vent.torudega hädas.

Õhu vahetamine, õhu kuivatamine, õhu niisutamine, õhu jahutamine
meesmajast
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 3
Liitunud: 20 Sept 2018, 12:35
On tänanud: 0
On tänatud: 0

vent.torudega hädas.

Lugemata postitus Postitas meesmajast » 20 Sept 2018, 13:16

Tere targad!

Kuna mul onn väga lihtsa lahendusega ( 1 kordne ristkülik, 90 ruutu) proovin ise teha vent. projekti ja teostuse, laen ülesse selle kohta ühe visandi, mure on selline, et kui vaatan valmis vent. lahendusi, nt. kauplustes, siis on näha, et pärast igat äratõmbeklappi toru diameeter läheb kitsamaks, vent. agregaadil on avad 100mm., planeeritud vent. lahendusel on sissepuhe ja väljatõmme kumbki 3 klappi, soovitage millised torud oleks õige hankida, hoone maht 390kuupi, agregaat 250 kuupi tunnis.
Manused
hoone plaan.JPG
hoone plaan.JPG (129.37 KiB) Vaadatud 2267 korda

Külaline
külaline

Re: vent.torudega hädas.

Lugemata postitus Postitas Külaline » 20 Sept 2018, 13:29

mõistlik on panna sissepuhe toa tagumisse nurka , jäta ära lävepakud ja väljatõmmet eraldi tubadele ei ole vaja teostada. Väljatõmme pane kööki ja vannituppa

Peamine kanal oleks hea kui oleks 150 ja tubadesse sõidad 125 , kui see ära ei mahu, siis 125 magistral ja 100 tubadesse . Mida suurem on toru seda vaiksem süsteem.

Iga toa sissepuhke ette ja masina väljundisse mürasummuti (jäik ja mida suurem seda parem) muidu on kõik toad nagu telefoni mäng, räägid ühes ja kõikides on kuulda.

meelis11
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 346
Liitunud: 25 Apr 2016, 14:57
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 8 korda

Re: vent.torudega hädas.

Lugemata postitus Postitas meelis11 » 20 Sept 2018, 16:54

Lisaks eelmisele soovitusele - agregaat tundub pisut aladimensioneeritud (näha numbrist 250 ja ka 100mm väljunditest) - tasuks võtta agregaat mis täisvõimsusel vahetab majas ühu ühe tunniga - ehk agregaat võta ka 350-400m3 tunnis. Sellisel on tõenäoliselt 150/160mm väljundid juba, aga vähemalt 125mm võiks ikka need olla, 100mm otstega on mingi pisikese korteri agregaat.

meelis11
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 346
Liitunud: 25 Apr 2016, 14:57
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 8 korda

Re: vent.torudega hädas.

Lugemata postitus Postitas meelis11 » 20 Sept 2018, 17:09

oot aga kui maja 90 ruutu, siis kõrge sul lagi on? Kubatuur võta ikka maja siseruumide järgi mitte välismõõtudest.
Kui su lagi on 2.7m kõrge (tõenäoliselt on isegi vähem?), siis saame 2.7x90=243m3
Seega see agregaat võib isegi paras olla. Aga ikkagi, väljundid ja peatrass võiks olla 125mm (vali teine agregaat või pane kasvõi 100->125 üleminek vahele, et enamus trassi oleks väiksema takistusega ja õhuliikumine aeglasem), klapid tubasesse võivad olla 100-125mm. Peatrassi lõpust ära põlvega alla tule (müra kandub rohkem tuppa) - pigem pane kolmik/sadul ja peatrass läheb sellest veel 0.5m mööda ja pime ette. Äratõmbed pane kööki, vetsu, dushiruumi/sauna. Köögikubu ei lähe läbi agregaadi.
Tehakse ka lahendusi, kus on ainult 2 peasummutit - vahetult agregaadi lähedal enne kui torustik laiali jookseb.

NB! Disclaimer kah - see on info mille ise olen kokku ammutanud mitmetest kohtadest - teen oma majale ka ise ventprojekti ja ka agregaati. Torud on veetud, agregaat veel valmis ei ole. Ise panin ainult 2 summutit. Sõbral on ka nii vent projekteeritud ja tema pealt spikerdasin kah osa asju :) Ei ole tal mingit müra tubades kuulda (tal summutid 1.2m pikad, mul 0.9m kuna ei mahtunud pikemad...loodan et ehk piisab)

meesmajast
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 3
Liitunud: 20 Sept 2018, 12:35
On tänanud: 0
On tänatud: 0

Re: vent.torudega hädas.

Lugemata postitus Postitas meesmajast » 20 Sept 2018, 19:21

Tuhandest tänan mehed! Laed on 2,65 ja tegelik kasulik pind pigem ka 86 Ruth
Kas jätsite torud niisama nähtavale vōi varjate mingi karniisiga ära?

Külaline
külaline

Re: vent.torudega hädas.

Lugemata postitus Postitas Külaline » 21 Sept 2018, 10:24

Paljaid torusid olen vist ainult ühiskondlikes ruumides näinud, kus üldiselt kõrgemad laed ka. Kontorid, kohvikud jne. Kodudes ikka peidetakse ära. Mul laepaneel elutoas 2,7m. väiksemates ruumides, kust venttorud läbi jooksevad, on laed toru läbimõõdu võrra kipsiga allapoole toodud.

Külaline
külaline

Re: vent.torudega hädas.

Lugemata postitus Postitas Külaline » 21 Sept 2018, 10:27

meesmajast kirjutas:
20 Sept 2018, 19:21
Tuhandest tänan mehed! Laed on 2,65 ja tegelik kasulik pind pigem ka 86 Ruth
Kas jätsite torud niisama nähtavale vōi varjate mingi karniisiga ära?
torud ei pea olema kandilised, on olemas ka torusid mis on ovaalsed või kandilised ja mahuvad kipskarkassi taha ära , torud ei pea jooksma ka laest võivad joosta seinast, põranda alt vms . Suurema läbimõõdu saamiseks võib kasutada ka kahte peenemat toru kõrvuti jne.

kodus peidaks ise ära, aga mingi pulli sisekujundusega võib ka värvitud toru kokku sobida.

meelis11
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 346
Liitunud: 25 Apr 2016, 14:57
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 8 korda

Re: vent.torudega hädas.

Lugemata postitus Postitas meelis11 » 21 Sept 2018, 11:01

Klassikaline lähenemine on, et tubades on sissepuhked, niisketes ruumides (köögis/esikus/WCs/dushiruumis) on väljatõmbed. Praegu sul WC ja dushiruumi vent on vist otse õue? Nende asemele pane ka väljatõmbed, mis püüavad selle soojuse kinni. Seega selle oranzi peatrassi saaks ära jätta ja rajada selle niisketesse ruumidesse.

Annan ühe idee veel - kui sul õhksoojuspump on ainus küte ja tahad, et selle soojus paremini tubadesse leviks, siis tee magamistubadesse hoopis sissepuhke asemel väljatõmbed. Kui rajad need mõlemad trassid ära, siis saad vajadusel neid esiku lae kohal ringi tõsta kui on soov katsetada. Ehk sinu joonusel keskel jooksev oranz peatrass pane hoopis sissepuhkena tööle ja üleval olev sinine sissepuhketrass pane väljatõmbena tööle. Oranzi trassi magamistubade klapid tuleks sellise kasutuse korral kinni keerata. Samuti võiks ühe/kaks klappi teha trassi elutoa-köög osa peale juurde veel, et kogu sissepuhkeõhk ei peaks ühest punktist väljuma.
WC ja dushiruumi väljatõmme tuleks ka agregaadini ikkagi saada.

See idee võimaldab ühes punktis asuva küttekolde (ahi/õhksoojuspump) soojust ühtlasemalt maja peale laiali kanda. See pole päris enda välja mõeldud, vaid lugesin seda kuskilt, mis on huvitav alternatiiv õhksoojuspumba korral.

meesmajast
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 3
Liitunud: 20 Sept 2018, 12:35
On tänanud: 0
On tänatud: 0

Re: vent.torudega hädas.

Lugemata postitus Postitas meesmajast » 21 Sept 2018, 13:01

Tänud!

kunn24
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 836
Liitunud: 11 Veebr 2018, 14:45
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 23 korda

Re: vent.torudega hädas.

Lugemata postitus Postitas kunn24 » 21 Sept 2018, 18:55

meelis11 kirjutas:
20 Sept 2018, 16:54
Lisaks eelmisele soovitusele - agregaat tundub pisut aladimensioneeritud (näha numbrist 250 ja ka 100mm väljunditest) - tasuks võtta agregaat mis täisvõimsusel vahetab majas ühu ühe tunniga - ehk agregaat võta ka 350-400m3 tunnis. Sellisel on tõenäoliselt 150/160mm väljundid juba, aga vähemalt 125mm võiks ikka need olla, 100mm otstega on mingi pisikese korteri agregaat.
Selliseid ülepaisutatud nõudeid pole kuskil, võiks oma jutuga ikka piiri pidada. Kui vendist puudu jääb, tehakse aknad lahti (eriti suvel), mitte ei raisata elektrit ajuvabale õhu pööritamisele. Seega, kui agregaadil 100-sed torud, siis nendega tulebki asi lahendada. 100-st peenemaks enam üldjuhul ei minda. Agregaadi ja tubase trassi vahele kindlasti summutid.

http://www.ekvy.ee/attachments/article/ ... imisel.pdf

Koefitsent l/s*3,6= m3/h
Annan ühe idee veel - kui sul õhksoojuspump on ainus küte ja tahad, et selle soojus paremini tubadesse leviks, siis tee magamistubadesse hoopis sissepuhke asemel väljatõmbed.
Selle lahenduse aluseks peaks olema soojusarvutus. Tagasihoidlikult arvan, et normaalse ventilatsiooni õhuhulgaga ei kanna oluliselt sooojust laiali. Seega suuri illlusioone ei maksaks teha. Õhkkütte puhul rakendatakse hoonesisest tsirkulatsiooni ja hoopis suuremate torudiameetrite ja õhuhulkadega. Suhteliselt müravabaks õhu kiiruseks torus peetakse 1 m/s. Õhu erisoojus on tabelites saadaval.
Bürokraatia sünnib idiootidest.

meelis11
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 346
Liitunud: 25 Apr 2016, 14:57
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 8 korda

Re: vent.torudega hädas.

Lugemata postitus Postitas meelis11 » 24 Sept 2018, 11:07

kunn24 kirjutas:
21 Sept 2018, 18:55
meelis11 kirjutas:
20 Sept 2018, 16:54
Lisaks eelmisele soovitusele - agregaat tundub pisut aladimensioneeritud (näha numbrist 250 ja ka 100mm väljunditest) - tasuks võtta agregaat mis täisvõimsusel vahetab majas ühu ühe tunniga - ehk agregaat võta ka 350-400m3 tunnis. Sellisel on tõenäoliselt 150/160mm väljundid juba, aga vähemalt 125mm võiks ikka need olla, 100mm otstega on mingi pisikese korteri agregaat.
Selliseid ülepaisutatud nõudeid pole kuskil, võiks oma jutuga ikka piiri pidada. Kui vendist puudu jääb, tehakse aknad lahti (eriti suvel), mitte ei raisata elektrit ajuvabale õhu pööritamisele. Seega, kui agregaadil 100-sed torud, siis nendega tulebki asi lahendada. 100-st peenemaks enam üldjuhul ei minda. Agregaadi ja tubase trassi vahele kindlasti summutid.

http://www.ekvy.ee/attachments/article/ ... imisel.pdf

Koefitsent l/s*3,6= m3/h
Tänud normatiivi dokumendi lingi eest, see on hea abimaterjal.

Kui ca 160m2 majale (kubatuur 400m3) on projektis pandud kogu õhuhulk 96L/sek (see teeb 278m3/h), siis mis seal ülepaisutatud on, kui selleks võtta agregaat mis vahetab 400m3 (üks õhuvahetus tunnis)?
Reaalne projekteeritud õhuhulk on seega seadme maksimumist 70%. Tundub just paras, ei ole nagu ülepaisutatud, pigem optmaalne, sest seadmeid ei tasu nagunii maksimumis kasutada ja ka torustikul on oma takistus. Need andmed on siin "päris" projektist võetud, mille pealt mina enda projekti spikerdasin. Muuseas lugesin ka kogu interneti läbi sel teemal :) Seda rusikareeglit leidsin mitmest kohast.
kunn24 kirjutas:
21 Sept 2018, 18:55
Annan ühe idee veel - kui sul õhksoojuspump on ainus küte ja tahad, et selle soojus paremini tubadesse leviks, siis tee magamistubadesse hoopis sissepuhke asemel väljatõmbed.
Selle lahenduse aluseks peaks olema soojusarvutus. Tagasihoidlikult arvan, et normaalse ventilatsiooni õhuhulgaga ei kanna oluliselt sooojust laiali. Seega suuri illlusioone ei maksaks teha. Õhkkütte puhul rakendatakse hoonesisest tsirkulatsiooni ja hoopis suuremate torudiameetrite ja õhuhulkadega. Suhteliselt müravabaks õhu kiiruseks torus peetakse 1 m/s. Õhu erisoojus on tabelites saadaval.
Vastusest jääb nagu mulje, et me kütaks magamistube ainult läbi torustiku tuppa puhutava sooja õhuga. Umbes nii nagu enamus USA maju kütab. Selle korral on jah torude läbimõõdud ja õhuhulgad kordades suuremad.
Pigem on see idee selles, et ventilatsion töötab loomuliku õhuliikumisega samas suunas, mitte sellele vastu.
Kumb tundub optimaalsem?
A) AINULT FRESH TOAS (sissepuhe): Kas jahedamapoolset õhku puhuda tuppa laes asuvast sissepuhkeklapist ja selle õhuliikumine on toast esiku poole (samal ajal õhksoojuspumba soojus peaks nagu toa poole liikuma, kust tuleb teine õhuvool vastu.)
B) AINULT VÄLJATÕMME TOAS: Soojuspumba soojus levib elutoast magamistoa poole , ühtlasi on ka ventilatsiooni õhuliikumine samasuunaline.

Ma 100% ei julge väita, et selle tulemusel kinnise uksega külmal talveilmal magamistoas jaheadam ei ole (nagunii on), kuid temperatuuri erinevus elutoa ja magamistoa vahel võiks väiksem ehk ikka olla, kui variant A korral. Lahtine uks on muidugi parem. Kinnise uksega variant A korral ei liigu sinna konvektsiooni teel üldse soojust
Viimati muutis meelis11, 24 Sept 2018, 17:23, muudetud 2 korda kokku.

Külaline
külaline

Re: vent.torudega hädas.

Lugemata postitus Postitas Külaline » 24 Sept 2018, 15:47

meelis11 kirjutas:
24 Sept 2018, 11:07
B) AINULT VÄLJATÕMME TOAS: Soojuspumba soojus levib elutoast magamistoa poole , ühtlasi on ka ventilatsiooni õhuliikumine samasuunaline.
Kas Eestis reaalselt on mõni hoone, korter nii porjekteeritud (mitte ise aretatud) :) endal kogemus puudub ja tundub juba mõttena üsna jabur, et peeretan soojuspumba juures, ja kõik veetakse tubadesse laiali :D

Rohkem levinud on värske õhu puhumine eluruumidesse ja väljatõmme niisketest või abiruumidest (vannitub,a koridor, köök jne)

Fresh klapid töötavad rõhuvahega ja ei anna koguaeg õhku peale, samuti saab neid reguleerida

meelis11
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 346
Liitunud: 25 Apr 2016, 14:57
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 8 korda

Re: vent.torudega hädas.

Lugemata postitus Postitas meelis11 » 24 Sept 2018, 16:49

Külaline kirjutas:
24 Sept 2018, 15:47
meelis11 kirjutas:
24 Sept 2018, 11:07
B) AINULT VÄLJATÕMME TOAS: Soojuspumba soojus levib elutoast magamistoa poole , ühtlasi on ka ventilatsiooni õhuliikumine samasuunaline.
Kas Eestis reaalselt on mõni hoone, korter nii porjekteeritud (mitte ise aretatud) :) endal kogemus puudub ja tundub juba mõttena üsna jabur, et peeretan soojuspumba juures, ja kõik veetakse tubadesse laiali :D

Rohkem levinud on värske õhu puhumine eluruumidesse ja väljatõmme niisketest või abiruumidest (vannitub,a koridor, köök jne)

Fresh klapid töötavad rõhuvahega ja ei anna koguaeg õhku peale, samuti saab neid reguleerida
Samahästi võib küsida, et kas see on siis hea, et peeretan magamistoas ja külalised elutoas peavad seda taluma, kui see aroom magamistoa ukse alt liigub läbi elutoa niiskete ruumide suunas? :) Lisaks säiliks endiselt niiskete ruumide äratõmme.

Sellest veel rohkem on levinud, et on loomulik ventilatsioon - jätame selle pärast uued lahendused välja mõtlemata ja katsetamata?
Ma ei sunnigi seda tegema kui ei taha, igaühe oma otsus. Lihtsalt kes on isetegija ja katsetaja tõõpi, see võiks mõne venttporu ja klapi rohkem lakke panna ja see annaks tulevikuks suuremad võimalused õhusuundadega lahendust ringi mängida.

meelis11
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 346
Liitunud: 25 Apr 2016, 14:57
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 8 korda

Re: vent.torudega hädas.

Lugemata postitus Postitas meelis11 » 24 Sept 2018, 17:20

meelis11 kirjutas:
24 Sept 2018, 11:07
A) AINULT FRESH TOAS: Kas jahedat õhku puhuda tuppa freshist ja selle õhuliikumine on toast esiku poole (samal ajal õhksoojuspumba soojus peaks nagu toa poole liikuma, kust tuleb teine õhuvool vastu.)
B) AINULT VÄLJATÕMME TOAS: Soojuspumba soojus levib elutoast magamistoa poole , ühtlasi on ka ventilatsiooni õhuliikumine samasuunaline.
parandan ennast - A korral pidasin freshi all silmas sissepuhkeklappi ehk värske õhu sissepuhet, mitte auku välisseinas

Külaline
külaline

Re: vent.torudega hädas.

Lugemata postitus Postitas Külaline » 24 Sept 2018, 17:49

meelis11 kirjutas:
24 Sept 2018, 16:49
Samahästi võib küsida, et kas see on siis hea, et peeretan magamistoas ja külalised elutoas peavad seda taluma, kui see aroom magamistoa ukse alt liigub läbi elutoa niiskete ruumide suunas? :)
No vähemalt ei liigu kõikidesse tubadesse aga see selleks, paned ju mõne klapi ka leiutamise pärast. Küsimus kas keegi teab ongi sellest et see pole tavapärane ja ei kuulu ka leiutamise alla. Aga muidugi ega õhk liigutamata jää.

Õhk liikumiseks on vaja piisavat rõhkude vahet ja elutoas läheks ehk nati jahedaks või tuuletõmbeks kui värsket lufti ainult sealt peale lükata selliselt et kõikide tubade jaoks piisaks. Eriti 100 ja 125 torulahenduse juurea

tainas
külaline

Re: vent.torudega hädas.

Lugemata postitus Postitas tainas » 24 Sept 2018, 18:00

Soovitan väga väga väga - võta projekteerija. Ise ehitamine on nii väiksel vendil OK, aga planeerimine küll mitte.

Väike vendiprojekt ei maksa palju, aga võib päästa palju, nt:
1) torustiku ja seadmete üle- ning aladimensioneerimine;
2) müraprobleemid ja ruumihelide teise ruumi edasilevimine (puuduvad või rämps-mürasummutid);
3) pärast ehitamist ära unusta tasakaalustus tellida. Vaid nii hakkab planeeritud korralikult tööle.
Need kolm probleemi vaatavad kahjuks väga sageli vastu eramutes.

Ise mässa projekteerija tehtu läbitöötamisega (ära osta kohe ära seda, mis tehakse, loe läbi, mõtle kaasa, alles siis maksa), ventseadme valimisega (plaat või rootor jms) ning ehitamisega. Projekteerimine on tööriist, mis sinu mõtted teooriaga täiendab ning aitab sul saada seda, mida tahad. Oled otsa juba lahti teinud - ruudulisele paberile projekti sketsi valmis teinud.

kunn24
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 836
Liitunud: 11 Veebr 2018, 14:45
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 23 korda

Re: vent.torudega hädas.

Lugemata postitus Postitas kunn24 » 24 Sept 2018, 23:56

Meelis kirjutas:
Kui ca 160m2 majale (kubatuur 400m3) on projektis pandud kogu õhuhulk 96L/sek (see teeb 278m3/h), siis mis seal ülepaisutatud on, kui selleks võtta agregaat mis vahetab 400m3 (üks õhuvahetus tunnis)?
Reaalne projekteeritud õhuhulk on seega seadme maksimumist 70%. Tundub just paras, ei ole nagu ülepaisutatud, pigem optmaalne, sest seadmeid ei tasu nagunii maksimumis kasutada ja ka torustikul on oma takistus. Need andmed on siin "päris" projektist võetud, mille pealt mina enda projekti spikerdasin. Muuseas lugesin ka kogu interneti läbi sel teemal :) Seda rusikareeglit leidsin mitmest kohast.
See on teooria, mis sa panid. Praktika näiteks minul on see, et mul on 400 m3 maja peale Vallox Digit 160 torudega, mis töötab reaalselt 2.-l kiirusel vist 8-st, enam vähem on see 20-30 m3/h ja sellest piisab neljale inimesel täiesti. Puhuda pidevalt läbi pisikese maja ligi 100 m3 /h on mingi hobuse õudusunenägu. Need normid mingu kuskile kaugele ja neil pole reaalsusega midagi pistmist. Elektri säästmiseks ja piisavaks vendiks on pakutud ventagregaat täisti piisav- ütlen oma kogemusest. Suvel on nagunii aknad lahti.
Viimati muutis kunn24, 25 Sept 2018, 08:46, muudetud 1 kord kokku.
Bürokraatia sünnib idiootidest.

pikk88
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1198
Liitunud: 15 Juun 2009, 21:11
On tänanud: 13 korda
On tänatud: 21 korda

Re: vent.torudega hädas.

Lugemata postitus Postitas pikk88 » 25 Sept 2018, 08:26

kunn24 kirjutas:
21 Sept 2018, 18:55
meelis11 kirjutas:
20 Sept 2018, 16:54
Lisaks eelmisele soovitusele - agregaat tundub pisut aladimensioneeritud (näha numbrist 250 ja ka 100mm väljunditest) - tasuks võtta agregaat mis täisvõimsusel vahetab majas ühu ühe tunniga - ehk agregaat võta ka 350-400m3 tunnis. Sellisel on tõenäoliselt 150/160mm väljundid juba, aga vähemalt 125mm võiks ikka need olla, 100mm otstega on mingi pisikese korteri agregaat.
Selliseid ülepaisutatud nõudeid pole kuskil, võiks oma jutuga ikka piiri pidada. Kui vendist puudu jääb, tehakse aknad lahti (eriti suvel), mitte ei raisata elektrit ajuvabale õhu pööritamisele. Seega, kui agregaadil 100-sed torud, siis nendega tulebki asi lahendada. 100-st peenemaks enam üldjuhul ei minda. Agregaadi ja tubase trassi vahele kindlasti summutid.

http://www.ekvy.ee/attachments/article/ ... imisel.pdf

Koefitsent l/s*3,6= m3/h

Oskad sa öelda, kunasest need normatiivid kehtivad?
Torutööd Tartus 56 932 898

kunn24
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 836
Liitunud: 11 Veebr 2018, 14:45
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 23 korda

Re: vent.torudega hädas.

Lugemata postitus Postitas kunn24 » 25 Sept 2018, 08:46

Ei oska ja selle teadasaamiseks raha maksta ka ei tihka, kuigi näidis on lugemiseks tasuta- vb olla sealt loeb midagi välja. Vähemalt autorite nimed, kes numbritega hoogu sattunud. Samas tuleks vaadata ka normide kohaldamise tingimusi- vb olla nad kehtivad sellistes hoonetes, kus suvel aknad lahti ei käi- nagu Superministeerimis jne. Kuid siis tuleks õhuvahetuse normid siduda akende pinna, ilmakaarte ja tähtede seisuga. Välistada ei saa ka seda, et antud tabelis on ühikute või suurusjärkudega eksitud. Seega usalda, kuid kontrolli. :amen:
Tegin eespool paranduse, mul on maja ligi 400 m3, mitte 650. Väike suurusehullustus käis üle. Selles teemas tundub suurusehullustus kohane.

Digiti panin selle tõttu, et selle pakuti niiskusandureid, mis läksid vannituppa ja duširuumi, need andurid on tõepoolest head asjad. 160-sed torud polnud eesmärk. Kui tuvastavad liigniiskuse, siis keeratakse aparaadile tuure juurde. Pesemisruumides tuleb kindlasti ette näha äratõmme ja agregaadile kondensaadi äravool- muidu hakkab pestes uputama.
Bürokraatia sünnib idiootidest.

tainas
külaline

Re: vent.torudega hädas.

Lugemata postitus Postitas tainas » 25 Sept 2018, 13:44

Soovitan väga väga väga - võta projekteerija. Ise ehitamine on nii väiksel vendil OK, aga planeerimine küll mitte.

Väike vendiprojekt ei maksa palju, aga võib päästa palju, nt:
1) torustiku ja seadmete üle- ning aladimensioneerimine;
2) müraprobleemid ja ruumihelide teise ruumi edasilevimine (puuduvad või rämps-mürasummutid);
3) pärast ehitamist ära unusta tasakaalustus tellida. Vaid nii hakkab planeeritud korralikult tööle.
Need kolm probleemi vaatavad kahjuks väga sageli vastu eramutes.

Ise mässa projekteerija tehtu läbitöötamisega (ära osta kohe ära seda, mis tehakse, loe läbi, mõtle kaasa, alles siis maksa), ventseadme valimisega (plaat või rootor jms) ning ehitamisega. Projekteerimine on tööriist, mis sinu mõtted teooriaga täiendab ning aitab sul saada seda, mida tahad. Oled otsa juba lahti teinud - ruudulisele paberile projekti sketis valmis

Vasta