külmasillad ja halvenev soojustus

kuidas soojustada oma elamist
pns
külaline
On tänanud: 0
On tänatud: 0

külmasillad ja halvenev soojustus

Lugemata postitus Postitas pns » 02 Mär 2006, 18:10

kust leida eestis asjalikud tegelased, kes näitaksid ära majas paiknevad külmasillad?

siis veel - tundub, et maja soojustus läheb aasta-aastalt kehvemaks. kui alguses pidas suhteliselt hästi sooja, siis nüüd on üha kehvemaks muutunud. see aasta on suisa ca 3-4 kraadi temperatuur madalam kui analoogsete ilmastikuolude puhul eelmisel aastal (ning erinevalt eelmisest aastast on sel aastal kõik aknad ja praod teibitud ka). milles võib probleem olla? kas seintes on soojustus kuidagi ära vajunud?

Külaline
külaline
On tänanud: 0
On tänatud: 0

Lugemata postitus Postitas Külaline » 02 Mär 2006, 18:36

Lase termo pilt teha ,praegu on hea aeg.Kui soojustuseks on vatt või saepuru,siis on vajumine aja jooksul tõenaoline.

Raulka
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 202
Liitunud: 19 Apr 2005, 16:25
Asukoht: Pärnu
On tänanud: 0
On tänatud: 0

Lugemata postitus Postitas Raulka » 02 Mär 2006, 23:56

Kirjelda oma seina, põranda ja lae konstruktsiooni. Siis teaks paremini vastata. Millega kütad, mida kütad.
Üks põhjus oli mul märgades küttepuudes.

Kasutaja avatar
Pildistaja
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 106
Liitunud: 31 Jaan 2005, 17:03
Asukoht: Pärnu
On tänanud: 0
On tänatud: 0
Kontakt:

Lugemata postitus Postitas Pildistaja » 03 Mär 2006, 08:59

Nii paradoksaalne, kui see ka ei ole, aga probleemi põhjuseks võib olla just see, et erinevalt varasematest aastatest on kõik aknad ja praod kinni teibitud. Kui teipimise tulemusena ei toimu ruumis piisavat õhuvahetust, on suurenenud toaõhu suhteline niiskus. Toaõhust tungib veeaur seinamaterjali ja niiskumise tulemusena halveneb seina soojuspidavus. Mul on kogemus hoonega, kus seina soojuspidavus oli halvenenud tänu üleliigsele sisemisele õhuniiskusele üle 2 korra.
Kui minu hüpoteesil on alus, siis peaks täna olema toaõhu suhteline niiskus üle 50%. Selle mõõtmiseks võib enamikest ehitusmaterjalipoodidest osta mõnisada krooni maksva hügromeetri ja sellega olukord ära kontrollida.

Juhul kui ventileeritus on korralik, siis võib tõesti kahtlustada soojustusmaterjali äravajumist või ka midagi muud. Et sellisel juhul midagi soovitada, on vaja esmalt vastuseid Raulka küsimustele.

Kindlasti saab vastuse, kui kõnealune hoone üle termopildistada, kuna toaõhu niiskuse mõõtmine kuulub selle töö juurde nagunii.
Kõige olulisem on silmale nähtamatu...

Külaline
külaline
On tänanud: 0
On tänatud: 0

Lugemata postitus Postitas Külaline » 03 Mär 2006, 11:06

Maja konstruktsioon on selline: põrandal kõigepealt killustik, siis 10 cm
penoplast, 5 cm penoplast seespool vundamendi ääres. Penoplasti peal on
valatud põrand, see on umbes 20 cm paks. Selle peal laminaatparket,
laminaadi all õhuke, umbes 2 cm matt. Seinad on fiboplokist, mis iseenesest
on soojapidav, sest on urbne. Fibo peale on seespool liimitud kipsplaat.
Väljaspool on fibo külge kinnitatud puuraketised, iga 50 või 100 cm järel
(täpselt ei mäleta). Puuraketiste külge sai pandud tuuletõkkeplaat (umbes
1,5-2 cm); tuuletõkkeplaadi alla 10 cm kivivilla. Tuuletõkkeplaadi peal on
voodrilaud. Kuna majakarbi ehitamise ajal käisime asja vaatamas üle päeva,
ei oska ma öelda, kas too kivivill tuuletõkkeplaadi all on ikka igal pool
olemas. Eriti kriitiline on maja väljaulatuv osa (maja on neljakandiline, kuid ühes küljes on n.ö. poolik kaheksakant, mis ulatub välja). Kahtlusi on tekitanud see, et kui seina äärest rohin, siis vahel läheb umbrohi sügavale voodrilaua alla ja seal tundub olevat tükk tühja maad. Väljaulatuv osa on ka majal kõige külmem.
Nii, teise korruse lae peal pööningul on 10 cm kivivilla. Sinna peaksimegi panema kivivilla juurde ja siis tegema laudpõranda. Samas on see probleem, et kivivilla liiga tihedalt kokku suruda ei ole ka hea, õhk peab jääma vahele, et oleks soojem. Katusel on lihtsalt sarikad ja nendel plekk peal. Seal mingit soojustust ei ole.
Samuti paistab läbi katuseräästa ja seina vahelt, st katus ei ole täiesti
hermeetiliselt vastu tugiseina. Mõnes mõttes oli see algul vajalik, sest
materjalid olid toored ja tahtsid kuivada.

Kütteks on ahi, mis asub maja keskel, aga kahekordse maja jaoks jääb seda ehk pisut väheks. Ahi ise on ka kehvavõitu, st sooja ei hoia ja aeglaselt läheb soojaks. Toetuseks on ka elektriradikad. Küttepuud on täitsa korralikud, isegi paremad kui eelmine aasta, selles ei tohiks probleem olla. Ja kui ikka ahi on tulikuum ja maja ise külm, siis ilmselt on ikka maja soojustuses mingi kala sees. Eriti arvestades seda, et sooja hoidmine on aasta-aastalt kehvemaks läinud - kui maja 2001 aastal valmis, siis oli ta isegi ilma topeltusteta soojem kui praegu, kus on välisuksed topelt ja kõik aknad-praod kleebitud.


Termopildist: selline koht nagu termograafia.ee pakub termopilte koos alarõhu tekitamise ja raportiga 3k eest. on see mõistlik hind? ma kuskilt mujalt polegi leidnud termopilte pakkuvaid firmasid...

Külaline
külaline
On tänanud: 0
On tänatud: 0

Lugemata postitus Postitas Külaline » 03 Mär 2006, 11:31

Katuse räästa ja seina vahel peabki avavus olema, alati.
Kas seal laepeal on see 10 sm villa? Siis ehk puhub tuulgi sellese villakihti sisse... katusel lihtsalt plekk... kuidas kondensiga lood on? Nii õhuke soojuskiht ja ... kas plekkilt ei tilgu kondensvesi sinna villa sisse? või pole lihtsalt plekk ja on kile ka all?
Taastaja.

pns
külaline
On tänanud: 0
On tänatud: 0

Lugemata postitus Postitas pns » 03 Mär 2006, 11:41

kile on ka ikka pleki all.

hmm, aga kas tõesti võib olla asi selles, et aknad on kinni teibitud?
no teisest küljest peaks mingil määral ikka ventilatsioon olema, sest 2 ust (topeltuksed, erinevatel korrustel) on ikkagi teipimata ja käega katsudes seal õhu liikumine toimub. võibolla muidugi pole piisav..

kolmapäeval tullakse pildistama, siis selgub.

tänud igatahes vastajatele!

Külaline
külaline
On tänanud: 0
On tänatud: 0

Lugemata postitus Postitas Külaline » 03 Mär 2006, 12:15

siis on küll äärmiselt vähe seda pealetulevat õhuvoolu. inimesele endalegi vähe... see võib ju tervisele samuti mõjuda.
see pildistamine on parim valik ja mis kõige tähtsam - saate pädevat teavet oma elamu kohta ja ka seda mida peaksite ette võtma.
Taastaja.

pns
külaline
On tänanud: 0
On tänatud: 0

Lugemata postitus Postitas pns » 03 Mär 2006, 14:05

no aknad on puuraamidega, need peaksid ju ka hingama. ja ega päris iga pragu ka kleebitud ei ole :)

Raulka
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 202
Liitunud: 19 Apr 2005, 16:25
Asukoht: Pärnu
On tänanud: 0
On tänatud: 0

Lugemata postitus Postitas Raulka » 03 Mär 2006, 17:19

...Väljaspool on fibo külge kinnitatud puuraketised, iga 50 või 100 cm järel (täpselt ei mäleta). Puuraketiste külge sai pandud tuuletõkkeplaat (umbes1,5-2 cm); tuuletõkkeplaadi alla 10 cm kivivilla. Tuuletõkkeplaadi peal on voodrilaud...
Tuuletõkkeplaadi peal EI TOHI olla voodrilauda. Toimiv tuulutusvahe peab olema. Vill märgub ja ei saa kuivada.
...Kahtlusi on tekitanud see, et kui seina äärest rohin, siis vahel läheb umbrohi sügavale voodrilaua alla ja seal tundub olevat tükk tühja maad...
Siit järeldan, et ikkagi on tuulutusvahe olemas. Vähemalt selles kohas.
...Nii, teise korruse lae peal pööningul on 10 cm kivivilla. Sinna peaksimegi panema kivivilla juurde ja siis tegema laudpõranda...
Villa peale tuuletõke ka, kuna seal puhub tuul. Laudpõrand milleks veel sinna?
...Katusel on lihtsalt sarikad ja nendel plekk peal. Seal mingit soojustust ei ole. Samuti paistab läbi katuseräästa ja seina vahelt, st katus ei ole täiesti hermeetiliselt vastu tugiseina. Mõnes mõttes oli see algul vajalik, sest materjalid olid toored ja tahtsid kuivada..
Mitte ainult algul, vaid koguaeg on seal vaja tuulutust.
...Ahi ise on ka kehvavõitu, st sooja ei hoia ja aeglaselt läheb soojaks.... ... Ja kui ikka ahi on tulikuum ja maja ise külm, siis ilmselt on ikka maja soojustuses mingi kala sees...
Pliidimüür läheb hästi soojaks ja samas kiiresti külmaks, kuna pole massi võrreldes ahjuga- aeglaselt soojaks, aeglaselt jahtub.

Kokkuvõtteks arvan, et maja soojustus märgub. Märg soojustus külmub. Külmunud soojustus pole enam soojustus vaid parim külmasild. Külmunud soojustus vajub ära. Kui kuivabki suvel ära, siis soojustusena ei toimi.

pns
külaline
On tänanud: 0
On tänatud: 0

Lugemata postitus Postitas pns » 04 Mär 2006, 08:45

aitäh raulka põhjaliku vastuse eest :)

laudpõrand selleks, et pööningut panipaigana saaks kasutada.
no kolmapäeval tullakse vaatama, siis vast saab pildi ette :)

Raulka
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 202
Liitunud: 19 Apr 2005, 16:25
Asukoht: Pärnu
On tänanud: 0
On tänatud: 0

Lugemata postitus Postitas Raulka » 04 Mär 2006, 09:10

pns kirjutas: laudpõrand selleks, et pööningut panipaigana saaks kasutada.
Tekib probleem niiskusega sarnaselt seinaga. Toimiv tuulutusvahe peab olema enne laudpõrandat. Horisontaalselt tuulutus halvem kui seinal vertikaalselt. Ka asjad hakkavad tuulutust segama.
Igal juhul peab saama niiskus seal saama väljuda. Aurutõkke kile siis igaljuhul pööningu talade alla, st teise korruse lae alla.

JLM
külaline
On tänanud: 0
On tänatud: 0

Lugemata postitus Postitas JLM » 10 Mär 2006, 09:28

PNS anna teada, mis su pildistamine näitas ka? Jälle 1 huvitav kogemus. Mul on nüüd selle horisontaalse tuulutusega muresid. Tegu suhtsuure vannitoaga. Jätsin talad lihvituna nähtavale, panin voodrilaua pealtpoolt, ja siis... panin liistud, peale sinine aurutõkke kile ning 300mm kivivilla. Teoorias peaks nii käima, praktika näitab aga, et vill vajautab kile vähemalt osaliselt vastu laudist, kuigi ka voodrilaual ju on väiksed sooned sees. Ja kuhu ta peaks tuulduma üldse külmale laele? saba kinni nokk lahti...

pns
külaline
On tänanud: 0
On tänatud: 0

Lugemata postitus Postitas pns » 10 Mär 2006, 11:22

pilte pole veel kätte saanud, aga soojustus on jah pekkis natuke. pööning laseb sooja läbi (lae temp paar kraadi madalam kui seinade oma) ja tuuletõke samuti, st tuuletõke oli paigaltadud ilma makrofleksita ja tuul jookseb läbi kogu aeg.

JLM
külaline
On tänanud: 0
On tänatud: 0

Lugemata postitus Postitas JLM » 10 Mär 2006, 13:46

No jah, mul on laepeal 2x200mm, ja ei kurda küll, samas tuuletõke on küll enamasti ilma makrofleksita....


Vasta