Tselluvill ja aurutõke

kuidas soojustada oma elamist
val
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1162
Liitunud: 28 Dets 2010, 13:32
On tänanud: 14 korda
On tänatud: 20 korda

Re: Tselluvill ja aurutõke

Lugemata postitus Postitas val »

On vist selgeks saanud, et aurutõke mõjutab soojustuse niiskusesisaldust ja seeläbi materjali soojapidavust. Kuna mul vastavaid erialateadmisi ega programme pole, siis leidsin ühe graafiku, kus vastav seos on peale kantud: http://www.rmax.com.au/Understanding-r-values.html Selle järgi peaks fiibervilla niiskusesisalduse igal juhul alla 1% hoidma. Äkki see ongi põhjus, miks ei ole villatootjate reklaamlehti, mis lubaks ilma aurutõket paigaldatmata soojustada ?
Kalvis
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 10617
Liitunud: 03 Veebr 2008, 14:02
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 288 korda

Re: Tselluvill ja aurutõke

Lugemata postitus Postitas Kalvis »

Villa niiskumisel on see täiendav soojuskadu ja kogu maja välisseina perimeetri peale tuleb päris kopsakas. Seda ma ei käsitlenud, sest villa soojusarvutustes kasutataksegi tavaoludes niiskema villa soojusjuhtivust mitte absoluutkuiva oma. Kui aga aurutõkkena õnnestub vill kuivem hoida siis on see vaid pluss rahakotile.
Külaline
külaline

Re: Tselluvill ja aurutõke

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Tere. Jõudsin väheke tutkida. Materjalidel on erinevad relatiivsest õhuniiskusest tingitud absorbeerumisnäitjad. Vastavale õhuniiskusele (teatud aja möödudes) tekib teatud materjali niiskusetase, mida mõõdetakse mahu-%. Lihtne näide - puit. Otsides mineraalvilla kohta sarnast näitajat selgus, et mineraalvilla niiskuse absorbeerumise võime on kuni 90 % RH-ni praktiliselt 0. See graafik, mida eelkirjutaja saatis on materjali niiskussisalduse mõju soojapidavusele. Nüüd , pannes need 2 graafikut kokku saame, et alates 90 % RH-st hakkab muutuma mineraalvilla soojajuhtivus (võrreldes laboritingimustega). Sellise tulemuse annab ka DIN EN 12524, kus mineraalvillale (ja ka EPS-le) on antud, et 23 C juures 50 % RH ja 80 RH-ga on tasakaalu veesisaldus 0.
Minu järeldus siit (tulles tagasi algse konteksti juurde) : kile seespool vähendab RH taset mineraalvillas, mis aga ei mõjuta mineraalvilla soojajuhtivust kuni RH tasemeni ca 90 %. Lugupidamisega. Alar Piirfeld
Imelik
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1360
Liitunud: 13 Dets 2008, 00:41
On tänanud: 33 korda
On tänatud: 83 korda

Re: Tselluvill ja aurutõke

Lugemata postitus Postitas Imelik »

Tere. Tänan Teid "teooria" kontrollimise eest (takistuse mõju RH tasemele).
Hakkasin juba mõtlema, et füüsika, matemaatika, keemia alases hariduses on mul olulisi lünki.
Teema on edasi arenenud ja tehtud uusi järeldusi, minu meelest veidi kiirustatult.
Mõned selgitused. Mahuprotsent (niiskuse mõistes) käib tahkiste kohta.
Selle muutumine näiteks 2,5% ulatuses, muudab soojusjuhtivust juba 50%.
Absorbeerimisvõime selles tähenduses, tähendab samuti tahkise võimet. Soojustus on paraku "liitmaterjal", mis koosneb tahkisest (n.mineraalkiud) ja neisse suletud/mahutatud gaasist (n. õhk, e. gaaside segu). Mõlema "materjali" soojusjuhtivus on oluline, kuid suurem osakaal on gaasil. Mida rohkem õhku mahutab, seda soojapidavam on.
Mineraalide soojustakistus on iseenesest tagasihoidlik, seetõttu on vähendatud kokkupuutepinda peenikeste kiududeni . Lisaks on materjali töödeldud niiskussiduvuse vähendamiseks (aitab vältida/vähendada kahjustuste ohtu). Eelnevat kokkuvõttes, peab soojusjuhtivuse oluliseks suurenemiseks tahkises, tõusma niiskuse mahuprotsent u.paar %. Antud juhul läheks selleks vaja juba vedelikku e. vett (näiteks veeauru kondensaati).
Gaasiga on asi keerulisem soojusjuhtivus oleneb rõhust ja niiskussisaldusest (õhu ja vee soojusjuhtivuste vahe on a la 20 korda).
Veeaur on vesi gaasilises olekus ja samade soojuslike omadustega.
Külaline
külaline

Re: Tselluvill ja aurutõke

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Unustasin. Soojusjuhtivust gaasis (konvektsiooni välistamine) võib piltlikult nimetada soojuse difusiooniks (protsessi õiget nime ei tea).
Imelik.
Külaline
külaline

Re: Tselluvill ja aurutõke

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Tere. Aga see arutelu ei viinud meid lähemale väite tõestusele, et kõrgemas RH-s olev vill on kehvema soojapidavusega kui madalamal (võtaks vahemiku 0-90 RH-%). Vee soojusjuhtivuse erinevusest veeaurust ei kahtle vist keegi, ehk märg vill ei pea sooja. Mineraalvilla niiskussisalduse (mis peaks hindama komposiitmaterjalina kiud+õhk) ja RH suhte graafik hakkab 0-tasemest tõusma alles peale 90RH-d. Alates sellest tasemest hakkab mineraalvilla kui materjali niiskustase tõusma ja sellega hakkab suurenema ka mineraalvilla soojusjuhtivus.
Väite tõsimeelseks tõestuseks oleks hea kui leiaks mõnest autoriteetsest allikast graafiku , kus RH graafik mineraalvillas on sõltuvuses minerallvilla lambdaga. Minul õnnestus see loodetavasti (enda väidet) selgitada 2 graafiku ühitamisega.
Ilma sellise graafikuta (RH-lambda) hakkab meie arutelu muutuma mõttetuks.
P.S. Tahked ained võivad ka õhku sisaldada, nii et niiskuse mahu-% mõõdetakse ikka komposiiitmaterjalina koos õhuga. See käib ka EPS, XPS, MW, CG, PUR kohta.
"Eelnevat kokkuvõttes, peab soojusjuhtivuse oluliseks suurenemiseks tahkises, tõusma niiskuse mahuprotsent u.paar %." komm- Täiesti nõus, ja see paariprotsendiline tõus hakkab mineraalvillas ca 95 % RH juures.
Selle vältimiseks on vaja ehitada konstruktsioon nii, et ei tekiks kondensi. Lugupidamisega. Alar Piirfeld
Külaline
külaline

Re: Tselluvill ja aurutõke

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Tere õhtust. Autoriteetsete tõestusmaterjalide otsimine on mul praegu raskendatud tehnilistel põhjustel (kodu PC remondis ja asendusmasin pälvib pigem trükimasina tiitlit :D ).
Vee soojusjuhtivuse erinevusest veeaurust ei kahtle vist keegi
Ei kahtle, sama koostisaine aga tihedus vägagi erinev.
Mineraalvilla niiskussisalduse (mis peaks hindama komposiitmaterjalina kiud+õhk) ja RH suhte graafik hakkab 0-tasemest tõusma alles peale 90RH-d
Siin on juba vasturääkivus. RH väljendab juba õhu kui gaasi niiskussisaldust %-des maksimaalsest võimalikust. Eelmisest postist jäi meelde:
Sellise tulemuse annab ka DIN EN 12524, kus mineraalvillale (ja ka EPS-le) on antud, et 23 C juures 50 % RH ja 80 RH-ga on tasakaalu veesisaldus 0.
Seega on kehtestatud seos RH ja materjali veesisalduse vahele, mis saab kirjeldada ainult tahkises sisalduvat
niiskust (kuna tahkis sinnamaani vett ei seo- mahuprotsent ei muutu, küll aga õhk?). Teisisõnu, ei saaks väita, et veesisaldus on 0. Kuna materjalis sisalduv gaas on juba sidunud vett?
Soojusjuhtivuse kohapealt. Usun et keegi ei kahtle ka selles, et vastavalt RH-le on õhul erinev soojusjuhtivus (nii talvel külmaga, kui suvel soojaga, saame seda kõik omal nahal tunda õues). Muidugi on võrdlus väärakas õhu liikumatuse seisukohalt (mis on antud väitluses kindel eeltingimus).
Imelik.
val
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1162
Liitunud: 28 Dets 2010, 13:32
On tänanud: 14 korda
On tänatud: 20 korda

Re: Tselluvill ja aurutõke

Lugemata postitus Postitas val »

http://rp.ashrae.biz/page/RP721.pdf - see peaks olema uuring, millel mu algne viide põhineb. Selle õige pealkiri on algses viites poolik. Niiskuse sisaldust ja soojusjuhtivust uuriti nimelt jahutuse ja kaugütte torude peal suurterl temperatuuridel. Leidsin, et ka NATO on asja uurinud: http://www.itw.uni-stuttgart.de/abteilu ... /05-11.pdf ja mingi seos ikkagi olemas, aga järsk K muutus on eelkõige suurte temp teema.

Mahuprotsent käib pooriruumi kohta minuteada. Suvaline kogus on 100% mahtu, enamus sellest on villal siis pooriruum ja teine osa on tahkis. Vee molekulid adsorberuvad tahke aine pinnale pooriruumi. Adsorbtsioon ei eelda faasi muutust minuteada, st kondentsi ei pea tingimata tekima, et villa niiskusesisaldust tõsta. See tundub igati loogiline seletus villamüüjate kile nõudmise kohta. WUFI juhend (äkki sama programm, mida AP kasutab?) selgitab (http://www.wufi-wiki.com/mediawiki/inde ... rDiffusion) midagi moisture-dependent µ-value kohta, aga aru ma ei saa. Varasemas postis oli, et kileta on difusionivoog 4,3 kg/m2 ja kilega 0,009 kg/m2. Küsimus siis selles, et palju see 4,3 kg/m2 gaasilises faasis villas adsorberub ja sellega soojustuse efekti vähendab. Konstruktsioon kus ei tekiks kondentsi - see on mulle jätkuvalt selge. val
Urmas
autodidakt
Postitusi: 10775
Liitunud: 17 Apr 2009, 23:51
On tänanud: 308 korda
On tänatud: 383 korda

Re: Tselluvill ja aurutõke

Lugemata postitus Postitas Urmas »

Kui ma selle teema neli lehekülge juttu endale selgeks teen, kas mulle mõni diplomi moodi paber kah antakse nende teadmiste omandamiste kohta? :)
Nõudke kvaliteeti, aga olge valmis selle eest ka maksma! Siseviimistlustööd, 55 676 252
Külaline
külaline

Re: Tselluvill ja aurutõke

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Tere, WUFI programmi mul pole, aga viide on suurepärane. See seltskond teab kindlalt tõde, kuna on välja töötanud dünaamilise arvutusmudeli, mis arvestab ka materjalide niiskusmuutumist .
Leidsin isegi valemi antud küsimuse lahendamiseks.
http://www.wufi-wiki.com/mediawiki/inde ... eDependent
Nüüd on vaja see konstant b kuskilt uurida ja meie arutelule vastus on käes.
Urmasel on vihje täiesti asjakohane - see teema oleks mõnel täiesti paras bakalauruse töö. Kahju, et see teema meie ehitusinseneride enamikel teadmata on.
"Soojusjuhtivuse kohapealt. Usun et keegi ei kahtle ka selles, et vastavalt RH-le on õhul erinev soojusjuhtivus " Komm: keegi ei kahtle küll, aga insenerid saavad paremini aru numbrilistest suurustest, äkki on kuskilt see RH ja õhu (või min.villa) soojusjuhtivuse graafik pakkuda? Mina veel leidnud pole.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld
Külaline
külaline

Re: Tselluvill ja aurutõke

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Õhu oma - http://www.electronics-cooling.com/2003 ... moist-air/
Villa puhul oleks mu arust loogiline K ja veesisalduse (abs niiskuse) seosest rääkida. RH näitab vaid õhku seotud vett teatud temp juures. Õhus ongi see kogu vesi, aga mitte villas. val
Külaline
külaline

Re: Tselluvill ja aurutõke

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Tere. Siinkohal jäi silma üks väike arusaamatus .
Tasakaaluniiskus. ehk materjalis sisalduv niiskus väljendab materjali niiskusiduvusvõimet (e. materjal omandab teatud RH taseme käes viibides, teatud aja jooksul, sellise koguse niiskust - kg/kg). Ehk tahkis omandab sellise taseme ja muutub niiskuse mahuprotsent? Mitte ei omanda sellist taset tahkise struktuuri mahutatud õhk? Mineraalvillade soojuslike omadusi silmas pidades on mineraalides sisalduv õhk tühine, võrreldes sellega, mis sisaldub kiudude vahel. Kiudude vahelise õhu niiskusesisaldus ei saa kuidagi sõltuda mineraalide niiskusiduvusvõimest? Ehk taseme tekitab suletud õhk ja mineraalid omandavad sealt vastavalt niiskussiduvusvõimele? See mõte tekkis mul val-i postitust lugedes. Targad onud Paroc-ist on avaldanud sellise kummalise graafiku (mis erineb mõnevõrra eelpool avaldatust).
Graafik
Õhu/mineraalvilla soojusjuhtivuse muutuste graafikut seoses RH muutusega- pole minulgi õnnestunud leida.
Imelik.
Külaline
külaline

Re: Tselluvill ja aurutõke

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Graafik
Eelmine linkimine läks nässu.
Imelik.
Val-i nägin Sinu uut postitust aga kommenteerida hetkel ei jõua . Vabandust.
Külaline
külaline

Re: Tselluvill ja aurutõke

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Mineraalvill on minuteada hüdrofoobne (mittemärguv) tavaoludes, st toimub adsorbtsioon (vee molekul seotakse villa pinnale). Märgub vill siis kui vette kastad, st kui tekib kondents. Tselluvill on märguv ja seal toimub absorbeerumine (vee imamine ainesse) ja tõenäoliselt ka faasi (gaas-vedelik) muutus. Aga mis sest arutada, kuda see meid edasi aitab ? val
Külaline
külaline

Re: Tselluvill ja aurutõke

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Tere. kod val graafik hakkab juba küsimusele vastust pakkuma. Graafik on küll õhu lambda ja temp suhtes. Aga seal on ju ka erinevad graafikud erinevatel RH-del! Võtaks temp muutumatuks leiame, et kõik RH graafikud mahtuvad väga väikesele alale. Ehk graafik väljendab seda, et madalamatel temperatuuridel (ca seinatemperatuurid) õhu soojusjuhtivus erinevatel RH-del praktiliselt sama.
Kas teistel tekib sama järeldus?
Lugupidamisega. Alar Piirfeld
P.S Paroci graafik ei vii meid jah ligemale.
Indrek Rebane
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 224
Liitunud: 13 Mär 2011, 17:46
Asukoht: Tartumaa
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 7 korda
Kontakt:

Re: Tselluvill ja aurutõke

Lugemata postitus Postitas Indrek Rebane »

Külaline kirjutas:Õhu oma - http://www.electronics-cooling.com/2003 ... moist-air/
Villa puhul oleks mu arust loogiline K ja veesisalduse (abs niiskuse) seosest rääkida. RH näitab vaid õhku seotud vett teatud temp juures. Õhus ongi see kogu vesi, aga mitte villas. val
Selle graafiku alusel ei ole mängi konstruktsiooni RH, olles alla 100%,
tarindi soojusjuhtivusel suurt rolli. Seda eeldades, et tegu ei ole
hügroskoopse struktuuriga. Temperatuur jääb ju alla 20 kraadi.

Ka klaasi niiskusimavus on nulli lähedane.

Samas on mineraalvillas harilikult ka üks väga teadmata komponent -- sideaine.
Anonüümsus on uus must
Külaline
külaline

Re: Tselluvill ja aurutõke

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Läheb see teema vist liiga akadeemiliseks ära, aga panen veel viimased lingid. Leidsin nimelt mitmest uurimusest väiteid, et niiskuse ja K seos on kindlaks tegemata (loe valem leidmata) ja väga keeruline teema: http://www.ktu.lt/lt/mokslas/zurnalai/m ... 8-340).pdf Siin üks mõõdab eri tüüpi Rockwooli mineraalvillasid ja katsetab valemeid: http://thermophysics.ru/pdf_doc/AutoPla ... aper13.pdf
Indrek tabas märki, et villal see seotud lisaainetega. Üldiselt mul juhe koos, aga sisetunne ütleb (süvateaduslik lähenemine), et soojusjuhtivuse koha pealt oleks mõistlik aurutõke paigaldada. Meil on seda niisket ja rõsket aega piisavalt ja olgu see soojustus pigem kuivem kui vastupidi. val
Külaline
külaline

Re: Tselluvill ja aurutõke

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Külaline
külaline

Re: Tselluvill ja aurutõke

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Tere. Olin juba unustanud, millest see akadeemiline diskussioon alguse sai. Minu väide oli, et 1) enamus juhtudel pole aurutõket vaja 2) enamus juhtudel paigaldatud aurutõke ei pea auru. Keegi ei ole vaielnud 2 punti üle. Seega, kui see kehtib, siis puudub ju aurutõkke paigaldusel üldse mõte!! Ja jumal tänatud kui minu esimene väide siis töötab - see tagab ohutu konstruktsiooni. Kui see väide ei töötaks, siis enamus seest kiletatud karkasse mädaneks.
Viimasest graafikust - see käsitleb tselluvilla. Kuna seespidine kile niikuinii ei tööta, siis tselluvilla soojapidavus RH tõusuga niikuinii vaatamata kile olemasolule langeb. (Analoogset seisu ei suutnud me mineraalvilla puhul leida). Niiskuse regulatsioon aga siis puudub (v.a teatud tüüpi kilega nn intelligentse kile puhul).
Kokkuvõttes nõus val - kile südamerahustuseks panna, ega ta midagi halba ei tee. Aga konstruktsioon võiks olla ka vastavalt paraja varuga lollikindel. Lagunevaid põrsamaju, kus kogu konstruktsiooni püsivus taandub kile pidavusele on Eestis määratud lagunemisele. Ja neid esineb. Lugupidamisega. Alar Piirfeld.
val
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1162
Liitunud: 28 Dets 2010, 13:32
On tänanud: 14 korda
On tänatud: 20 korda

Re: Tselluvill ja aurutõke

Lugemata postitus Postitas val »

Kas Eesti ehitusnorm lubab teha elumaja, kus kile on see, mis tagab, et niiskus akumuleeruma ei hakkaks ? See oleks küll kurb.
Külaline
külaline

Re: Tselluvill ja aurutõke

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Tere. Te kihutate lugupeetavad sellise hooga, et ma ei jõua sammu pidada ;) .
Ma olen alles selle val-i pandud graafiku juures ja pean ütlema, et ei saa midagi aru.
Graafik kirjeldab soojusjuhtivusteguri muutust erineval temperatuuril ning õhu erineval
relatiivsel niiskustasemel. Huvitav, et keegi teist ei üllatunud, ega märkinud huvitavat
vastuolu. Tegur suureneb küll abs.niiskuse kasvades, kuid miskipärast on väiksem relatiivse niiskuse kasvades :scratch: Ehk teisisõnu , talvel pole üldse vahet milline on niiskustase ja suvel on vahe minimaalne aga õhuniiskuse suurenedes õhk juhib vähem sooja, seega on jahedam? :D
Villade tehase lambda on muuseas lambda10 aga relatiivne niiskustase???
Soojusjuhtivustegur on energiakulu valemis üks kordaja... (tema mõningane muutus avaldub tulemuses suuremate muutujate korrutisena)- lihtsalt tähelepanu juhtimiseks.
Imelik.
Külaline
külaline

Re: Tselluvill ja aurutõke

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Vaatan ikka seda graafikut ja vägisi jääb mulje, et olen täitsa loll. Vee lisamine saunaõhku
(konstansel temperatuuril) on mõtetu, sest õhu soojusjuhtivustegur väheneb? Aurusaun on mõtetu, sest mõistlikum oleks puhuda absoluutkuiva õhku? Mehed tõmbavad saunas looka, sest neil hakkas leili visates külm? Veeaur ei vabasta kondenseerumisel aurustamiseks kulunud energiat, sest ta ei suuda seda kanda?
Selle graafiku saab kokku võtta järgmiselt- vesi gaasilises olekus (ehk veeaur) halvendab
õhu soojusjuhtivust, mis tõuseb iseenesest temperatuuri kasvuga?
Midagi pole teha, lähen ära lollidemaale :D
Imelik.
Külaline
külaline

Re: Tselluvill ja aurutõke

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Ei lähe lollidemaale. Teid on ninapidi veetud. Mingitele "mahlakasti" (soojuspump) vendadele "tundub", et kuiv õhk on parem soojusjuht kui veeaur (see selgub ümbritsevast tekstist).
Graafiku tõus ja ulatus tundub isegi loogiline. Madalatel temperatuuridel on vahe väiksem (kuna ka veesisaldus varieerub väiksemas vahemikus), kui suurtel temperatuuridel. Mingeid kõvera langusi (nagu sealt nähtub) küll ei tohiks esineda. Samuti ei tasu sattuda eufooriasse väiksest soojusjuhtivusteguri muutusest madalatel temperatuuridel, sest ka temp. vahe on meie kliima mõistes siis suurem.
Imelik.
val
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1162
Liitunud: 28 Dets 2010, 13:32
On tänanud: 14 korda
On tänatud: 20 korda

Re: Tselluvill ja aurutõke

Lugemata postitus Postitas val »

Esmapilgul nagu veider tõesti, et veeaurul madalam K, aga põhjenduseks on toodud rigid-sphere theory of gases. Ei oska vaielda, aga meie asjas ei ole see mu arust oluline, kuna ei mõjuta otseselt soojustusmatrjali K-d. See on näha järgnevatest viidetest. Need ütlevad, et ei ole leitud valemit, mis protsessi kui sellist kirjeldaks, st protsessi füüsikat ei ole lõpuni lahti harutatud. Selle posti lõpus olev viide omakorda selgitab, et tegelikult villa K ei tõuse järsku paari niiskuse % juures. Väidavad, et tegu mõõteaparatuuri vale kasutamisega ja õige mõõtmise korral käitub vill peaaegu nagu EPS. Neil dünaamiline mudel ja kalibreeritud, ju siis on nii. Tõenäoliselt nad teevad mingeid lihtsustusi mis programmi piirtingimuste vahemikus töötavad.

Nüüd viide (ei taha enam teemat risustada, aga see tõesti on vajalik) millest oleks pidanud alustama e antud teema füüsika alused WUFI poolt: http://www.wufi-wiki.com/mediawiki/inde ... ls:Physics
Külaline
külaline

Re: Tselluvill ja aurutõke

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Tere. Las tõesti see "alternatiivteooria gaasi molekulide käitumise kohta" jääb sinna kust ta on. See teine viide on asjalik, kuid ilmselgelt üldistav ja mulle sisult ülejõukäiv.
Põgusalt muljeid. Sain aru nagu härrased polnud rahul Glaseri meetodiga
(ei arvesta muutuvate tingimustega ja koosmõjudest tulenevate erinesustega)? Samas lõpu poole avaldati nagu arvamust, et üldise hinnangu andmiseks sobib küll.
Since condensation by vapor transport in winter (which is what Glaser investigates) is only one of a large number of possible moisture loads on a building element, a positive assessment according to DIN 4108 may imply moisture safety which does not really exist

Kas A.P hinnanang kondensiohutusest käib ka selle - imply moisture safety which does not really exist- alla?
See erinevate soojustuste soojusjuhtivuse muutus, niiskuse sisaldusest sõltuvalt (graafikute erinevus); seati kahtluse alla "peidetud soojusest" (faasimuutuse tagajärg) tingitud mõõteprotsessi vea tõttu. Kuna protsessi ei tunne, siis ei oska kommenteerida. Toodi sisse ka mehaaniline mõju (mida ka Indrek Rebane siin põgusalt puudutas).Vähemalt oli jutt loogiline ja aktsepteeritav.
Mis me siis aga selle aurutõkke/takistuse vajaduse/mittevajadusega
teeme? A.P-l on tugevad argumendid- kondensiohutu, tõke ei pea ja takistust ei aktsepteeri, gaasi soojusjuhtivus on väike- kokkuvõttes mittevajalik (nagu aru saan).
Minu argumendid nõrgemad - kondensiohutu on eeldus, piirsituatsioonide "pehmendamiseks" ja soojustuse niiskuskoormuse vähendamiseks (millega kaasneb ka partamatult soojuskadu - minu väide), konstruktsiooni tegelik madal niiskustaluvus- mõistlik vähemalt suure aurutakistuse olemasolu.
Pange val ja Indrek Rebane (ning teised aktiivsed kaasalööjad) samuti omad argumendid kirja (saab ülevaatlikum).
Vabandan Alar Piirfeldi ees lühendi kasutamise (kiiruse mõttes kasutasin) ning argumentide esitamise suhtes (kui sain valesti aru).
Imelik.
Vasta