumata kilest, ainult et antud konstruktsioonis seatakse talle ette tõsiseid takistusi.
Jälle kile süüdi? Konks kogu selles ülemaailmses vaidluses
on tootjate kisma -"kellel on parem". Tselluvilla tootja rõhub aurutõkkevajaduse puudumisele, kuna tema eelis on suurem niiskussiduvus ilma kondensita (aurutõkkega ei oleks see enam oluline). Mineraalvilla tootja rõhub aurutõkke vajalikkusele, kuna ilma selleta võib esineda probleeme. Kumbki ei räägi välja kogu sisu. Seda, et tselluvilla omadusest ei ole midagi kasu, kuna niiskustase püsib kauem piisavalt kõrge, seega ka kogu konstruktsioon (mis ei tee head kummagile). Ning seda, et mineraalvill küll juhib hästi veeauru ning seob seda halvasti (e. soojusjuhtivus oluliselt ei muutu)kuid kõrgetel tasemetel saab sellest tema puudus kondensi näol (kui kondensi ei tekiks siis probleemi ei oleks selle aurutõkke vajalikkusega).
See siis diletandi "arusaamine" asjadest.
Imelik.

Ma samuti diletandina eeltooduga nõus. Vaid niipalju lisaks, et ka konstruktsiooni tüübist oleneb väga palju. Me siin kasutame vana ja läbi proovitud 5x aurujuhtivuse vahega varianti. Üle lombi levib auru takistavate välispiiretega variant (põhjust ei tea - võibolla on eesmärk karkassi jäigastamine), kus on oluline kontrollida kondenseerumispinna temperatuuri. Lõpuks ongi valik maitse asi - igatepidi saab teha.

Reklaamipaus http://www.ekovilla.com/gfx/pdf/online/ ... 2011_1.pdf
http://www.passiivitalo.net/ Kasutavad oma passiivmajades vaid tsellu/ekovilla.

Nüüd said õiguse kasutada ka oma tselluvillast plaatvillatoodetel CE - märget http://www.puuinfo.fi/ajankohtaista/eko ... -ce-merkki http://www.ekovilla.com/gfx/pdf/ekovill ... aisuus.pdf

Lugesin läbi ja väga palju targem ei ole. Küsin pigem otse ja konkreetselt.
Sõrestik sein prussidel, elutuba, planeeritult seest välja järgmiselt:
värv -> pahtel -> kips -> puitkarkass(vahel 300 paroci kivivill) -> isover vkl tuuletoke -> 50mm distants -> voodrilaud.

Kas kasutada aurutoket voi mitte? Ruumis põrandaküttega ujuv betoonpõrand, vundamendi peal 2x50mm vöö mille peale toetuvad siis karkassi postid.

Lugedes googlist tulenevaid vastuseid, siis öeldakse, et pole vaja peamiselt seetõttu, et:
Puithoonete eluruumide seinad ei vaja eraldi aurutõket, sest materjal seob veeauru nii,
et ei teki kondensaati ega kahane puidu soojusisolatsioonivõime, ning mingi aja
möödudes kuivab niiskus välja.

Külaline kirjutas:värv -> pahtel -> kips -> puitkarkass(vahel 300 paroci kivivill) -> isover vkl tuuletoke -> 50mm distants -> voodrilaud.
Kas kasutada aurutoket voi mitte?

Kirjeldatud konstruktsiooni puhul soovitan tungivalt aurutõket kasutada.

Samas on ehk otstarbekam teha konstruktsioon ümber nii, et ei peaks kasutama.

Näiteks: 2 x kips -> 50mm vill -> OSB -> 250mm vill -> 25mm tuuletõke võiks olla üks võimalus.

Seejuures OSB ja tuuletõke töötavad ka karkassi jäigastava komponendina.

Tere. Võttes aluseks Hr.Rebase poolt leitud on-line staatilisel arvutusmetoodikal põhineva programmi (" Sattus täna üks sait teele ette. http://www.u-wert.net/ Tundub, et see hakkab asendama mu senist tabelarvutuses tehtud niiskusrežiimi ennustit.") ei ole sisemine kile tungivalt vajalik. Aga kahju ka ei tee. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Äitäh Hr. Rebane.
Kui võtta aluseks järgmine konstruktsioon, siis kuhu siin oleks õige paigaldada Vario Duplexi või mõni muu aurutõke? Kas OSB ja 250mm villa´, ehk siis OSB ja puitkarkassi vahele?
värv - pahtel - 1 x kips - 50mm vill - OSB - 250mm vill - tuuletõke - laudis

Külaline kirjutas: Kui võtta aluseks järgmine konstruktsioon, siis kuhu siin oleks õige paigaldada Vario Duplexi või mõni muu aurutõke? Kas OSB ja 250mm villa´, ehk siis OSB ja puitkarkassi vahele?
värv - pahtel - 1 x kips - 50mm vill - OSB - 250mm vill - tuuletõke - laudis

Sellises konstruktsioonis ei anna aurutõke aurudifusiooni osas suurt midagi juurde.
Samas võib ta aidata mõnes kohas õhutihedusele kaasa, mis on hea.
Kui väga isu on panna, siis sissepoole vastu OSBd -- on mugav paigaldada.

Külaline kirjutas:Võttes aluseks Hr.Rebase poolt leitud on-line staatilisel arvutusmetoodikal põhineva programmi
...
ei ole sisemine kile tungivalt vajalik.

Ühekordne sisemine kips mitte väga jäigas konstruksioonis tähendab
tavaliselt märga villa. Seda staatilise niiskustasakaaluga juba ei arvuta.

Tere. Mõiste "märg" peaks tähendama 100 % RH. Julgen kahelda selles ka dünaamilise arvutusmetoodika puhul. (Aga sel teemal oli mõttevahetus samas rubriigis juba mõni kuu varem). Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Kasutan veel võimalust küsimiseks:
otsisin netist isoveri rkli ja vkli villast tuuletõkkeplaatide ja villaplaatide niiskusjuhtivuse parameetreid aga ei leidnud ja ei oska mingeid järeldusi teha.

Hetkel on sein 200mm karkass:
2x kips - 50mm vill - aurutõke - OSB - 200mm vill(karkassi vahel) - isover rkl30 tuuletõke - laudis

Kuna kõrval olev tuhaplokist sein sai soojustatud väljastpoolt, siis tahaks ka järgneva karkass seina ilusti samale tasemele viia, ehk siis üleval nimetatud konstruktsioonist hetkel võtaks maha laudise ning lööks otsa 100x50 prussid, sinna vahele 100mm villa lisaks ja uuesti otsa tuuletõke + laudis.

ehk siis jääks sisuliselt:
2x kips - 50mm vill - aurutõke - OSB - 200mm vill(kandva karkassi vahel) - isover rkl30 tuuletõke - 100m vill(lisatud prusside vahel, ei kanna midagi) - isoveri tuuletõke - distants - laudis

Kas nüüd see sisemine mineraalvillast tuuletõke võib seal pahandust hakata tekitama? Võib üldse nii teha? Puuinfo lehe jutu järgi nagu eeldan, et see pigem on hea, kuna võiks aidata peatada mikrokonvektsiooni? Sorry kui segast panen

Külaline kirjutas:Tere. Mõiste "märg" peaks tähendama 100 % RH. Julgen kahelda selles ka dünaamilise arvutusmetoodika puhul.

Just nii on. Konvektsiooni ei saa arvutada teda difusiooniks optimeerides.

Tere. Küsijale, et komstruktsioon töötab veatult. Aga nüüd jälle sellest "kilest": 1) igasugune konvektiivne õhuliikumine läbi seina on lubamatu (selle kohta kehtib isegi norm Eestis) 2) konvektiivse õhuliikumise 0 puhul näitab staatiline arvutus vastavalt Hr. Rebase viitele 0 kondensi ka ilma kileta 3) dünaamilist arvutust teha ei saa, kuna puudub vastav legaalne programm. Aga oletades, et dünaamiline arvutus näitabki märgumist 100 % RH , siis on igasugune selliste kiledega konstruktsioonide ehitamine täiesti lubamatu. Miks? Sellepärast, et 99 % sellistest "aurutõketest" ei pea praktikas auru kinni. Ja seetõttu oleksid enamus selliseid karkassmaju meil juba ammu läbi mädanenud. Praktika õnneks seda ei kinnita ja siit võib kaudselt tuletada järelduse, et see kileaurutõkkega karkasssein töötaks ka ilma selle aurutõkketa. Aga veelkord, ega ta karkassmajas midagi halba ka ei tee. Lugupidamisega. Alar Piirfeld.

Miks? Sellepärast, et 99 % sellistest "aurutõketest" ei pea praktikas auru kinni. Ja seetõttu oleksid enamus selliseid karkassmaju meil juba ammu läbi mädanenud.

Siinkohal, peaksime mäletama juttu "kuivamise potensialaalist"? Seega niiskuse probleem ei ole iseenesest põhimõtteline, vaid tema kõrge konsentratsiooni püsimisaeg ja selle tagajärjed? Ajaloost- soojustuse vajumine, külmasillad, niiskusprobleemid piirde alaosa?. Seda kõike suure "niiskussiduvuse" juures?
Imelik.

Tervitus,
mul endal ka majaehitus plaanis - puitkarkass.
mõttes mõlgub selline sein seest välja: kipsplaat -> OSB-12 jäigastuseks -> kivivill 50 -> kivivill 200 -> tuuletõkkeplaat -> tuulutusliist -> laudis

Kilekotis elada ei taha, veeauru 100% pidama saada on suht lootusetu ja Vario Duplexi (küllaltki kallis materjal) asemel paneks pigem lisasoojustust. Tselluvill on kahtlemata üks variant, kuid pigem teeks siiski ise oma kätega, kuna aega ja võimalust selleks hetkel on.

Uurisin seda http://www.u-wert.net kalkulaatorit ja sealt ei selgu, et aurutõke möödapääsmatult vajalik oleks. Kindlasti oskab keegi targem öelda, kas selline konstruktsioon on ohutu?

Lugupidamisega,
Jaanus

Targem ei ole aga sõnum jäi segaseks. Materjale maja konstruktsiooni reeglina ei "panda" vaid projekteeritakse. "Kilekott" on mingi müüt, mida selleski teemas selgitada püütud. Kalkulaator iseenesest huvitav. Soovitud seinakonstruktsioon niiskustehniliselt ja soojuslike omaduste poolest OK (seda väidab ka antud kalkulaator). Kas ka muudelt omadustelt ja otstarbekas ehitada ???
Kõrvaldades soovitud konstruktsioonist OSB, muutub ka kalkulaator "rahulolematuks". Eriti ei meeldi talle veel kui mängida temperatuuridega.
Imelik.

Kilekoti jutt viitab asjatundmatusele, et ehituskonstruktsioonidest seenesaaki mitte korjata, tuleb paratamatult sisse aurutõke panna. Nüüd aga ei toimu õhuvahetust läbi välispiirete ja õhuvahetus on toas alla miinimumi. Küsija jaoks ongi see kilekoti tunne. Tegelikult tuleb majale ehitada korralik soojustagastusega ventilatsioon ning voila - kilekoti tunne läinud ja samuti maja soojapidav ning seenesaaki ei saagi. Muuseas on seda kilekoti tunnet saadud ka tavalistes nõukaaegsetest majadest, millel lihtsalt kõik praod kinni topitud, uued plastaknad ees ja voila on kilekoti tunne olemas, kuigi aurutõket pole ollagi. Niipea kui vent on juurde ehitatud, on kõik jälle korras.

Kalvis kirjutas:Kilekoti jutt viitab asjatundmatusele, et ehituskonstruktsioonidest seenesaaki mitte korjata, tuleb paratamatult sisse aurutõke panna. Nüüd aga ei toimu õhuvahetust läbi välispiirete ja õhuvahetus on toas alla miinimumi. Küsija jaoks ongi see kilekoti tunne. Tegelikult tuleb majale ehitada korralik soojustagastusega ventilatsioon ning voila - kilekoti tunne läinud ja samuti maja soojapidav ning seenesaaki ei saagi. Muuseas on seda kilekoti tunnet saadud ka tavalistes nõukaaegsetest majadest, millel lihtsalt kõik praod kinni topitud, uued plastaknad ees ja voila on kilekoti tunne olemas, kuigi aurutõket pole ollagi. Niipea kui vent on juurde ehitatud, on kõik jälle korras.

Asjatundmatu või mitte, nii palju on arusaadav, et konvektsioon läbi seina või seina sees ei ole mingil juhul lubatud. Minule teeb muret pigem see, et 100% pidavat aurutõket pole võimalik viilkatusega puitkarkass-majas nii ehk naa saavutada. Milleks siis üldse selle peale aega/raha raisata, kui on võimalik luua konstruktsioon, kus see ei olegi üldse möödapääsmatult vajalik?
Jutt a'la 'ehita majale korralik soojatagastusega ventilatsioon' on sama konstruktiivne, kui autohuviliste foorumis rikkis karburaatoriga Ford Sierra omanikule soovitada, et mine ja osta õige salongist uus Mersu. Ja jutt, et igasse konstruktiooni PEAB panema aurutõkke, on kah omamoodi huvitav. Oleksid sa viitsinud mu postituse lõpuni lugeda, siis poleks sa võibolla pidanudki oma klaviatuuri asjatult kulutama.

Lugupidamisega,
Jaanus

Külaline kirjutas:Tere. Kilemüüjad on eestimaalaste pea ikka nii sassi pööranud, et seda "aurutõket" üritatakse kõikmõeldavatesse konstruktsioonidesse toppida. Enamus juhtudel: 1) pole teda üldse vaja 2) paigalduse kvaliteet ei taga mingit aurutõkestust. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Minu arust võiks kileteemale punkti panna.

Kuna oled külaline, sinu väljendusoskus viitab soovimatusele mitte aru saada siis ei hakka diskuteerima kas panna või mitte panna. Põhjendused on kõik olemas varasemates postitustes.

Aga kuidas kommenteeridajärgmist konstruktsiooni:

http://www.soojustus.ee/paigaldus_kaldlagedesse

soojustuskihi paksus 400mm
tuuletõkkeplaat 50mm

Minul palkmaja väljast soojustatud (vill, tuuletõke, vooder) ja seest naturaalne, seega puudub aurutõke. Nüüd käsil katusekorruse väljaehitamine. Sinna oleks juba võimalik aurutõke paigaldada, aga ise arvan, et sellel pole mõtet kui 1. korrusel seda nagunii pole. Sellisel juhul läheks kogu niiskus alumise korruse seina kaudu välja. Kuidas targemad arvavad?

see oleneb sellest, mis tüüpi katuse aluskate sul seal on. selle peale, et niiskus ainult alumise korruse kaudu väljub, ei maksaks lootma jääda.