päikesepaneelid katustel

[pns]

olen üksikutel majadel täheldanud katustel päikesepaneele. kas siinkirjutajad oskavad ka kommenteerida nende elementide efektiivsust ja maksumust tänapäeval? ning ka vastupidavust?

kas uut maja planeerides tasuks mõelda ka selle peale, et päikest kasutada toetava energia/soojusallikana?

[sundehitaja]

Päikese korral peaks selgeks tegema mida tahad:kas elektrit toota või vett soojendada.Olen mõni aeg tagasi natuke nuhkinud neid asju ja võin öelda et mõlema versiooni algmaksumused on väga kallid,kuid kui nad juba on,siis on sealt saadav energia sisuliselt tasuta.Päikesele ei pea Sa midagi maksma kuni Eesti Energia seda ei erasta või Eesti riik mingit tobedat Päikese maksu välja ei mõtle.Minu arust on vett soojendavate süsteemide hinnad mõttetult kallid arvestades seda ,et päikesega soojendamine on üks lihtsamaid asju üldse.Tegeldakse lihtsalt tehnoloogilise pornograafiaga.Aga kahjuks kehtib ka siin tänapäeva ideoloogia ,et kõik tervislik,loodussõbralik ja inimesele kasulik on kallis,saastamine ja reostamine odav ja kättesaadav. Kui rahakott kannataks siis kindlasti muretseks omale neid süsteeme ja tuule generaatori ka.

[pns]

aga mis tähendab siinkohal "väga kallis" ? mis see umbkaudne hinnaklass on? pool milli? mill?

mulle endale tundub, et ilmselt 5-10 aasta pärast on olukord juba märksa inimlikum, jälgides uudiseid siis areng antud valdkonnas on täitsa olemas (ka meil siin eestis) ning suunatud just sellele, et paneele odavamaks muuta. ning arvestades kõikide muude kütteviiside kallinemist võib arvata, et üsna pea päikesepaneelide järele küllalt suur nõudlus, mis omakorda peaks hinna alla viima.

[tubasoojaks]

Väga kallis võib olla kaasa,keegi lähedane..
Aga energia asjad on kõik suhtelised.
Solar panel(cell,photovoltaic) on mõeldud elektritootmiseks ja akude laadimiseks,praegu on nende hind alates 4$/Watt USA-s
Ehk siis 100W võimsusega paneel maksab ca 400-500$
Meie jaoks veel kallis,kui arvestada et kodutarbimise valgustuse,raadio,väikse teleka jaoks peaks paigaldama 3-4 paneeli ja vähemalt 1000 Ah akupatarei.
Aga solar collector e. päikesekollektori peale tasuks küll mõelda,sellega saaks pea kogu suve sooja vee TASUTA.
Tavapere 4in jaoks võiks olla kollektori pinda 4-6 m2 ja kahe küttespiraaliga soojaveeboiler mahuga alates 300 l.
Paneelide hinnad ca 220 Eur/m2 alates Euroopas
Eks igaüks ise otsustagu,igatahes mina panen oma maja katusele küll kollektorid.

[Kalvis]

Päikesepaneelide tootmine on kallis ja niipea ei usu, et odavaks läheb. Vajab teine ju ülipuhast ränikihti. Praegu pidi veel olema lausa nii, et paneeli enda tootmiseks kulunud energiat ei suudeta tema eluajal tagasi teenida.
Küll aga on odav ehitada päikesekollektoreid (päikeseenergiast soojuse saamine). Kui ise ehitada siis tasub ehitamine ära, kui lasta firmal "võtmed kätte" siis ei tasu tavaliselt.
Kui teha soojustatud päikesekollektor siis need töötavad ka talvel.

Majanduslikult pidi üks tasuvamaid olema hoopis "soe sein" - Majale tehakse tumedast materjalist õhuke soe sein, mille taga olev õhutuskanalist tulev soojem soe õhk juhitakse maja ventilatsioonisüsteemi. Päikese poolt eelköetud õhk tähendab väiksemaid küttekulusi kui otse külmast välisõhku sisse imedes. Väidetavalt pidi veel nullkraadise välistemperatuuri juures sisenev õhk "soojast seinast" olema +10 kraadi soojem.

[numan]

mhm... aga sellist "sooja" seina saab põhimõtteliselt tumedast terasiitplaadist teha ju

veesoojendus/küte päikesega on ammune leiutis ja ise olen sellepeale mõelnud kui maal elasin. oli isegi projekt mingisugune tark torumeeski võib teha. klaasitud "kastid" kus sees on torud/radiaator vms nagu autolgi neid kaste võib terve katusepikkuse jagu ühendada kokku. kast on seest musta mattiga värvitud ja läheb soojaks isegi talvel kui päike korraks ennast näitab, selleks oleks hea kui paneelid on talvepäikese poole kaldu (ise tahtsin seina peale 2 korruse katuse alla panna) siis pidi olema paisupaak ülevoolu klapp/toru õue/kanalis. viidud jne. endal oli projektis paraleelselt paar radikad tuppa panna, kraan vahele et saaks emba-kumba kinni keerata, lasta tosool sisse (siis peab ka veemahuti seest toruspiraaliga soojendama)
üks mees kirjutas et tal vesi suvel ligi 90C kuum sellise süsteemiga (Y)

[sundehitaja]

Olen täiesti nõus nii Kalvisega kui ka numanni lahendusega.Elektri tootmise puhul peaks meie oludes tuulegene ehk ennem ära tasuma.Tulevikku vaadates aga tuleks sellel teemal pidevalt silma peal hoida,sest kui midagi hakatakse massiliselt tootma lähevad ka hinnad alla.Osta või teha tuleb see päikese asi aga enne,kui fossiilsete kütuste hinnad lakke lähevad või
ilmub mingi eurodirektiiv ,mis õli,gaasi vms kütteviisi kasutamise mõttetuks teeb(kvoodid,saastemaksud,'heitgaaside' mõõtmine jne).Siis oleme sundseisus ja müüjad ei jäta seda kasutamata(s.h. ka puidu , graanuli jne. müüjad ) ning esimesel hetkel kerkivad ka päikese süsteemide hinnad.

[Kalvis]

Kui tahad energiat säästa siis on kaks praegu tasuvat meetodit:
a) Paned püsti tuulegeneraatori
b) ehitad diiselmootori baasil elektri ja soojustootmisjaama

Tuulegeneraator on tasuv rannikupiirkonnas, võibolla mõne mäe otsas kah. Mul tuttav ehitas ja tal on ainus mure - kui on tuult siis on särtsu kole palju ja kui tuult pole siis pole üldse. Ka maadleb ta suurema toodangu saamiseks mastile võimsama masti ehitamisega. Maste saaks, kuid siis on transpordiprobleem, iseehitamine on üsna kulukas. Kogemustest võin öelda, et genekas tuleks võimas saada. Tavaline autogenekas on liiga nõrga võimsusega. Isegi traktori genekas on liiga väikese võimsusega. Muidugi saab ka nii teha, et traktori gene ja autogene on mõlemad ühe ja sama võlli otsas nagu on tuttaval.

Diiselmootori baasil olev asja mõte on kasutada kohalikke kütuseid. Ehk siis rapsiõli ja puugaas. Diiselmootori veesärk kütab maja radikaid, elekter on pealekauba saadus. siin on probleem just ümberehitamise.viitsimises. Diiselmootori asemel võib ka bensuka oma kasutada, kuid siis saab kasutada vaid puugaasi. Kuid siin on vastupidine probleem - mootor on liiga võimas. Auto mootor on tüüpiliselt 60 kW, soojust peaks 3 korda rohkem teoreetiliselt olema. Piisaks ühe majapidamise jaoks juba 6-10 kW mootorist.

[tpuhh]

Panin prooviks päikesepaneeli heatpipe katusele ja nüüd on juba aasta olnud. Torud dimensioneerisin tulevikku vaadates veidi üle, et hiljem saaks paneele veel juurde panna, kui asi ennast õigustab. olen nüüd 11 kuud kWh mõõtnud ning üle 1000 kWh on juba sisse jooksnud. Ning rajamismaksumuse peaks tagasi teenima praeguste energia hindade juures umbes 5 aastaga. Plaan tuua neid endale ja sõpradele suurem ports, sest inimkatsed näitavad, et tasub ära ja energia odavamaks kindlasti ei lähe.

[Külaline]

Panin prooviks päikesepaneeli heatpipe katusele ja nüüd on juba aasta olnud. Torud dimensioneerisin tulevikku vaadates veidi üle, et hiljem saaks paneele veel juurde panna, kui asi ennast õigustab. olen nüüd 11 kuud kWh mõõtnud ning üle 1000 kWh on juba sisse jooksnud. Ning rajamismaksumuse peaks tagasi teenima praeguste energia hindade juures umbes 5 aastaga. Plaan tuua neid endale ja sõpradele suurem ports, sest inimkatsed näitavad, et tasub ära ja energia odavamaks kindlasti ei lähe.

Too oma numbis välja, palju maksis mida kütab? Olen paneeli omanik ja läksin täpselt samasuguse Müügimehe jutu ohvriks Tasuvus tekkib 17 aastaga. Suvel pole nende kwh midagi teha ja talvel neid lihtsalt ei ole.

[rokikas]

rajamismaksumuse

Kui suur see on? Mida täpsemalt sisaldab?

[sun]

Ega jah igalepoole ei tasu neid paigaldada ka. Neid paneele on kolme tüüpi: ühed toodavad ainult sooja vett,teised elektrit ja kolmandad on niiöelda ventilatsiooni paneelid, mis puhuvad sooja ja kuiva õhku ruumidesse. Ja lisaks saab kolmada varjandi veel samaaegselt vett ka kütma panna.
Olen rohkem tutvunud just õhkkütte ventilatsioonipaneelidega.Eesti turul on Sunswede ja SolarVenti paneelid esindatud. Neil suur vahet ei ole , kui siis see ,et Solarventil on voolu tootev paneel , mis ventilaatori käivitab, sisse integreeritud ja on ka õhem. SV pakub ka seda kolmandat varjanti kus ventilatsioon ja veee kütte saab samast paneelist.Netist kättesaadava infost saab järeldada ,et SV on soodsama hinnaga .Nende tasuvusaeg tootjate jutujärgi 3-4 aastat.See kõik on muidugi suhteline ja sõltuv siiski päikeseperioodist.
Just õhku puhuvad paneelid on teatud kohtadesse kuhu päike väga ligi ei saa ja niiskuse mured suured, väga tõhusad. Kuna nad töötavad ainult päikesega ,siis puhuvad sisse ainult sooja õhku ja sellega saab niiskus kiiresti eemaldatud.
Kes netist surfata ei viitsi siis siin tootjate otseviited
http://www.asi.nu/ ja http://www.solarventi.com/dealers/world.htm

[talupoeg]

Sun miks sa ise ei tee kiht klaasist ja õllepurkidest seda õhusoojendajat.Youtube-s ju palju õpetusi.

[Kalvis]

Õllepurkide versioon on teadmatule inimesele, tee parem must kast kahekordse klaasiga (kasutad mõnd akent), õhuavad musta kasti ja saad sooja õhku lihtsamini.

[talupoeg]

Kalvis miks purgi versioon on teadmatule?Kas keegi ütleb kuidas sulgub see õhuringlus,kui päike ära läheb.Külm tuleb ju tuppa.

[Kalvis]

Purkidega tuli jube palju maadelda ja neist tehti seal alumiiniumtoru analoog.
Muidu kasutatakse termostaati juhtimiseks, et kui "paneelis" on soojem siis pannakse kas pump või ventilaator tööle ja hakkab sooja õhku tuppa puhuma ja asemele tõmbab toast külma. Kui aga pole siis loomulikul teel on soojavahetus võimalikult nullilähedane.

[talupoeg]

Sellest ma saan aru ,et vent termostadiga paneb soojaõhu liikuma toa poole.Aga külmal ajal (õhtu) tuleb ju ventilaatori labade vahelt külma tuppa.Peab ju mingi soojustatud klapp olema mis ei lase külma sisse.Õlle purke olen juba aasta kogunud selle jaoks.Plaanis oli sellega garaazi kütta.Päikse patarei töötab praegu suure külmaga hästi.Loodan .et see õhu oma ka toimib.

[Kalvis]

Purgid viid taaraks ja saadud raha eest ostad kas vent.toru või muud materjalid ja saad lihtsamini ning odavamalt tehtud. Aga kui neid taaraks viia ei saa siis jah, kui nokitseda meeldib...

[hillart]

Ehk siis 100W võimsusega paneel maksab ca 400-500$

See oli 2006. aastal. Ja aeg ongi juba edasi läinud. Praegu maksab 100W polükristalliline paneel juba alla 100 euri.
Progress missugune!

[Luumenid]

http://www.xn--pikesepaneelid-5hb.ee/ep ... -48v-.html
Ega keegi tea palju luumeneid peab olema et see patakas oma täisvõimsuse saavutaks.

[Küülaline]

siis saab ülejäänud energia võrku tagasi müüa

Kuidas see tagasimüümine praktikas täpselt välja näeb ja kuidas toimub arveldamine Elektrilevi või kellega?

[Kalvis]

Tean vaid, et arveldamine käib nagu kõigi elektrimüüjatega. Taastuva jaoks pannakse oma arvesti ja saadad näidud võrguettevõtjale.
Vaata siis et tarkust eestlase moodi üles ei näita ja võrku tagasi elektrivõrgust tarbitud elektrit ei lase nagu meie "kuldse elektri" müüjad teevad.

[Küülaline]

Taastuva jaoks pannakse oma arvesti ja saadad näidud võrguettevõtjale ... võrku tagasi elektrivõrgust tarbitud elektrit ei lase

Arusaamatuks jääb mulle küll see asi.
Kellele ma seda siis müün, kas sellele, kelle käest ise ostan? Kas Elektrilevile pean oma elektri ülekandmise eest ikka ise maksma nagu ostetava elektri eest?
Ja mismoodi see ära tarbitud elektri võrku tagasi laskmine veel välja näeb?

[Kalvis]

Taastuvenergia toodangule on ees oma arvesti. Tarbimise jaoks on oma. Saadad mõlemad näidud oma võrguettevõtjale, tema sisestab mõlemad andmelattu, taastuvenergia eest minuteada Elering siis saadab papi sinu arvele.

Tarbitud elektri tagasi võrku käimine käib lihtsalt - alaldad alaldiga tavaelektri ära ja annad inverterile ette. sedasi tekitatud lisaelektri eest maksab Elering "kuldse energia" tariifi alusel. Vaata ainult et kontrollijatele vahele ei jää - päikesepaneelide puhul on ebamõistlik öösel sedasi anda või tuulikul tuulevaikuses.

[Küülaline]

alaldad alaldiga tavaelektri ära ja annad inverterile ette. sedasi tekitatud lisaelektri eest maksab Elering "kuldse energia" tariifi alusel

Minu pea küll seda asja ei jaga.
Tähendab pistad alaldi-vaheldi sisendi ühte pistikupessa, siis arvesti vahele ja väljundi teise pessa?
Sinu jutu järgi peaks see igati kasumlik tegevus olema, ainult kuidas see lisaelekter saab tekkida, alaldis-vaheldis on teatavasti kaod. Vähemaks peaks ju jääma elektrit, kui sellist. Mismoodi vähenenud elekter ennast väbi arvesti võrku tagasi pressida saab, et arvesti veel tootmist näitaks?