PlaatÕhkSoojuVaheti (vaesemehe)

Õhu vahetamine, õhu kuivatamine, õhu niisutamine, õhu jahutamine
kose2ik
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 25
Liitunud: 04 Juun 2016, 01:58
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 1 kord

PlaatÕhkSoojuVaheti (vaesemehe)

Lugemata postitus Postitas kose2ik »

On üks kahetoaline korter 42 m2 (100 m3), vanas 2-korruselises telliskivimajas, esimesel korrusel, kus hetkel on vaid köögis elektripõrandaküte (mis avatud(/seinata/ukseta) suure toaga) (puuahju pole pikalt kasutatud ja vajab veel parandamist). Vannitoas on samuti põrandaküte. Ventilatsiooniks on vaid köögikubu (õhušahti) ja vannitoas läbi seina (klapiga) ventilaatoris otse õue.
Tubade aknad higistavad ja välisseinad külmad (laes ka niiskus), elektriarve tundub juba päris kõrge olevat.

Tundub, et kui kubu käib (~420 m3/h), siis tõmbab toa vaakumisse ja seega külma välisseinalt sissepoole.
Kipsiti kunagi seinad ära ja hetkel ei tea ka mis seal õhutusaukudega tehti, mis algselt olid (väljaspoolt õuest on näha nende võresid seinas).

Uurisin ja Googeldasin lahendusi ja hetkel mõte siis jäi pidama sundventilatsiooni puhul ÕhkSoojuVaheti/SoojuVaheti puhul selle PlaatSoojuVaheti e. PlaatÕhkSoojuVaheti peal ( ventilation heat exchanger, Energy Recovery, HRV, ERV )
Tuhnisin kiiruga läbi selle foorumi teema ecorenovator.org/forum "DIY ventilation heat exchanger"
Eriti jäi silma need leheküljed: 18, 23, 37.
ja siis põhiliselt selle lehe viide builditsolar.com "DIYHRV"

Kuna alumiinium plaatidest oleks kulukas vist teha ise soodsa/vaesemehe plaatSoojusVaheti (poehinnad on üle 200€+km kuni paari tuhandeni ja ei usu ka eriti müügimehe häma), siis leidsin, et saab ka vist teha neid ise odavamast materialist nagu "coroplast"/"PVC"/"kärgplastikust"/"Polükarbonaat" (Kahekihiline polükarbonaat) plaatidest. Kärgede vahelt laseb ühtpidi õhku läbi ja teine kiht laseb ristipidi õhku läbi. Kuna materjal ei korrodeeru ja kannatab ka kondentsvett ja veega pesemist, kerge jne.
Arvutasin välja, et kui teha 30cm plaatide kuubikud, nii et plaatide vahel on vaid liistud (äärtes ja keskel) ja kärgede vahelt laseb läbi üht õhuvoolu ja liistudega kihi vahelt teistpidi õhku, siis ostes suure plaadi 6000 mm Х 2100 mm kahekihiline polükarbonaat – paksus 4mm (~50€). Siis kui see 300x300mm ruutudeks lõigata, saaks 140 plaati (6000mm/300mm=20tk reas , 2100mm/300mm=7rida , 20*7=140 plaati (300x300mm) )
ja arvestades plaadi paksust ja kui liistud on plaadi paksused 4mm siis saaks sellest 3 kuubikut 300mm (täpsemalt 3,7 kuubikut, aga osa plaate läheb liistude jaoks). Kogu see plaatõhksoojus vaheti võiks ka muidugi olla kastis nii et plaadid oleks vertikaalis, siis karbi/kasti kõrgus tuleb ~50cm (plaatide diagonaal ja kasti paksus(kasti sisene soojustus, et kast ise ei hakkaks higistama)).
Kasti sees tekkiv kondensvesi tasub kasti põhjast peenikese voolikuga ära juhtida (kraanikaussi/kanalisatsioonitorusse ja kast ise võib olla nt. köögikapi otsas (ja lae vahel))

Arvasin, et värske õhu haaraks ka võibolla sisse äkki katuselt e. läbi õhušahti vedada tuppa eraldi allapool õhušahti ruumist võtva alumiinium VENTILATSIOONITORU PAINDUV (80mm (~1,83€/m) või väiksema läbimõõduga) (korstna otsast konksu allapoole pandud katusele filtriga toruots).
Põhimõttega, et õhušahtist väljuv soeõhk ka teeks nö. eelsoojendust sellele sissetulevale õhule.
Muidugi filtrid tuleb ka lisada võimalikult suure pindalaga (painutades filtri materjali kaardu või lausa lõõtsaks) ja (tagasilöögi/sulguvate)klappidega reguleeritud õhuvoolud.
Mõõtsin ka, et kui köögis 25*C ja kui pliit ka ei tööta, siis kubu torus liigub õhk 30*C ja kui pliidid töötavad (vesi keeb potis), siis kuni 50*C kubu torus temperatuur (kuigi kubul ka ees alumiiniumrest, mis peaks vist õhku jahutama osaliselt).

Oleks see lahendus ULME või isegi realiseeritav?
Mis hädad sellega võivad veel kaasneda jne?

(ideaalse plaatõhksoojusvahetiga peaks olema tagastus kuni 80%, aga tegu pole siiski alumiiniumplaatidega)

(Muidugi on see lahendus ka patendeeritud http://ip.com/pat/US4820468#)

Samuti dušširuumi ventilaator kas võiks olla kujundatud teisiti. Näiteks sissetulev külm/värske õhk soojendatakse väljuva õhuga üles (PVC toru sisse pandud alumiiniumtoru e. "toru sees toru" sissetuleva õhu soojendamisega),
enne kui soe õhk välja puhutakse. Kondentsvesi tilgub vannituppa. Mitte nagu praegu, kogu soojus puhutakse otse õue (tõmmates toa "vaakumisse") ja teistest tubadest (akende/uste pragude vahelt ja kipsplaadi taga olevate vanade õhutusavade kaudu imetakse külma õhku tuppa sisse ja muudetakse akna/-raamid/-sein külmaks). Kardinapuud mis olid kinnitatud kipsplaati (mingite tüüblitega, mis polti kokku kruvides teistpoolt seina harud laiali ajasid "lilleks"), olid ka seinast allakukkumas (niiske kips tõttu vist) ja pidi kinnitused parandama (1dm ruudu kujulise) plaadi lisamisega (ja nelja lisakruviga kipsi plaadi nurkades).

Lisaks veel mõned lingid mis silma jäid (muidugi kõike mida NETis näha, ei tasu ka 100% uskuda):
https://www.wildsnow.com/17884/how-to-b ... er-budget/
http://handmadematt.blogspot.com.ee/201 ... -heat.html
https://www.ag.ndsu.edu/pubs/ageng/structu/ae1393.pdf
http://www.arttec.net/HRV_workshop/index.html
http://www.klingenburg-usa.com/products ... xchangers/

https://youtu.be/ZfXKczEatN0

https://youtu.be/akkhDjxwIu0

https://youtu.be/4FSewTEsGD8

https://youtu.be/H5xNtjME8qc?t=7

https://youtu.be/iP3-W2L6VSU
Külaline
külaline

Re: PlaatÕhkSoojuVaheti (vaesemehe)

Lugemata postitus Postitas Külaline »

tähtsam ulmest on ehk see, et milleks ?
kose2ik
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 25
Liitunud: 04 Juun 2016, 01:58
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 1 kord

Re: PlaatÕhkSoojuVaheti (vaesemehe)

Lugemata postitus Postitas kose2ik »

Ostes polükarbonaat (~50€) kahekihiline paksus 4mm – suure tahvli 2100mm*6000mm.
Tehes 3x kuubikud 34tk plaadiga (300*300mm), (selle joonise järgi)
3x kuubikut (300*300mm*(4mm*34(plaati)+4mm*33(liistu)) =) 300*300*268mm.
Kasti ehitamiseks kogu kupatuseks kulub osa (2*300)*6000mm,
täpsemalt plaadi diagonaal 450mm * 6000mm
((268*2=536mm otsad)+((450*3=1350mm külg)*4=5400mm)=5936mm
e. peaaegu 6000mm pikkune riba (kõrgus peaks olema 450mm)
Järgi jääb (2100-(2*300))*6000mm e. 1500*6000mm millest saab teha 5*20=100 plaati.
kuubikute jaoks kulub neist 34*3 plaati e. 102 plaati, millest puudu jääb 2 plaadi jagu, aga poolikuid plaate saab ka kasutada kokku teipides.
ja kasti ehitamisest jääb järgi 20 poolikut plaati e. 20/2=10 terve plaadi jagu (liistudeks), milest 2 plaadi jagu läheb kuubikute jaoks
e. 8 plaadijagu poolikuid plaate jääb liistude (8*4*300mm) jaoks.
Liiste vaja 33*3*8*3=2376mm*300mm=7,92 plaadi jagu.
(300 mm2 diagonaal (e. 300 * ruutjuur 2 ) ja kasti välisseina miinimum kõrgus 4+425+4=433mm )

Õhu läbilaskvus (kärje aukude (läbilaske) suurus) kuubikus
plaadi paksus 4mm millest material ise ~1mm max. e. 1mm+2mm+1mm
seega plaadi 300mm kohta on vähemalt 200mm*2mm õhuavade suurus
ja 34tk plaadiga kuubikus kärgede ava suurus 200*2*34=200mm*68mm
(kubu kandilise plastiktoru aga 11cm*5,5cm e. max 110mm*55mm )
Seega kubu kandilise plastiktoruga võrreldes on õhu liikumine 2x aeglasem kuubikutes (kärjes).
Kui aga liistude/plaatide vahel on läbilaskvus 300-8-8-8=276mm*4mm*32=276mm*128mm
e. umbes 2,5 korda suurem õhuläbilase võrreldes kubu kandilise toruga.

Täpsustus (seoses lisainfoga):
4mm paksune Polükarbonaat plaat on kärgedega 4mm*6mm
(seega veelgi parema õhu läbilaskega kui 4mm*4mm puhul).
Kui kärje seinte paksus 1mm, siis 3+1 asemel on 5+1 e. (300mm/6*5)*2mm=250mm*2mm on ava suurus
ja kuubikus 34plaadiga 250mm*(2mm*34)=250mm*68mm miinimum (sam mis 309mm*55mm või 320mm*53mm
(kubu kandilise plastiktoru mõõtmed 110mm*55mm (täpsemalt õhuava 108*53))
~3x korda suurem õhuläbilase kärgede vahel e. 3x aeglasemalt liigub kuubiku kärgede vahel õhk,
kui kubu kandilise plastiktoru (11cm*5,5cm) sees.

Kuubikutes/plaatide(liistude) vahel
läbib soe õhk 300mm*2*3=1800mm=1,8m (2,5x aeglasem õhu kiirus kubutorust)
Kuubikutes/plaatide(kärgede) vahel
läbib külm õhk 300mm*3=900mm=0,9m (3x aeglasema kiirusega kubutorust)


Kui aga plaatide/liistude vahel panna õhk edasi-tagasi liikuma U kujuliselt keskmise liistuga eraldades,
siis oleks õhu liikuvus kuubikus umbes samakiire 1,25 korda (aeglasem).

Pilt

Välisõhutoru (alumiinium painduv 80mm) on Väliskanalisatsioonitoru liitmiku sees ja PlaatÕhkSoojusVaheti'st läbinud soe õhk suunatakse toru sisse (KOLMIK PP 160/110MM 45° FT) ja sealt edasi lähevad torud õhušahti.
(Nii et soe õhk väljudes soojendab ka sissetuleva külmaõhu alumiiniumtoru väljastpoolt)

(Teine variant on ilma U kujuliste edasi-tagasi liikumiseta
e. lihtne sik-sak risti õhuvoolude liikumine plaatide vahel
ja saab sama kasti/kuubikuid kasutades seda muuta lihtsasti)

Kokkuvõttes on vaja niiskus välja saada, värsket õhku tuppa (mitte, et tuba vaakumis)
ja energiasäästu (et soojendatakse värske külm õhk üles väljamineva sooja õhuga).
Viimati muutis kose2ik, 06 Dets 2016, 11:37, muudetud 2 korda kokku.
tonx
külaline

Re: PlaatÕhkSoojuVaheti (vaesemehe)

Lugemata postitus Postitas tonx »

Mina olen tahtnud ka midagi samasugust ise teha, kuid plaatsoojusvaheti asemel olen mõelnud kasutada nelja-viite auto jahutusradiaatorit, hinnad kuskil 20-30€ tükk, kasutatuid saaks ka odavamalt, kuid nende puhastamine ei tasu ära.
http://www.autovaruosadonline.ee/varuos ... i-1h1.html
http://www.okidoki.ee/item/5634477/

Võtaks ühesugused radiaatorid, lõikaks need plastik otsad maha, paneks kõrvuti ja teeks uued otsad.

Väljuv õhk käiks läbi torude ja sisenev õhk läbi ribide.

Kõik see kompott läheks soojustatud kasti.
Rabarebane
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 336
Liitunud: 16 Aug 2016, 11:48
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 14 korda

Re: PlaatÕhkSoojuVaheti (vaesemehe)

Lugemata postitus Postitas Rabarebane »

1) ruumide temperatuur ühtlaseks, praegu sa kütad ainult osa ruume (vaba konvektsiooniga) ja imestad, miks õhuniiskus (ja väljakondenseerumine) teistes ruumides kõrge on. Vajalik on õhu juurdevoolu tagamine igas ruumis, vannitoas võib see tulla ülejäänud korterist.
2) vannitoas arvatavasti puuduv hüdro/auruisolatsioon ja puuduv ventileerimine (kaua see ventilaator peale dušši/vanni veel käib seal)?
3) külmade seinte osas on vaja teada seinte sisu, kui see on järjekordne seestpoolt soojendatud eurokäkk, siis palju õnne. Seintesse ladestuv niiskus kindlasti vähendab ükskõik millise konstruktsiooni soojapidavust.
4) Kui eelmised kolm on tehtud, siis võid hakata mõtlema, kas konkreetsesse punkti on mõtet soojusvahetit panna või mitte, igatahes ei ole see prioriteetne teema sinu elamises.
Voltamper
külaline

Re: PlaatÕhkSoojuVaheti (vaesemehe)

Lugemata postitus Postitas Voltamper »

Variant B - küta pliiti ja hoiad vaheuksed lahti. Mul kütab pliit 46-ruuduse korteri ära. Õhk on toas meeldivalt värske ja niiskust pole küll kuskil, rääkimata siis veel hallitusest.
On see pliit muidu ikka soemüüriga?
kose2ik
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 25
Liitunud: 04 Juun 2016, 01:58
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 1 kord

Re: PlaatÕhkSoojuVaheti (vaesemehe)

Lugemata postitus Postitas kose2ik »

Voltamper kirjutas:Variant B - küta pliiti ja hoiad vaheuksed lahti. Mul kütab pliit 46-ruuduse korteri ära. Õhk on toas meeldivalt värske ja niiskust pole küll kuskil, rääkimata siis veel hallitusest.
On see pliit muidu ikka soemüüriga?
Suurtuba ja köök on nö. üks ruum (lagi sama tasapinnaline e. ei ole eraldatud).
Küll aga väiketuba on uksega eraldatud (mis laest 0,5~1m madalamal kui uks avatuna),
samuti vannituba/duširuum.
:D :? Eks see paras eurokäkk on jah, seestpoolt soojustatud (eriti need jutualused välisseinad köögist teises otsas toas, kus peaks ka olema tuulutusavad välisseinas (kipsi taga) ja ei tea mis seisus jne)
Vannitoas ei taheta ka eriti kaua ventikat lasta (pigem peale peale pesu, kui meenub, siis kuni 15~30min ventikas käib (soe/niiske õhk otse õue (nii et köögi aknastki auru saba näha)).
Suveks kavas aga panna plaatõhksoojusvaheti keldrisse käima, et kelder ei oleks niiske (siis saab toas aknad lahti hoida).

Muidugi pliidiks on ka hetkel väike ühe keraamilise alusega (kuni 2000W) elektripliit.
Olen kuulnud jah, et mõni paneb telliskivid ahju, kütab need kuumaks ja siis ööseks jätab ahjuukse lahti.
Samas gaasipliidi puhul kütmist ei soovita kellelegile. Gaas e. metaan põledes (hapnikuga) = vesi ja süsihappegaas (e. ei ole õhku ja niiskus).

Lisasin ka ruumide lihtsa joonise M$ Paint-is 8)
(põrandasoojustus on pandud korterist ~1/3 köögipoolse põranda alla
(2/3 köögipõranda pinnast dušipoolne põrand ja ka vist ~80% duširuumi põrandast))
Pilt

Sain ühelt materjali hinnapakkumiseks 41€ 2100*6000*4mm tahvel/plaat ja väljalõikamine 0,5€/jm.
Hädavajaliku juppideks lõikamise saaks 20m e. 10€ (hiljem ise teha, muidu kõige väljalõikamine oleks kokku 70m). Lisaplaat 2100*600mm saab ka kätte ~8€.

Keegi aga oskab materjali omaduste järgi arvutada välja mingi valemiga,
kui palju selle kolme kuubikuga (~300m3) kasu võib olla,
või kas see üldse on kasuteguriga/sooja tagastusega ja mitu %?

Kood: Vali kõik

 
 Kärje seinte laius on ca 5.2 mm. Materjali plaasi omadused: 0,8kg/m^2 , soojapidavus (kärjega (ja kärje seintega) arvestades e. tahvli/lehe ühelt tahult (ka. kärjed) teisele tahule 4,1W/m2K
 NTU = AU/C and E = NTU/(NTU+1), so U = 1.5/2 and C = 30 cfm makes E = A/(A+40), eg 50% with A = 40 ft^2 of heat transfer area, 67% with 80, 80% with 160, 89% with 320, 94% with 640
 Vaja on vist mõõta välja kärje seest plaadi pinnani materjali paksus ja siis arvestada õhu kiirustega ja temperatuuridega jne. Lihtsam on vist see ~60€ prototüüp valmis teha ja mõõta temperatuure üheaegselt mitmest kohast. Samas saaks ka plaatide vahelise õhuvoolu panna 2x kuubikust läbi liikuma, aga siis vist läheb kambrite vaheline õhu suunamine keerukamaks. Kuigi kardan kõige rohkem, et esimene külmaõhuga läbiv kuubik on pärast jääga ummistunud, kui väljas umbes -20*C näiteks
"toru sees toru" soojusvahetust nimetatakse vist "Tubular heat exchanger" ( https://en.wikipedia.org/wiki/Heat_exchanger )
kose2ik
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 25
Liitunud: 04 Juun 2016, 01:58
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 1 kord

Re: PlaatÕhkSoojuVaheti (vaesemehe)

Lugemata postitus Postitas kose2ik »

Lugesin välja midagi sellist tasuvuse arvutuste ja valemi kohta:
(aga kui väljas alla jäätumis temperatuuri (Eestis kliimas), siis vajab sissetulev välisõhk ikkagi enne Õhk-plaatSoojusVahetit ka eelsoojendamist e. toru-sees-toru (külma sissetuleva õhutoru väljamineva soojaõhu toru sees) ~6m pikkuselt , et plaadid jäässe ei läheks plaat-õhksoojusvaheti kastis.)


Efficiency (%)= (T4-T1) / (T3-T1)x100
[ or (%)= 100x (T4-T1) / (T3-T1) ]

T1 is the external fresh air coming into the HX
T3 is the internal stale air coming into the HX (extracted from the house)
T4 is the internal fresh air getting out of the HX (pulled into the house)

Now, the first time I made the measurements I got as follows:
Aluminum core: 83,7%
PP solid core: 88,2%
PP distanced core: 78%

I then tried the dual core solution excluding the PP distanced core:
Aluminium dual core: 97,6%
PP solid dual core: 99,2%
Hybrid (aluminium - PP solid) dual core: 87%

(17*C-0*C)/(22*C-0*C)*100=77%

Plaatõhksoojusvaheti kasti tasuks samast kärjelisest materialist teha ja kasutada kärgesid ära külmaõhu kambri seinte(külgede/lae/aluse) soojendamiseks (väikesed augud kambri sisepoole/soojaõhukambri plaati puurida ja siis mööda kärge liikuv soe õhk soojendab ka külmaõhukambri seina soojemaks). Turbolentsus on õhu voolavuse põhiliseks takistuseks ja vajab parandamist "antitiibadega" (ümaraks painutatud plastik/kile õhu pööramisel).
Samuti ülaltpoolt saaja õhu vedamine ühest kambrist teise(ja viimase kuubiku läbinud soojaõhu ära viimisele), torude asemel, võiks olla kasti ehitusega ühtne koridor (soojendab ka külmaõhu kambri "lage")
Muidugi kui kubu ei tööta, siis võiks tagasilöögiklapiga panna sundventilatsiooniks eraldi ventika (aeglasema/vaiksema) ja ka külmaõhu sissevoolu takistama ribidega klapisüsteemi (et ei oleks sissetulev külmõhk toru alati avatud välistemperatuurile (jäätumisele)).

Eks ma tean, et mõned projekteerijad on pakkunud kliendile häid lahendusi, aga klient ikka otsustab/soovib/valib (nõuab) enamasti si**a lahendust ("euokäkk"). Nii ei saa ka ehitajaid/projekteerijaid süüdistada, et enamusel "eurokäkid", mis aga samas nö. ehitajate "püsikliendid" (iga paari aasta tagant remont/parandus) :D
Samas mõni klient võtab aluseks siis ka veel statistika, enda õigustamiseks (et kõigil ju "eurokäkid": "...juu siis on parim lahendus" :lol: )
kose2ik
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 25
Liitunud: 04 Juun 2016, 01:58
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 1 kord

Re: PlaatÕhkSoojuVaheti (vaesemehe)

Lugemata postitus Postitas kose2ik »

Nagu enamasti, kuna me ei ela ideaalses maailmas, siis ka seekord ei olnud kõik plaadid ikka ideaalsed esialgsel teoreetilisel arvestamisel.
Esimene asi mida märkasin ja ei saanud eelnevalt kurssi viia (mis võiks kodulehel ka toote juures märgitud olla), et plaadi (4mm*)2100x6000mm servad (mõlemad ääred, pikimat äärt mööda e. 6000mm )
on kinnised ja kärjed tihedamad servades
(mitte nagu keskosas 6mm*4mm vaid 4mm*4mm kuni 2mm*4mm (eriti 150mm servast plaadi keskosa poole),
alates 150mm serva kauguselt (hakkab muutuma plaat servani) ja kärje plaadi pindade vahelised kärjeseinad veidi viltused), ja plaadi servad ümarad.
Muidugi saan aru, et nende kasutamis otstarve oli muu
(terve plaadi kujul kasutamiseks vist ja need tihedamad servad teevad plaati tugevamaks).

Maksma läks materjal kokku 60€, mille sees oli Tallinnas kohaletoomise transport TASUTA,
hädavajalik lõikamine 20jm 8,46€+km ja materjal/plaadid ise (2100*6000+600) 40.83€+km.
(Püüan uuridaveel, kas veel soodsamalt saab seda materjali (ilma km-ta jne)).
Pilt Pilt
http://i67.tinypic.com/1z3b5lg.jpg
http://i66.tinypic.com/nexsol.jpg
http://i65.tinypic.com/jg2rk5.jpg
Täiustan pilte jooksvalt: https://goo.gl/photos/q9qbB3eYCddpJHAR7
(Uuem plaadilõige, plaadi äärte al. 150mm erinevuste tõttu, et kasti küljeplaadid oleks ühesugused ja liistude materjaliks jäävad servaosad 150mm*30mm http://i63.tinypic.com/6qfqte.jpg )

(Kipsinoaga või suurema žilettnoaga lõigates plaati pikki kärge, tasub jälgida kärje seina kõverusi plaadi servast, et ei lõikaks kärje seina sisse, vaid määrata lõige kärje keskelt pigem ühele/teisele poole või noa lõikenurka, eriti ( min. kahe kärje seinaga) liistude lõikamiseks mis lähevad plaatide vahele.
Tasub ka arvestada, et liistude (297tk) hoolikas liimimine (veekindla silikoniga vms.) (liiste)3tk. plaatidele (102tk) võtab aega ühe plaadi puhul ~10min e. kokku kõigi plaatide puhul 17h e. 2 tööpäeva, seega laps-/võõr-/lihttööjõudu tasub kasutada liimimisel :) Või mõnd (rumalat)töötut, kellel aega ülearugi palju (peaasi, et liistud valesti ei liimiks (pikki plaadi kärgesid, vaid ikka risti). )

[tags: Polükarbonaatplaadid, Polükarbonaatplaat, Polükarbonaat plaat, Polükarbonaat, plaat, 4mm, 2100x6000]
meelis11
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 410
Liitunud: 25 Apr 2016, 14:57
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 11 korda

Re: PlaatÕhkSoojuVaheti (vaesemehe)

Lugemata postitus Postitas meelis11 »

kose2ik kirjutas: Vannitoas ei taheta ka eriti kaua ventikat lasta (pigem peale peale pesu, kui meenub, siis kuni 15~30min ventikas käib (soe/niiske õhk otse õue (nii et köögi aknastki auru saba näha)).
Suveks kavas aga panna plaatõhksoojusvaheti keldrisse käima, et kelder ei oleks niiske (siis saab toas aknad lahti hoida).
Kes ei taha seda ventikat järel hoida?
Ühenda ventika toide lambi toite peale - kui vannitoa tuli põlema panna, siis vent on ka järel - garanteerib, et pesu ajal vent käib ja peale pesu saab mõneks minutiks veel ukse praokile jätta tule põlema (st ventika käima) jätta.
kose2ik kirjutas: Keegi aga oskab materjali omaduste järgi arvutada välja mingi valemiga,
kui palju selle kolme kuubikuga (~300m3) kasu võib olla,
või kas see üldse on kasuteguriga/sooja tagastusega ja mitu %?
100m3 oli algul ruumi kubatuur, nüüd 300m3 ?

Ma seda arvutada ei oska ja ei viitsi, kuid kuubikute kogus on sul parajalt overkill, seega peaks kasuteguri hea saama, eeldusel, et asja tehniline teostus hästi saab tehtud - et ei ole õhulekkeid, takistus/rõhulangus ei ole liialt suur jne.
Ma olen ka hiljuti selle pika foorumiteema seal suht läbi lugenud ja ka googeldanud, enamustel tehaseseadetel on mingi 20x20x20cm kuubik ainult.

Ilmselt ise tehes sama kompaktsega jääb tulemus kehvem, kuid kõvasti suurem ehitada, siis on eeldusi heale tulemusele küll. On jöönud mulje, et 30x30x30 või 30x30x20 kuubikuid 2 tükki jadamisi panna on päris hea - ristivoolu soojusvaheteid on lihtsam ehitada kui vastuvoolu omasi ja 2 tükki jadamisi sarnaneb kasutegurilt juba ristivoolu soojusvahetiga.
kose2ik kirjutas: Samas saaks ka plaatide vahelise õhuvoolu panna 2x kuubikust läbi liikuma, aga siis vist läheb kambrite vaheline õhu suunamine keerukamaks. Kuigi kardan kõige rohkem, et esimene külmaõhuga läbiv kuubik on pärast jääga ummistunud, kui väljas umbes -20*C näiteks
neid U-kujulis pöördeid ei tasuks eriti rakendada, rõhulangus läheb liialt suureks - kolm tükki jadamisi on niigi keskmisest parem, ei ole vaja 6korda soojust vahetada


Endal on ka mõtted ise soojusvaheti/ventagregaat teha, kuid hakaksin kaaluma, kas äkki soojusvaheti osta ja ehitada sellele agregaat ise ümber. Seal ecorenovatori foorumis käis see suhteliselt mõistliku hinnaga tootja link läbi:
http://www.warmtewisselaarwebshop.nl/
näiteks see: Recair Sensitive RS160, 366 x 366 mm x 300 mm € 161.50

Mis ventilaatoreid mõtled kasutada?
kose2ik
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 25
Liitunud: 04 Juun 2016, 01:58
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 1 kord

Re: PlaatÕhkSoojuVaheti (vaesemehe)

Lugemata postitus Postitas kose2ik »

meelis11 kirjutas:Kes ei taha seda ventikat järel hoida?
Kui ausaltöelda nüüd, siis mul lapse ema (kellega laps veel elab), kuhu see kasutusse läheb (tal põrandakütte elektriarve talvel üle 200€/kuu ja nõuab selle kinni plekkimiseks lisaraha aga toad seal ka umbsed, ehk saab sellega kaks asja korraga lahendatud normi piirdesse). Eit ise on TehnoÖkoLoogiat õppinud aga "... nagu lauajalg" ja real elus käitub vastupidiselt õppeainele ja puudub igasugune roheline maailmavaade.
meelis11 kirjutas:100m3 oli algul ruumi kubatuur, nüüd 300m3 ?
Foorumisse trükkides näpukas, oleks pidanud olema kirjas 100m3 (42 m2 * 2,4m = 100,8 m3)
meelis11 kirjutas:... takistus/rõhulangus ei ole liialt suur jne.

neid U-kujulis pöördeid ei tasuks eriti rakendada, rõhulangus läheb liialt suureks - kolm tükki jadamisi on niigi keskmisest parem, ei ole vaja 6korda soojust vahetada
Püüan turbulentsusi vähendada (see parempoolne)Pilt, samas kui kasti ehitust vaadata (katta mõned augud kinni ja võtta mõni sein vahelt ära ja teha eraldi ava soojaõhu väljumiseks juurde), siis saab selle lihtsasti ka ümber kujundada (ilma ka ülevalt ühest kambrist teise suunamisega ja väljasuunamiseta ülevalt), et vaid jadamisi puhub kuubikutest läbi (mitte kaks korda kuubikut läbides liistude vahelt U-kurviga).
Oli ka arvestatud: Kuubikutes/plaatide vahel läbib õhk (võrreldes praeguse kandilise vent./kubu toruga)
(268/2=134)x300mm=67x300mm ( kui nüüd kiiruga võrrelda, 6.7x30cm=201cm2 ja 11mm*5.5cm=60,5cm2, siis vahe silm nähtavalt üle 3x suurem (3,32x)) plaatide vahe kokku (kärgede vahel lisaks: miinus kärgede seinad (300mm/6mm=50korda kärjeseinu (~0,5mm*50=25mm)) ja liistude vahel miinus liistu paksus (3x(/5x) ~4mm plaadi kohta (~3x) ja topelt läbides U-kuju puhul pooleks jagatud (e. 1,5x))
(ideaalis tuleb ka plaatide vahele, kuhu õhk ei suundu liimida ka volditud plastikliistud (kiilu kujuline), et jagaks õhu kahte leeri, turbulentsuse/takistuse vältimiseks. (kokku umbes 3kuubikut*34plaati=102kiiluliistu (kui vaid sisenemis avadesse, väljumise puhul ka siis lisaks x2))
(Üli täpselt nüüd üle mõõtes on kohu plaat ~4.1mm pindade vahe kokku, 0.15mm ülemine või alumine pinnapaksus, kärje seina paksus 0.17~0.2mm. 10cm koht 21 kärge 100mm/21=4,76mm (kokku koos kärje vahedega). Seega 300mm plaadil on 63 kärge millest kärje seinte paksus on ~12mm kokku 4,1-(2*0,15)mm*(300-12)mm=3,8*288mm kärgede avasuurus plaadi kohta, seega 34 plaadise kuubiku kohta (3,8mm*34=12,92cm)*28,8cm=372cm2 ja 60,5cm2 kandilise toruga võrreldes 6 korda suurem.
ja liistude vahe (4,1mm*33)*(30-0.6cm liistud)=13,94cm*29,4cm=410cm2 6,77 korda suurem ja topelt läbides U-kujuga 3,387 korda (+liimikiht liistude vahel lisab suurust 2x 0,2mm-0,15mm (33*0,15*2=10mm)*( 29,4cm)=1*29,4=29,4cm2 ja pooleks u-kuju puhul +14cm2 e. kokku siis 410+14cm2=424 cm2 e. 7 korda suurem kandilisest vent.torust ja 7x:2=3,5x U-pöördega
(muidugi tasub ka väikseid turbolentsusi isegi arvestada takistusena maha võttes, kuna kärje/plaadi seinad ei ole ka žilettteravad jne. Eelnevas postitustes arvestasin 2x väiksema suurusega e. umbkaudselt kõik takistused sisse, siis ikka oli +1,5x liistude vahel U-pöödrega või +3x kärgede vahel võrreldes praeguse väikse kandilise vent.toruga )

:hello:
meelis11 kirjutas:Seal ecorenovatori foorumis käis see suhteliselt mõistliku hinnaga tootja link läbi:
http://www.warmtewisselaarwebshop.nl/
näiteks see: Recair Sensitive RS160, 366 x 366 mm x 300 mm € 161.50
:good:
meelis11 kirjutas:Mis ventilaatoreid mõtled kasutada?
Kuna hetkel kubust otse õhušahti kogu soojus läbi kandilise (110mm*55mm) ventilatsioonitoru (~420 m3/h +50*C), siis mõtlesin just selle soojust ja ventikat ära kasutada, samas panna ka vahele klappidesüsteemiga lisaventikas (kubu õhurõhk lööb lisaventika klapi kinni kui kubu käib ja lisaventikas avab klapi, kui käib (ja kubu ei tööta). Vb. piisab ka lisaventika väljalülitamiseks teha mehhaaniline kontakt aga klapid avanevad/töötavad õhusurvel).
Esialgu kuna vaesemehe projekt, siis taaskasutada 12v ventikaid (12v puhul kergem seadistada ventika kiirust ka neil 7v kuni 12v sujuvalt ja pole ka hullu pauguga lühise ohtu või elektrilöök/surmaohtu) (220v omadega ei taha mängida selles projektis, kuigi ka olemas mingi 10cm toru vent 107m3 14W, kui siis kastist eemale/eraldi pannes) nt. neid 120mm lauaarvuti (toiteploki) ventikaid või 80mm omi mitu tükki. Aga külma õhu jaoks pista kasti 4tk 120mm ventikat (viimasesse külmaõhu kambrisse, kast siis ka summutab nende müra). Kuigi nende eluiga vist niiskusega kukub kiiresti alla, aga eks paar talvekuud toimib (kuigi kogemused juba neid arvutiremontide käigus ka hooldanud ja määret vahetanud jne (elektroonika silikoniga täis lasta ja määrdega mitte koonerdada (aga põhjalikult puhastada enne)).
Pilt
Eestis peab arvestama, et päikseloojangust kuni kella 7:00-ini võib värske välisõhu temperatuur langeda kuni rekordini e. -30*C aga talve (http://www.ilmateenistus.ee/kliima/klii ... s_min_ohut nov-märts kuni alal -20*C ja jan-veb kuni alla -30*C, keskmine kuu min. aga -8*C) (päeva ja öö keskmine on ikka umbes -5*C, seega tasub arvestada öösel -15*C ja siis lisaventikas ei töötaks vastu hommikut nt. taimeriga (kui ka inimene magab, on ta O2 vajadus ja CO2 vahetumine väiksem, kui päeval liikumisega O2 põletades).
Kui välja läheb näiteks 22*C ja õues -10*C, siis kastis ei saa jäässe minna vist isegi -22 puhul, kuna kastini läbib ka külm õhk 6m (omakorda 80% efektiivsus) väljamineva õhuga soojendamise ja kui on seisev õhk +22*C siis liikuvana rõhu all (~420 m3/h 11*5,5cm) on see +44*C(/~50*C) (oleneb õhu liikumis kiirusest/rõhust). Raske nüüd leida valemit, kuidas välja arvutada see, eriti kolme kuubikuga, aga kui umbes panna, et kastist välja läheb 20% soojem (kui 80% efektiivsus) kasti sissetulevast õhust ja siis tuleb ka arvestada palju soojeneb sissetulev õhk enne kasti jõudmist või vastupidi (44*C 20%=8,8*C (0*C sissetuleva õhu puhul vist) ja omakorda 8,8*C 20% +1,76*C (0*C puhul ja kui väljas -1,76, siis korstnas on 0*C punkt?) (kui aga väljas seisev õhk -8,8*C ja toas 22*C seisev õhk ja 12v/nõrgemate ventikatega teha?) ??) :banghead: täpselt aru ei saa, kuna tundub liiga suhteline (kui külm õhk ka surve/rõhu all e. kiirelt liigub, siis kas muutub soojemaks/külmemaks toru? (teoreetiliselt gaas e. soojaga rohkem vibreerima hakkavad molekulid, kui kokku suruda hakkavad rohkem vibreerima või vastavalt muu keskonnale stabiilsemaks ja rõhu alt vabanedes neelavad soojust e. muutub külmemaks e. algsele temperatuurile. Seega teoreetiliselt surve all peaks muutuma külm õhk nagu pigem soojemaks, vabanedes aga taastub algne temp (kui vahepeal ei ole soojendatud)).
Oleks vajalik vähemalt et peale 6m toru läbimist oleks sissetulev kasti minev õhk vähemalt +0,5*C õhk
ja väljaminev õhk oleks alles peale korstent -0*C. Kui tuppa tõmbab toa vaakum värsket õhku, siis katab see värske õhu soojustamine alla 50% mujalt (välisseina/akna pragudest) sissetuleva õhu soojustamise ja pigem peaks olema toas ülerõhk, kui alarõhk (soojustatud õhul) e. ideaalne, kui tasakaalus.
Plaan ka nö. korstnasse klapid panna, et ei tuleks külma torudesse, kui tõmmet/survet ei ole (kuigi nende jäätumisega tuleks ka veel arvestada jne).
Kuigi mul kavas ka programmeerida Uno/Arduino kiip selleks ja panna ka salvestama temperatuuride/ventikate(amper/volt/pöörded) näite/logi ja hoiatustuledega(2pin RGB LED-id põlev/vilkuv/värv), näitab kui miskit mäda või kahtlane vms).
Vaatasin et seda kasti käbipaistva läbipaistvat ja kihilisi kuubikuid jne materjali saab kergesti kasutada ka nagu disaini elemendina või ms. pannes LED lambid külge ja erinevaid funktsioone programmeerida tegema (Uno/Arduino kiibiga, nagu jõulu ehted mitme funk.)
Käis ka mõte läbi, et panna talveks mingi ühe 30€ vaakumtoruga soojendama sissetulevat õhku, aga hommikul enne 07:00-i ei ole ka päikest kindlasti (siis kui kõige külmem aeg tavaliselt). Tuul on ka kuidaskunagi. Aga peab siis mingi veerenni soojendus toru vast panema sinna sissetuleva õhu torusse lisaks soojendama (külmemateks ilmadeks/hetkedeks lisasoojust ikkagi), et enne kasti oleks +0,5*C.
ja enne kasti vb. panna alumiiniumtoru külmkapi taha (külmkapi radiaatori külge soojenema) enne kasti ka veel, kasutades sealt eralduvat soojust lisaks soojendamiseks.
iseehitaja
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 16
Liitunud: 13 Veebr 2014, 14:31
On tänatud: 1 kord

Re: PlaatÕhkSoojuVaheti (vaesemehe)

Lugemata postitus Postitas iseehitaja »

Mitte küll otseselt teemasse, aga kui põrandakütte el. arve on 200€ kuus, siis sina peaksid sellest kinni plekkima 50€.
Rabarebane
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 336
Liitunud: 16 Aug 2016, 11:48
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 14 korda

Re: PlaatÕhkSoojuVaheti (vaesemehe)

Lugemata postitus Postitas Rabarebane »

No on Kulibinid.. Sul on puuduliku ventilatsiooniga (eelkõige õhu sissevõtu osas!) _seestpoolt_ soojustatud ja arvatavasti ilma korraliku aurutõkketa korter, mille õhuniiskus on kõrge ja seinad külmad --> soojustus märgunud, tekkinud külmasillad ja mida kütab mingi pisike põrandaküte ilma mingi suunatud õhuringluseta. See, kas su isevalmistatud soojusvahetis on raspberry või arduino või käib naabrimutt seal klappe keeramas, on täiesti kolmanda järgu küsimus. Soojusvaheti ISE on ka teise järgu küsimus, kuna (julgen väita) see soojuskadu ei ole sul sellest, kui su ex munapraadimise ajal köögikubu käivitab, vaid sellest, et soojus lahkub läbi konstruktsioonide.

Plaani peal on sul kast nimega "ahi". Tee see korda, kui alimente tahad kokku hoida. Või võtke järelmaksuga õhk-õhk soojuspump, selle 200 euri per 42 ruutu sees peaks parendamisruumi kõvasti olema.
kose2ik
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 25
Liitunud: 04 Juun 2016, 01:58
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 1 kord

Re: PlaatÕhkSoojuVaheti (vaesemehe)

Lugemata postitus Postitas kose2ik »

iseehitaja kirjutas:Mitte küll otseselt teemasse, aga kui põrandakütte el. arve on 200€ kuus, siis sina peaksid sellest kinni plekkima 50€.
Tean alimentide teemat, aga eit ei taha isegi last minu nimelegi kirjutada (ma ise sain ka talt kahtluse hajutamiseks loa DNA tegemiseks (60€/nägu e. 180€ plekkides) alles 9kuud hiljem (3-dal mõjutuskatsel õnnestus lõpuks) ja veenduda 10kuud peale sündi, kuigi toetasin (sihtotstarbeliselt mitmekesise tervisliku toiduga, mis tema jaoks oli uus ja harjumatu) niipalju kui ta vastu võttis juba raseduse ajal, soovides enne nimepanemist saada DNA kinnituse e. kohe sünnitusjärgselt testi võtmist (ise olin ka vastuvõtmisel haiglas kohal kätt hoidmas). Soovin/nõuan ka nüüd 2a. kuni 5a last ka õpetada/kasvatada kuni/vähemalt 50% lapse ajast, aga sedagi takistab. Pean nagunii kohtusse minema (esimese astme juba eeldades edasi ka kaebama, kuna seal tehakse pooled otsused praaki, hetkel ka loen/õpin seadusi/kohtupraktikaid aga arvestatud ka juba, et juristile pean nagunii paar tonni alla panema ka, aga see tühine 18a. alimentide kõrval kui laps õpib 21a.-ni e. kokku 60'000€) ... see pikk jutt ja palun mitte stereotüüpi tuua mingite teiste näidetega ja targutada.

Arvutasin niigi välja järgneva (ja selgitasin talle):
....
Kuigi sellega ei anna võrrelda, raisku mineva soojus mis vannitoa ja kubu ventika kaudu läheb otse õue
ja selle asemel tuleb otse tuppa külma õhku (jahutades välisseina ja sellega omakorda toa sooja õhku).
Aga kui hoopis seda kasutada toa soojendamiseks, eriti värske õhuga hoopis.
(õhk plaatsoojusvahetiga mis 80% soojendab sellega ka värske õhu üles ja vaid alla 19% peab veel kütma,
kui aga akna/seina pragudest sissetulevat õhku peab kütma 99% e. vahe on ikkagi 80%
e. nt. 190€ elektri arve puhul, millest 90% on küte e. 171€,
siis kas maksta 171€ või alla 19% ~32€ on ikka tunduvalt suurem vahe kütet makstes
e. ~140€ ikkagi e. kogu elektriarve kokku kas 190€ või 53€ õhkplaatsoojusvahetiga )...
Lapsega Viljandist Tallinna võib ka külla sõita limusiini või helikopteriga aga ma eelistaks Tpilet.ee kaudu soodukat alla 5€ kuni 1€ bussipilet
Esimesel korral peale eide ema päranduste jagamist/vahetamist (2 kuud hiljem) külas käies, avastasin ka et eit teeb suitsu kubu all ja kuna ise lõhnameel nõrk ja ka suitsetaja (eelistades ikka õues teha), kuid juhuslikult avastasin, et kubu klapp oli algusest peale toa ringluse peal, mitte otse õhušahti, seega sinnamaani oli kõik see suitsu laps sisse hinganud toas (puudus ka aktiivsöefilter vahelt).

Kuigi ahju jutuga käisin ka peale, aga ei suutnud selgeks teha (väitis, et toimetulekutoetus ei pleki puid kinni ju. Nüüd sai ka veenduda mu selgituses, et ka sellist elektriarvet ei maksa riik üksikemale kinni. Niigi toetab riik teda 510€ iga kuu. Üürileping ka tegelt fiktiivne JOKK (saades 180€ miinus maksud) e. Juriidiliselt-On-Kõik-Korras ).
Soojuspumba hooldus on ka omaette teema ja paigaldustasu/torude vedamine ja siis selle elektrikulu jne.
Samas kui kubu vent nagunii söögitegemisel töötab, siis saab kohe ka kaks-ühes ära kasutada. Vahe ka, kas alla 100€ material + oma töö (või töötu ema +17h töö plaatide liimimisel kõige ajakulukam, aga lihtsam osa, (kui ka laps sell aastal ka lasteaeda pandi on päeval aega küllalt töötul)).
Või siis 100€ asemel 200€ (+elektrikulu+hoolduskulud+eluiga jms).
Muidugi ahi on ka oluline, kuid ka puukütte puhul saaks VÄRSKE õhu ventilatsiooni ehk toimima ka (puuküte vajab ka hapniku, mitte vaakumit toas) ja ei oleks umbne või tõmbaks hoopis vingu tuppa.
Lisaks vähemalt 10 ruumi puid ~400 eur aastas kulub ka puuküttele tavaliselt ja ehk ka sellelt annab kokku hoida selle VÄRSKE_õhu_vahetiga paariks aastaks (mida lihtne pesta/hooldada jne).
Kuid sooviks jääda teemasse, milleks hetkel just see lahendus ja hiljem kui õnnestub lõpuks paigaldamine, siis täpsustan ka tulemuste andmetega. Praegu sooviks teada, kuidas seda plaatsoojusvahetit võimalikult efektiivselt paigaldada. Lisaks oli ka mõte, et kasutada ära ukse kõrval ja köögi õhušahti vahel oleva külmkapi radiaatori ka ära külma õhu soojendamiseks enne plaatsoojusvaheti kasti (painduva alumiiniumtoruga teha zik-zak'e("uSSi") külmkapi radiaatori külge kinnitades. Siis ka pea 2m kõrge külmkapi elektrikulu väiksem).
kose2ik
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 25
Liitunud: 04 Juun 2016, 01:58
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 1 kord

Re: PlaatÕhkSoojuVaheti (vaesemehe)

Lugemata postitus Postitas kose2ik »

:banghead: Tagasilöögid/avastused:
Nüüd selgus, et kubu on, kubu (kandilised, plastik) vent torud ka, seinas auk ka kuhu torud lähevad.
AGA õhušaht on kinni müüritud :evil:
Filmiva telefoni lükkasin vertikaalis õhušahti torusse:
https://goo.gl/photos/VaShZspHFyMw5QF68
https://goo.gl/photos/cxmXoSXjEzT3ExSt9
https://goo.gl/7eqvnu
Mis asja seal tehtud on?
Seega nüüd selgunud, et kubu lihtsalt puhus õhku paindunud plastikust kandiliste õhutorude ja õhušahti augu vahelt tuppa tagasi, mitte aga korstnasse. Ning ainuke toimiv vent. on duširuumis. Seega kubu (248W 570m3/h, Hansa OSC6711 IH) oli vaid elektri raiskaja. :(

Keegi nüüd oskab öelda, kuidas see kinni müüritud võib olla ja kuidas saaks seda avada uuesti?
Rabarebane
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 336
Liitunud: 16 Aug 2016, 11:48
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 14 korda

Re: PlaatÕhkSoojuVaheti (vaesemehe)

Lugemata postitus Postitas Rabarebane »

Nii, nüüd kui Sa oled ise jõudnud selleni, et kinniehitatud kubul puudub igasugune oluline seos korteri küttekuludega, räägi uuesti, kuidas täpsemalt n% kasuteguri soojusvaheti antud punktis küttekulusid alandaks?
kose2ik
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 25
Liitunud: 04 Juun 2016, 01:58
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 1 kord

Re: PlaatÕhkSoojuVaheti (vaesemehe)

Lugemata postitus Postitas kose2ik »

Rabarebane kirjutas:Nii, nüüd kui Sa oled ise jõudnud selleni, et kinniehitatud kubul puudub igasugune oluline seos korteri küttekuludega, räägi uuesti, kuidas täpsemalt n% kasuteguri soojusvaheti antud punktis küttekulusid alandaks?
Üks asi on kindel, see, et see jutualune alumise korteri elanik kütab ülemise korteri põrandat soojaks (puudub penoplast/ripplagi laes. Tuulutamine käib akna avamisega (või ainult õhk duširuumist välja), st. köetud soe õhk ilma soojustagastuseta välja. Ma ei imesta kui seal veel mõned asjad välja ilmuvad, mis "proffid" ehitajad ilusti ära peitnud ja ära hämanud/silunud. Egas eit ka silub pidevalt kõike ilusaks, nii kuis jaksab.

Plaatsoojusvahetite kasuteguritest võivad rääkida esmalt selgeks asjad nende müüad, siis aga järgmiseks analüüsida neid mida müügimehed müüa üritavad ja võrrelda hindasid ja kasutegureid jne.
Põhiline probleem mida näen on, et puudub värskeõhu reguleeritud ventilatsioon.
Soov on, et CO2 (ja ving, kui on ka ahi kasutuses) välja saaks ja siis värske õhu sisse saaks. Aga nii, et võimalikult vähe soojust läheks lihtsalt välja (õue kütmiseks), vaid soojus tagastatakse (vastavalt välistemperatuurile, et soojusvaheti jäässe ei läheks alla -10*C välistemperatuuriga) 50% kuni (üle -5*C välistemperatuuri puhul) üle 80% soojustagastusega.

Ei pea ka päris säästlikuks, kui tube tuulutatakse kahe erinevat pidi toimiva ventikaga, kord ühtpidi ja kord siis teistpidi (nagu paljudesse kortermajadesse paigaldatakse ja siis jäetakse arvestamata kubuga või vannitoa/WC ventilatsiooni šahtiga.Samas ka neil tuleb arvestada alla -10*C temperatuuridega (mille kohta vähe juttu, et mis siis saab).

Või siis näiteks valmislahendus ühe kuubikuga ~300€-ne VUE 100P (64-72% soojustagastus), link1, link2, link3, pilt1, pilt2 (väike 30cm diagonaaliga kuubiku 21cm laius, 20cm plaatide paksus/kõrgus (3mm vähemalt plaadi vahe vist, siis 30+30 plaadivahet e. kanal (30*0,3)*21=189cm2) üks plastik või paber plaatidega kuubik jääb nagu ka lahjaks ja mis see teeb alla 21*C toa temperatuuri ja välistemperatuuril alla -15*C puhul?) soojustagastuse % on vaid 2x ventika kiiruse määramisega, kiiruste vahel (30W kuni 56W mootorid) 57 m3/h kuni 106 m3/h
Külaline
külaline

Re: PlaatÕhkSoojuVaheti (vaesemehe)

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Juba teine vastus teemas küsib milleks? Selle ruumi ja hoone kulunumber sõltub ventilatsioonist ehk 5%. Ventilatsiooni parandamiseks piisab seal fresh klapist ja ahju parandamisest. Kulud tulevad ehk 30% alla.

Ving läheb läbi korstna välja seda ei juhita läbi eluruumi.

Muidu paistab ikka nagu see et lapse tegin aga elada võiks ta soojusvahetist tulevast leigest õhust. Mõtlen välja endale sobiva probleemi ja asun seda teaduslikult lahendama jne. Alternatiivid on väga lihtsad ja tihti odavaim on lihtsalt elukohta vahetada või omanikuna investeerida isolatsioonimaterjalidesse.
meelis11
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 410
Liitunud: 25 Apr 2016, 14:57
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 11 korda

Re: PlaatÕhkSoojuVaheti (vaesemehe)

Lugemata postitus Postitas meelis11 »

Et kui elamine on väike, siis justkui ventilatsiooni ei ole vaja või selle tasuvus on küsitav?
Muigugi võib olla, et on kriitilisemaid kohti, mille korrastamine on kiirem/odavam ja annab rohkem efekti, kuid mõte on soojustagastusel ikka.

Olgu elamine 40m2 või 140m2, mõlemal on vaja ju värsket õhku. Vähemalt ei unustata tuulutamata, nagu manuaalse akna avamisega ventilatsiooiga on oht - sa lihtsalt ei jõua piisavalt regulaarselt neid aknaid avada-sulgeda, et koguaeg oleks värske õhk.
See on muidugi eeldusel, et aknad-seinad on piisavalt õhutihedad - kui ei ole, tuleks alustada sellest, sest muidu toimub loomulik ventilatsioon nende kaudu ebatiheduste kaudu edasi (ilma soojustagastuseta), mis siis et soojustagastusega agregaat kuskil töötab.
kose2ik
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 25
Liitunud: 04 Juun 2016, 01:58
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 1 kord

Re: PlaatÕhkSoojuVaheti (vaesemehe)

Lugemata postitus Postitas kose2ik »

Lapse teemasse ei taha laskuda
Külaline kirjutas:Muidu paistab ikka nagu see et lapse tegin aga elada võiks ta soojusvahetist tulevast leigest õhust. Mõtlen välja endale sobiva probleemi ja asun seda teaduslikult lahendama jne.
Soovin, et laps mitte ei elaks mitte valla vaene toimetuleku toetustest (väites et elab üksi lapsega seal ainult), sest ema on debiilik, alkohoolik ja elab ka (LEIGOLA OÜ-s) töötava alkohoolikuga ja kriminaliga seal korteris enamus aja koos (kes ka oma laste ema ähvardas ja lubas laste asjad ja elukoha põlema panna https://cases.legal/et/act-est1-45257.html lisaks ka tema minu vastu toimunud rünnakud lapse kodus jms on prokuratuuris) ja naabrite sõnul käib pidev läbu teiselpool magamistoa seina öösiti. Nähes fotodel, et lapse poolik piimapudel on poolikuks joodud viinapudeliga kõrvuti. Ning pidevalt on hunnik alkoholitaarat ( pilt ) nädalaga tekkinud. Isegi peale lapse lasteaia jõulupidu tuleb uus meestuttav lapse koju kell 01:00 purupurjus peaga (oma töökoha LEIGOLA OÜ jõulupeolt) ja hakkab lapsest hoolimata märatsema ja lõhkuma lapse kodus aknaid (visates mu jalatsid aknast välja), lapse röökimise taustal. Jne jne...
Vaid soovin, et laps elaks minu juures kahe-toalisese mugavustega Tallinna Kristiine linnaosa 5 korruselises elumajas (kus elan juba pea 10 aast ja kuhu laps oli ka sisse kirjutatud peale sündi alguses). Kuid kõik see võtab aega, et juriidiliselt see korda ajada, kohtu kivid jahvatavad kaua.

Ahi juba võeti kasutusse, aga ei tea kas ka korstnapühkija käis kontrollimas (mul ei ole õigust saata ise seda sinna kontrollima) ja kui ükshetk mingi õnnetus nüüd ahjuga ja ei ole tehtud kohustuslikku iga 5 aastast korstnapühkija akti, sis võib kuni 3000€ trahv oodata. Lisaks pole ka vist ehitusluba olnud, et korteris seinasid maha võtta (köök ja elutoa vahel, WC ja Vannituba), ning ehitada WC ja vannituba teise toa otsa. Lisaks elektrisüsteem on ka väga kahtlaselt ehitatud (juhtmed seotud ja isoleerimata, aga mitte kruvi klambreid vms kasutatud) jne jne.
Kahtlustan, et lapse tervise (kopsud) on ka juba rikutud (pidev niiskus, varjatud hallitus jne jne), kuna hingamine vahest imelik (astma moodi ja vahest köhimishood). Aga arsti juurde uuringutele saatmiseks ka veel õigusi ei ole ja ema leiab erinevaid ettekäändeid miks ka mitte minna või siis ei viitsi arstile kurta, kuna väliselt arsti juures 5min jooksul seda ei ole kohe märgata ja emal ka parem kuulda "lapsega paistab kõik korras olevat" ja uuringuid ei hakata tegema. Edaspidi ei soovi rohkem eide ja lapse teemat siin arutada, sest see materjal on mahukas (+1TB videosid ja pilte ja mõnede ööpäevade jagu helisalvestisi, lisaks ka kirja pandud tekstid ja märkmed). Kuna kohtus on isadel väga keeruline taotleda omale vanema õigusi ja esimeses kohtuastmes on kõige väiksem lootus seda saada kuna pooled otsused tehakse praaki, mis tuleb koheselt edasi kaevata järgmistesse kohtuastmetesse, kuni riigikohtuni välja (riigikohtus juba on lootus suurem, kui on piisavalt ümberlükkamatuid/taasesitatavaid materjale).
Külaline
külaline

Re: PlaatÕhkSoojuVaheti (vaesemehe)

Lugemata postitus Postitas Külaline »

kurb elu mis muud, seda enam ei tasuks mingite soojusvahetitega ja utoopiaga jamada ja mingi suvalise onni seaduslikkuse jälgi otsida , sest see olukord võib päeva jooksul kolimisega muutuda (kas uus ja hullem või seaduse järgi nõutud parem jne) .

Püüa tagada lihtsalt freshklappide ja ahju korrasolek ja kulutada oma ressursid asjadele mis reaalselt olukorda võiks parandada.
Carl
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 118
Liitunud: 09 Dets 2008, 11:23
On tänatud: 3 korda

Re: PlaatÕhkSoojuVaheti (vaesemehe)

Lugemata postitus Postitas Carl »

Jättes isikliku elu probleemid venditeemast kõrvale jäi mulle silma hoopis see pilt mitme soojuvaheti järjestikku ühendamisest. Endal sama plaan olnud.
Kuidas sellise koosluse kasutegurit arvutada?
Selle varem viidatud VUE 100 P mini hind on selline, et võiks vabalt neid mitu tükki järjestikku pista (teiselt vendid välja visata) ja ei peaks iseehitamisega jändama.
Kui ühe plaatkuubiku kasutegur on 65% siis millist kasutegurit võiks kahe järjestikuse juures oodata? Kolmas muudaks veel paremaks või poleks enam olulist erinevust?
Ardi
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 795
Liitunud: 26 Okt 2006, 21:32
Asukoht: Raplamaa,Juuru
On tänanud: 1 kord
On tänatud: 2 korda

Re: PlaatÕhkSoojuVaheti (vaesemehe)

Lugemata postitus Postitas Ardi »

Mul käis kunagi mõte läbi, et kui teha plaat-soojusvaheti, siis võiks kasutada vanu aknaklaase, eriti kui saaks neid suures koguses ühesuguse mõõduga.
Müün küttepuid,osutan kallurveoteenust(3T).5280616
Osutan ka palgisaagimisteenust mobiilse lintsaekaatriga.
Prill
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1101
Liitunud: 27 Veebr 2017, 10:36
On tänanud: 5 korda
On tänatud: 63 korda

Re: PlaatÕhkSoojuVaheti (vaesemehe)

Lugemata postitus Postitas Prill »

Ardi kirjutas: 27 Dets 2023, 11:33 Mul käis kunagi mõte läbi, et kui teha plaat-soojusvaheti, siis võiks kasutada vanu aknaklaase, ..
:shock:
Mis oleks soojusvaheti puhul klaasi eelised, ei turgata ühtegi pähe, küll aga kamaluga miinuseid, raske, purunev jne.
Enda tehase tehtud plaatsoojusvahetit vaatan on selle soojusvaheti moodul kerge, õhukestest plastlamellidest.
Plaatide materjal peaks võimaldama kerget soojusülekannet soojalt-külmale, ehk paksud materjalid ei ole enam head, metallid sobiks hästi aga nt vasest soojusvaheti on arvatavalt kallim ja raskem kui nt mõnest plastist tehtu.

Tänapäeval kus soojusvahetitega ventagregaadid on massidesse läinud ja turul lai valik erineva tehnoloogia kuju, efektiivsuse ja hinnaga kraami, ei näe ise enam mõtet leiutada.
Isegi järelturul aegajalt liigub täitsa soodsa hinnaga töökorras agregaate.
xil
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 799
Liitunud: 10 Apr 2014, 11:08
On tänatud: 12 korda

Re: PlaatÕhkSoojuVaheti (vaesemehe)

Lugemata postitus Postitas xil »

Carl kirjutas: 12 Jaan 2017, 23:40 Jättes isikliku elu probleemid venditeemast kõrvale jäi mulle silma hoopis see pilt mitme soojuvaheti järjestikku ühendamisest. Endal sama plaan olnud.
Kuidas sellise koosluse kasutegurit arvutada?
Selle varem viidatud VUE 100 P mini hind on selline, et võiks vabalt neid mitu tükki järjestikku pista (teiselt vendid välja visata) ja ei peaks iseehitamisega jändama.
Kui ühe plaatkuubiku kasutegur on 65% siis millist kasutegurit võiks kahe järjestikuse juures oodata? Kolmas muudaks veel paremaks või poleks enam olulist erinevust?
Otsi netist plaatsoojusvaheti valem (seda pole raske leida) ja vaata, kuidas pindala suurendamine kahekordseks soojusülekannet muudab.
Vasta