Tselluvill ja aurutõke

[1kyl]

Mis me siis aga selle aurutõkke/takistuse vajaduse/mittevajadusega teeme?

Siiani pole ühtegi viidet, mille järgi soojustus võiks efektiivselt sissepoole kuivada. Märga karkassi ka keegi ei igatse, olgu booriühendite mõju mädanemise takistajana milline iganes.
Mika siis mitte aurutõket kasutada - niipalju, kui heldus lubab.

[val]

Fiibervillal ma paneks aurutõkke, kuna hoiab niiskustaseme madalamal ja väldib sellega võimalikke kahjustusi materjalile ning võimalikku soojakadu. Tselluvillaga keerulisem, aga pigem ei paneks aurutõket, kuna tundub, et see vähendab niiskuse väljakuivamise võimet teatud tingimustel. Üldine eeldus on konstruktsiooni õhupidavus, eriti akende, uste jms läbiviikude ümbrus ja konstruktsiooni kondentsiohutus Glaseri järgi.

Parim variant oleks teha meie või sarnasest kliimast pärit reaalsete kogemuste järgi. Kuna hetkel ei ole neid otsinud/näinud, siis ei ole muud varianti, kui teha tootja juhiste järgi.

[Külaline]

Tere. Viimase soovitusega ei tahaks üldse nõus olla. Nimelt tean personaalselt mõnda "tootja spetsialisti", kelle juhendamisel on mõningaid konstruktsioonilisi lahendusi eesti meedias levitatud. Meie, antud teema arutlejate kollektiivne teadmiste pagas on tunduvalt kõrgema tasemega , kui selle tootja oma. Lugupidamisega. Alar Piirfeld.

[Külaline]

... siis ei ole muud varianti, kui teha tootja juhiste järgi.

Sain eelnevast aru, et oli plaan renoveerida vana maja tseluvillaga soojustades?
Tootja annab siis täpse konstruktsiooni Sinu maja arvestades?
Imelik.

[Külaline]

Aurutõke fiibervillal ja tselluvill ilma aurutõkketa (kuigi keeldu otseselt ei ole) on tootja juhised niipalju kui olen vaadanud. Tselluvill meeldib peamiselt parema õhutiheduse pärast. Aurutõkke mitte kouhustuslikkus meeldib samuti. Kui aurutõkke kohustus, siis mulle ikka veel tundub, et puurida, saagida, planeeringut muuta, juhtmeid vedada jms on oluliselt ebamugavam. Nagu olen aru saanud, siis fiibervill ilma aurutõkketa tähendab seda, et pikas plaanis ei ole materjali omaduste püsimine. Arvamus käib vana läbi puhuva palkhoone renoveerimise kohta, aga see mul rohkem unistus . val

[Külaline]

Vabandust, õige on: ... fiibervill ilma aurutõkketa tähendab seda, et pikas plaanis ei ole garanteeritud materjali omaduste püsimine. val

[Külaline]

Oled ilmselt siiski millestki valesti aru saanud. Mineraalvill ja tselluvill käituvad ühesugustes konstruktsioonides sarnaselt. Kui niiskustase on konstruktsioonis püsivalt kõrge, on ta seda nii mineraalvillas, kui tselluvillas. Erinevus on ainult selles, et ajaliselt saavutab mineraalvill selle taseme kiiremini ja tselluvill aeglasemalt (sama toimub aga ka kuivamisel). Samas on aga mahumuutus seejuures tselluvillal tunduvalt suurem.
Mulle meenub üks teema, kus tselluvilla kohta öeldi- "sitapaberipuru".
Otse loomulikult, korrigeeris A.P. kiiresti sellist suhtumist, seletusega
konstruktsioonist ja koostekvaliteedist. Nendel juhistel ja konstr.näidistel on see puudus, et need ei pruugi käia Teie maja kohta.
Aurutõkke kohta. Tegelikult ühed soovitavad tungivalt (kui mingil põhjusel ei soovita aurutõkke paigaldamist, viidatakse õhutõkke olemasolu möödapääsmatusele). Teised nendivad
mittevajalikuks (põhjus on pigem jahumine "hingamisest", ja niiskusinertsist - muutuks mõtetuks sel juhul). Kumbki ei valeta, sest räägivad materjalipõhiselt.
Tegelikult jõuame välja ikka eelneva diskussiooni juurde, Tselluvill ja
mineraalvill on sarnased kuna soojusisolatsiooniks seovad õhku, erinevus tuleneb tahkisest. Sama asi EPS , XPS jne.
Imelik.

[val]

..Mineraalvill ja tselluvill käituvad ühesugustes konstruktsioonides sarnaselt. Kui niiskustase on konstruktsioonis püsivalt kõrge, on ta seda nii mineraalvillas, kui tselluvillas. Erinevus on ainult selles, et ajaliselt saavutab mineraalvill selle taseme kiiremini ja tselluvill aeglasemalt (sama toimub aga ka kuivamisel). ..

On sarnane, aga ka erinev. Vahe on õhutiheduses, niikuse mahutavuses ja hügroskoopsuses. Just kuivamine tundub õige märksõna, miks tselluvillale mitte aurutõket panna. Kusjuures tundub, et ei ole ühtset seisukohta praktikutel ega teadlastel. Väga palju oleneb kliimast, konstruktsioonist ja millest kõigest veel. Sisuliselt usaladan tootjate juhiseid, kui tselluvillale aurutõket ei pane. Peamine, et külm pool oleks piisavalt ventileeritud ja soojal poolel tavapärased eluruumi tingimused.

Tegelikult ühed soovitavad tungivalt (kui mingil põhjusel ei soovita aurutõkke paigaldamist, viidatakse õhutõkke olemasolu möödapääsmatusele). Teised nendivad mittevajalikuks (põhjus on pigem jahumine "hingamisest", ja niiskusinertsist - muutuks mõtetuks sel juhul). Kumbki ei valeta, sest räägivad materjalipõhiselt.

Õhutihedus on vajalik igal juhul, eriti fiirevilla puhul ja kõige lihtsam on seda teha aurutõkke/õhutõkke kilega. Kui õhutihedust ei ole, siis ei ole ka soojustusel suurt mõtet. Kuna tselluvill on oluliselt õhutihedam (pean silmas puhurvilla), siis ei vaja see kile baasil materjali piirde õhutihedaks muutmiseks. Nii olen selle oma jaoks lahti mõtelnud. Soojal poolel olev tavapärane siseviimistlus töötab kah mingil määral aurutõkkena ja sest piisab. Oma idee puhul tahaks palki avatuks mõnda välisseina. Sel tundub problemaatiline, kuna varad paratamatult ei ole auru-, ega õhutihedad.

Tegelikult jõuame välja ikka eelneva diskussiooni juurde, Tselluvill ja mineraalvill on sarnased kuna soojusisolatsiooniks seovad õhku, erinevus tuleneb tahkisest. Sama asi EPS , XPS jne.

Tahkisefüüsika on küll huvitav, aga mulle üle jõu käiv teema. Las teadlased uurivad. Ma saan nii aru, et täit selgust ses asja pole.
Ise jõudisn kokkuvõttes sinna, et niiskus konstruktsioonis ei ole probleem, kui see ei kondenseeru ega akumuleeru ja vahet pole kas tegu fiibervilla või tselluvillaga. Parem on, kui seda on vähem, aga selleks ei ole tingimata vajalik aurutõkke kile. Teatud juhtudel see lausa kahjulik. Nt kui suvel maja jahutada (konditsioneerida), siis on difusioonivoog väljast sisse ja kile siis jahe pind, kus võiks kondents tekkida.

[rokikas]

Sisuliselt usaladan tootjate juhiseid, kui tselluvillale aurutõket ei pane.

Aga nende tootjate juhised kes soovitavad tselluvillaga aurutõket kasutada ....

[val]

Rokikas, mida vaatasid ? Ma vaatasin juba varem viidatud tselluvill.ee, Kanada tootjate juhist ja USA tootjate üllitist. Nagu näha, siis vaid allpool maapinda asetsevate konstruktsioonide (crawl-space ehk mingi keldri tüüp) korral nõutakse aurutõket ja siis, kui ei saa ventileerida katuse külma poolt.

[Külaline]

[quoteTeatud juhtudel see lausa kahjulik. Nt kui suvel maja jahutada (konditsioneerida), siis on difusioonivoog väljast sisse ja kile siis jahe pind, kus võiks kondents tekkida.][/quote] Sellega peaks üldiselt olema meie kliimas pigem nii, et kui 30+ (konditsioneerimisvajadus) siis RH miinimumis ja kui 20+(kond. vajadus puudub) siis maksimumis (reeglina siiski alla 80%). Seega riskifaktor on suhteliselt olematu (kui just 16C tuppa ei aeta).
Reeglina on sügis- talvisel perioodil hoopis kõrgemad RH-d (mälu järgi, kes tahab, kontrollib EMHI koduleheküljelt järgi).
Muidu on täiesti arvestatav vastuväide (soojas kliimas on sisemine aurutõke risk).
Õhutiheduse kohta. On ju tootja juhendiski öeldud- paigalda õhutõke (õhutõkkepapp/paber)? Seega ei pääse eraldi kihi paigaldamisest, mille vastupidavuses ja kvaliteedis Sa ju kahtledki?
Hügroskoopsus ja niiskuse mahutavus muudavad ainult pilti, mis avaneb konstruktsioonis peale liigniiskust (e. aega), mitte selle tulemust.
Ei ürita muidugi Sinu veendumust muuta (info ongi müra täis ja müümise nimel pooltõdedega vehkimist), pigem ise selgusele jõuda.
Aga sirvisin minagi erinevaid tootejuhiseid ja tootjate "ehitusfüüsikat".
Liiga paljudel juhtudel jäi mulje, et isegi gümnaasiumiharidus on poolikuks jäänud.
Imelik.

[Indrek Rebane]

crawl-space ehk mingi keldri tüüp

Kohalik vaste on "alt tuulduv põrand". Üle lombi võib ka ilma tuulutuseta olla.
Sageli on nt poole meetri kõrgune põrandaalune ruum. Selleks on erinevates
piirkondades erinevad põhjused. Alustades termiitidest ja lõpetades torude
vedamisega. Õndsad inimesed, kes lund ei näe.

[Indrek Rebane]

Sellega peaks üldiselt olema meie kliimas pigem nii, et kui 30+ (konditsioneerimisvajadus) siis RH miinimumis ja kui 20+(kond. vajadus puudub) siis maksimumis (reeglina siiski alla 80%). Seega riskifaktor on suhteliselt olematu (kui just 16C tuppa ei aeta).

Ei saa nõustuda. Kui väljas on 20, võib sees vabalt olla konditsioneerimisvajadus. Sage nähe arvutitega
rikastatud kontorites, kus päike aknast sisse sillerdab. Näiteks.

Samas ei muuda see asja, nagu mainisid, sisepinna temperatuuri ikkagi liiga madalaks ei aeta. Ka 30+
temperatuur püsib Eestis suhteliselt lühikest aega ja midagi märkimisväärset ei jõua isegi 100% RH
puhul välja kondenseeruda. Väidan, sest tegin kiire arvutuse http://meteo.physic.ut.ee/ Tartu
ilmaandmete põhjal; alates 2000a märtsist, lünkadega.

[val]

Mul ei ole veendumust. Kui vaja, siis igal juhul kasutan kile. Olen proovinud asjalikumaid tekste lugeda, et oma jaoks mingit lihtsustatud tervikpilti tekitada. Teinekord on raske eristada maskeeritud relkaami ja tõsist asja. Keegi ei valeta, aga pool jäetakse ütlemata. Siit oht lõksu langeda. Selge, et konstruktsiooni niiskusreziimi on vaja kontrollida, aga kas see kontrollüksus peab olema auru läbimatu kile. Hetkel loetu põhjal arvan, et saab ka ilma. Indrek, päikesele avatud seinas või katuse all ei ole sama temp ja RH, mis väljas. Kas arvestasid või tegid arvutused õhutemperatuuril ? Viitan jälle (andke teada, kui see ei sobi) - ei jõua refereerida. Building science.com Research Report - 1101 on üks tekst, mis mu seisukohta on kujundanud.

[Külaline]

http://www.buildingscience.com/document ... nload/file

Vabanda aga vajaks siiski refereeringut. Alustasin põgusat sirvimist, aga jõudes tabelitesse idiootsete konstruktsioonide kohta (vähemalt meie kliimas ei saa muudmoodi nimetada konstruktsiooni kile- soojustus- vineer-kile) loobusin. Lisks tundus mulle, et jutt käis katustest?
Imelik.

[Külaline]

Film (in, out) peaks olema sise ja välisõhk, mitte kile. Tabel on dew-point method ehk sama mis Glaser. Kusjuures järeldused on sarnased sellele, mida hr Alar välja tõi, et enamasti pole kile üldse vaja. Väidetakse, et isegi parem peaks olema, kui ei ole. Vabatõlge paarist peamisest järeldusest:
- Aurutõke (alla 57 ng/s·m2·Pa) ei väldi alati difusioonist tingitud kondentsi. Samuti ei taga aurutõke enamike või kõikides katuste ja seinte head toimimist enamikes või kõikides kliimaoludes.
- Mõningane difusiooni tõke (kontroll) on vajalik peaaegu kõikides piiretes. Mõndades piiretes võib kasutada madala takistusega aurutõket, aga hea soojapidavusega (high-performance enclosures) ei ole seda vaja. Aurutõkke eemaldamine pigem tõstab piirde efektiivsust, kuna parandab kuivamist ja väldib märgumist (solar-driven diffusion wetting.).

Õhutõkke rebenemise osas on õigus, et see on kordades suurem probleem, kui aurutõkke rebenemine, aga antud juhul ma tonti ei näe. Peab uurima, aga äkki on puhuriga seina lastes vill juba ise piisavalt õhutihe, et seda saab nimetada õhutõkkeks. Seepärast mõtlengi, et tavaline siseviimistlus on ok. Papist või kilest (minu puhul auru läbi laskvast ) ei pääse niikuinii. See peab villa tolmu kinni pidama peale õhu tõkestamise.
val

[Külaline]

Ok. Vaatasin järele, kile (film-tavapärane tähendus ing.k.) ei ole ta ilmselt tõesti. Kuna temperatuur langeb ja RH tõuseb, võib oletada lihtsalt mingit sisepinda??? Vapor retarder- peaks siis andmete põhjal olema aurutakistuskiht. Edasi soojustus, ning siis ( Plywood) vineer, millele järgneb välispind?
Mille poolest see konstruktsioon vähem id....ne on? Edasi sirvides
oli umbes väide, et kuna aurutakistus oli liiga ebatõhus antud konstruktsioonis, siis oleks parem ta eemaldada (soodustab kuivamist)??? Kuhu kuivab?
Edasi konstr. -värvitud kips, soojustus (vill ilmselt), puitkiudplaat.
Sisemist RH-d vähendati 30% peale (väljas "ekstreem" -19C) Peale villa RH 95%. Kondensi ei teki meestel meel rõõmus
Edasi konstr. sisepind, aurutõke, soojustus (vill ilmselt), EPS. RH sees 40%, soojustuse ja EPS -i vahel RH 93%, väljas -4C. Meestel meel -ilmselt kahjurõõmus (ei tea, ei viitsinud lugeda).
Suvine konstr. Väljas 40C, edasi kaotasin huvi.

Aurutõkke eemaldamine pigem tõstab piirde efektiivsust, kuna parandab kuivamist ja väldib märgumist (solar-driven diffusion wetting.).

Kuna see viimane ing.k. väljend pole meil vist probleemiks, siis ehk seletad selle väite paikapidavust meie talves. Kuhu ja mis kuivab?
Aurutõke (absoluutses tähenduses) difusiooni peatajana on vajalik riskantsetes konstruktsioonides (selles vist jõudsime ennem üksmeelele). Suur aurutakistus, antud piirdes, on pigem vajalik selle omaduste säilimiseks. Piirde riskiohtlikuks konstrueerimisel ei aita ka (antud tarinditüübi puhul) ilmselt kile mitte (ei saada, või ei püsi abs.-te
näitajatega).
Imelik.

[Indrek Rebane]

Indrek, päikesele avatud seinas või katuse all ei ole sama temp ja RH, mis väljas.

Nõustun. Ei ole sama temperatuur.

Sellistes konstruktsioonides on päikesepaistel temperatuur kõrgem kui õhus.
Samas just selle tõttu on ka RH madalam. Välja arvatud juhul, kui toimub
konstruktsiooni kuivamine ning sellele järgneb näiteks õhu jahtumine. Siis
aga oli konstruktsioon juba märg ja sellest seisukohat võttes jällegi suurt
vahet ei ole. Tegu on välispinnaga ja seal arutõke puudub.

[val]

Jah, konstruktsioon ja arvutus on konkreetse asukoha ja soojema kliima kohta, aga järeldused laiapõhjalised. Eeldus on, et alati satub konstruktsiooni vett (vihm, sisse ehitatud niiskus, konvektsioon) - sellega olen nõus ja sealt ka põhjus, miks isegi meie kliimas võib toimuda solar-driven-wetting. OK, see rohkem konditsioneeritud kontorite, mitte eramute teema. Nõus ka sellega, et J.F. Straube tekst ise ei tõesta ise midagi, aga päris jama see kah ei aja.

Tundub, et mida rohkem asja uurin seda lollimaks jään. Siin ei ole küll tselluvilla kasutatud, aga vaadeldakse kahte seinatüüpi, 4 aurujuhtivuse varianti ja 4 kliimaregiooni jms tingimusi. Tuleb välja, et on tehtud ulatuslikud uuringud ja 2003.a esitatud vastavad aurutõkke ettepanekud. Algne ettepanek oli, et kliimatsoonid 1-5 ei vaja aurutõket ja 1 klassi aurutõket (polüetüleen kile) vajavad tsoonid 6-7. Eesti on tsooni 5 soojemas otsas. Ettepanek ei läinud läbi, kuna teadlastel ei olnud konsensust kliimatsoonide 3-5 osas. Jällegi jõuan sinna, et tahame paika panna asja, kus oma ala tipud kokkuleppele ei saa.

Siin postis viidatud töö leiab, et saab teha kilega ja kileta. Ei ole nii, et kile vajalik ja kõik. See võib olla vajalik, aga võib ka kahjulik olla. Töö lõpus on konstruktsiooni ja aurutõkke soovitused. Seda peab lugeda oskama. Näiteks on kirjas, et klass 1 või 2 aurutõke on vajalik kliimas 5, 6, 7, .... Tundub, et vahet pole, pane üks või teine. Tegelikult tuleks valik teha lähtuvalt konstruktsiooni ventileeritavusest ja sooja poole niiskusreziimist. Tselluvillaga soojustades ma ikka veel kile ei kasutaks. Pigem kasutaks nt klass 2v3 aurutõkket. Viide näitab, et fiiberill ja ventileeritud süsteem on kõige vähem tundlik (peaaegu tee nagu tahad), aga kõige lollikindlam on panna mingi vahepealne variant või tark aurutõke.

[Külaline]

Olin vahepeal selle teema unustanud, vabandust.
Viimase viite kohta.
Konstruktsioonid mille peal oli tehtud simulatsioon ja väljatöötatud soovitused, ei oska mina küll kuidagi paremini
nimetatada kui ma juba eespool nimetasin. Või kuidas arvad Sina? Teeksid sellise konstruktsiooni? Seega ei ole mul ka mõtet seda viidet edasi kommenteerida.

Ei ole nii, et kile vajalik ja kõik. See võib olla vajalik, aga võib ka kahjulik olla.

Kile on lihtsalt üks materjal. Vaidluseks läks siis kui Alar.P. ütles, et tehke konstruktsioon kus pole vaja sisemist aurutõket, mina aga väitsin, et selle paigaldamine teeb ainult head. Lisaks on paremini garanteeritud konstruktsiooni püsivus. Kahjuks ei ole keegi vastanud Kalvise väitele (et eelmine talv olid paljud aurutõkketa antud tüüpi konstruktsioonid väliskihis jääs). Sellele võib ka vastus olla muidugi siseõhu liig suures RH tasemes või vigades konstruktsioonis (mine - võta kinni). Nüüd tuled Sina väitma, et- võib toimuda "solar-driven-wetting". Mis on mu meelest meie kliimas "umbluu". Või mida Sa selle kile kahjulikuse all mõtlesid? "Nokk kinni saba lahti"- mis me siis nüüd teeme?
"Ajalooline kogemus" puudub (ütleme ausalt). Talupoja mõistus ütleb, et sein peab "hingama" aga kütte eest ei tahaks niipalju maksta kui ennem. Naiivne oleks arvata, et tselluvill käitub konstruktsuioonis "kuidagi paremini" kui saepuru (ainult et meil on vaja konstruktsiooni muuta kui tahame paremat tulemust?).
Imelik.
PS . "Tõe otsinguil" otsid Sa mu meelest valest suunast, sealt
maalt on tulnud viimasel ajal ainult "üllatavaid" avaldusi.

[Kalvis]

Võin vaid lisada, et vahepealsed arutlused kile mittevajalikkuse kohta on olnud vildakad, eriti stiilis kus pikalt arutletakse aiaaugust ja siis põmmdi tehakse järeldus ei miskist, et kile panek on kahjulik. Seni on olnud vaid korrektset juttu, et kile ärajätmine ei põhjusta kahjusi, rohkemat siit arutlusest pole välja tulnud. Samas pole üldse tähelepandud kahte lisaväärtust, mida aurutõke veel annab - see vähendab konvektiivset läbipuhumist, mis tõstab kaude maja soojapidavust. Teiseks vähendab ikkagi vee sisaldus villas (ükskõik mis liiki vill) ja vesi vähendab jälle soojustakistust.

[val]

Kalvis, soojustakistustest ja läbipuhumisest on juttu olnud. Nagu aru sain, siis EPS ja fiibervilla takistus muutus kondenseerumise või sellele lähedastes tingumustes. Kas vaja kondentsi või mitte jäi mulle selgusetuls. Igatahse ei taha keegi kondenseerumisohtlikku konstruktsiooni ja probleemi ei ole. Tselluvillal väheneb takistus nagu üks uurimus väitis. Õhupidavus (kogu konstruktsiooni oma) on iga soojustamise eeldus, aga aurutõke ei pea võrduma õhutõkkega.

Imelik, kas sulle ei meeldi OSB välisseinas ? Võibolla peaks vineeri kasutama, see muutub niiskust imades OSB-st palju aurujuhtivamaks ja kiiremini kuivavamaks. Ei tea põhjust, aga USA miskipärast vaid nii ehitab, st vineeri või OBS-ga välisseinas. Aga nagu näha (joonis '8), ei teki ka OSB puhul niiskusega enamasti suuremat probleemi sõrestikseina ja meist isegi palju karmimas kliimas. Kile kahjulikkuse all mõtlen seda, mis link ütleb, et niiskus ei kuiva 30p jooksul välja ja hakkab tekkima hallitus.

Siin on veel huvitavaid konstruktsioone külma kliima kohta. Väidavad, et tegemist konstruktsioonidega, mis töötavad.

[Külaline]

Imelik, kas sulle ei meeldi OSB välisseinas ? Võibolla peaks vineeri kasutama, see muutub niiskust imades OSB-st palju aurujuhtivamaks ja kiiremini kuivavamaks. Ei tea põhjust, aga USA miskipärast vaid nii ehitab, st vineeri või OBS-ga välisseinas. Aga nagu näha (joonis '8), ei teki ka OSB puhul niiskusega enamasti suuremat probleemi sõrestikseina ja meist isegi palju karmimas kliimas. Kile kahjulikkuse all mõtlen seda, mis link ütleb, et niiskus ei kuiva 30p jooksul välja ja hakkab tekkima hallitus.

Jah antud konstruktsioonis ma nimetatud materjale ei kasutaks väliskihis. Põhjused- 1. suur aurutakistus, 2. väike
soojatakistus. Jooniseid 6,7,8 ei oska üldse kommenteerida.
Mida need kajastavad (algandmed ei nähtu kusagilt?)
Joonise 7 ja 8 hinnangud on erinevad, kuigi tegemist on mõlemal juhul ventileeritavate fasaadisüsteemide ja täpselt samade põhikonstruktsioonidega, erinevus tuleneb fassaadikattematerjalist (ainus järeldus, et tegemist on fassaadi niiskumise ehk vihma poolt tekitatud mõju erinevustega). Siit küsimus- kui niiskus tungib seina ja kuivab sealt liigaeglaselt välja, kuna väliskihi aurutakistus on suur, siis on süüdi sisemine aurutõke? Või eeldasid, et kuivab sissepoole?
PS. Materjal võib ju niiskudes aurujuhtivamaks muutuda
aga soojapidavusele ja konstruktsiooni püsivusele see head ei tee.
Aurutõke on ka alati õhutõke, vastupidi reeglina mitte.
Imelik.

[Kalvis]

Kile kahjulikkuse all mõtlen seda, mis link ütleb, et niiskus ei kuiva 30p jooksul välja ja hakkab tekkima hallitus.

See tekib siis kui välissein on tehtud valesti ja ilma kileta veelgi hullemini. Kui välissein on õieti seda ei teki.

[val]

Ehk midagi ka sissepoole kuivab nagu joonis 9 näitab. Teine asi, et kile vähendab difuusset kuivamise võimet nagu aru olen saand.
Kalvis, kui õige sõrestiksein (arvatavasti mõtled, et külm soojast 5x aurujuhtivam), siis niiskust arvestades kile tavaliselt vaja ei ole. Ka see on OK, kui kile on. Muide, valem on ka energiabilansi kohta, et nagu oleks sellega mudelis arvestatud. Kahjuks ei ole selgitust, kas kas ja millal sellega probleem oli. Eeldan, et ju siis ei olnud suuremat probleemi või siis kajastab punane värv ka vastavat probleemi. Veel on oliline, et antud uuring ei arvesta soojustusmaterjali vananemist. See oleks põhjus, miks ma fiibervillalel kile paneksin. Kui suur probleem see on ei tea, aga mingi konks peab olema, et tootjad ilma kileta seda paigaldada ei soovita.