Soojustus probleem, KIIRE !

[Märt]

Tere,
<BR>
<BR>alustan juba ilmselt kordi leiardatud teemat, aga vajan asjas täit selgust.
<BR>
<BR>Olukord järgmine:
<BR>Võimalus osta 90-ndatel ehitatud maja, mille seinakonstruktsioon järgmine: narvablokk ,mille peal väljas punnlaudis (5 cm õhuvahet), seest soojustatud 5 cm penoga ja selle peal lakitud sisevooderdis (nagu suvilates).
<BR>Ilmselgelt jääb soojustusest väheks (või siis ei ?)
<BR>Kuidas seda maja siis lisasoojustada ?
<BR>Välja penot ilmselt ei tohi panna, kas siis sisse juurde või välja mingit muud soojustusmaterjali või kuidas ?
<BR>
<<< soojustus <<
<BR>Ette tänades,
<BR>
<BR>Märt

[karuott]

Välja just peno käibki. Koori maja väljast kuni narva plokini puhtaks.Peno peale, siis armeerimisvõrk ja krohv, NIISKUSETÕKE ning siis värv või
<BR>struktuurkrohv

[Andrus]

Õigus karuott või siis villaga variant.

[sau]

et sisse juurde olex kõikse hullem ikka nigu karuott ytles ja seest võix asja minema visata-tavaline krohv peale ja viimistlus......Välja vaja mingi 10 cm

[isoleerija]

seina seestpoolt soojustamine on nüüd küll variant, millest peaks võimalusel hoiduma. Väljastpoolt soojustades ei jää kastepunkt ja külmumispunkt kandva seina sisse, mis mõjub kindlasti soodsalt maja elueale. Väline soojustus samas peab saama korraliku katte, et otsest niiskust eemal hoida. Paha ei teeks ka õhuvahe (näiteks laudvoodri ja soojustuse vahel) Peno puhul käib karuoti õpetus.

[Alar Piirfeld]

Ärge hirmutage Märti. Kui penoga soojustada, siis võib Narva plokki rahumeeli ka seestpoolt teha. Kõik on kuskilt kuulnud, et seestpoolt soojustada ei tohi. Ainult vähesed on kuulnud, et see kehtib ainult villa puhul. Kastepunkti tekkemehhanismist saavad vähesed aru ja eelpool kirjutajad sellele küll pihta ei saa. Märdile aga jõudu tööle. Lugupidamisega. Alar Piirfeld.

[mel]

Karuott on minu arvates üsna rängalt eksinud suurte tähtedega kirjutatud niiskustõkkega. Kui see panna kõige välimiseks osaks siis ei saa ju niiskus seinast üldsegi välja. Minuteda peab väliskonstruktsioonides materjalide järjestus olema nii, et suurema niiskustakistusega materjalid seespool ja vähemaga väljaspool.

[Alar Piirfled]

Tere. Vaat selle niiskustõkkega on selline lugu, et enamus nendest niiskust kinni ei peagi. Ja see üks toode, mis natukene kinni peab on sisult hoopis hüdroisolatsioon. Seepärast ei tekita meie kaubandusvõrgus müügil olevad niiskustõkked mitte mingisugust tõket niiskuse väljumisele, nad on oma sisult lihtsad immutuskrundid. Nii et õigus on nii Karuotil kui ka mel-l sõltuvalt lähenemisnurgast. Lugupidamisega. Alar Piirfeld.