Ventilatsioon majale

[tiit001]

Pakkuda abi võib ikka, neid jutte nii erinevaid et ei tea mina enam mida ja kuidas teha..

[onusnooker]

a miks vastupidi ei tehta, et igasse tuppa veaks laepealt torud ja puhuks otse õuest värsket õhku sisse ja niisketes ruumider on klapp, millest vana õhk välja läheb?

Tere!
Nii saab muidugi, lae pealt külma õhu vedamisel tuleb torud isoleerida kindlasti ära+filter panna.
Teeb enam-vähem sama välja, mis Fresh klapid ja wc väljatõmme, valmis majas raskem teostada.
Kas olete saandu oma maja ventilatsiooni lahendatud? Pakuks abi!

Järelikult mõeldakse siin ilma ventseadmeta seisukorda:
Kui õhk võtta otse õuest, siis milleks laepealt midagi vedada, kas lihtsam ei ole siis juba seinast otse tuppa tulla?
tekib selline Freshi klapi teema jälle

[vent]

Kui õhk võtta otse õuest, siis milleks laepealt midagi vedada, kas lihtsam ei ole siis juba seinast otse tuppa tulla?
tekib selline Freshi klapi teema jälle [/quote]

Sageli välisfassaadile ei sobi palju reste, on enamlevinud põhjus! Aga sellist torusüsteemi ilma ventilaatorite on praktiliselt võimatu reguleerida ja järgmine küsimus veel:
kuna Fresh klappide siseosad on varustatud kondensi vältimiseks isolatsiooniga (muidugi kvaliteetsed klapid), siis mis plafoonid sa sellise torusüsteemi puhul lakke paned, et niiske siseõhu puhul tilkuma ei hakkaks. (Rootsi klapp URH, mille hind väga kallis).
Kui minna sellist torusriku teed, siis ikka klapp+filter+ventilaator+küttekalorifeer!

[jörm]

räägitakse siin kvaliteetsetest fresh-klappidest. kas keegi oskab soovitada kust sellised asju ka osta õnnestuks. Ehituspoodides olen ainult väga prostasid kohanud (sisuliselt auk sein) tahaks aga vähe paremaid.. kondentsivabasid, soojustatuid, termostaadiga...ja ilusaid

[Pipeline]

Selliseid termostaaadiga klappe saab osta ventilatsioonifirmadest Cliox ja Systemair, aga need klapid on kallid.

[vent]

Odavamalt saab Fresh klappe Elektroskandiast.

[i]

Minul oleks küsimus, et kuidas see parem/kallim freshklapp töötab. Et kui on teada näiteks, et selle konkreetse ruumi õhuvahetus peab olema x l/s, siis peab selline kogus õhku ka läbi freshi väljast sisse tulema ja olgu see fresh nii ulmeline kui tahes, ilma kütteseadmeta ei saa ta sissetuleva õhutemperatuuri tõsta. Ehk kui praegu -22 õhk puhub vastavalt projektkiirusele sisse, siis mina ei kujuta ette kuidas seal toas seda jahedat õhku tunda ei ole. Eriti veel põrandaküttega ruumides. Radiaatorite puhul segaks tõusev õhuvool jaheda õhu ära ja süsteem toimiks e. siis kortermajades. Aga enamus uuemaid eramuid on ju põrandaküttel?

[vent]

Klapid on ette nähtud kuni 10l/s õhuhulgale (36m3/h) . Kui su maja on näiteks 200m2 , siis vajab ta õhuvahetust u. 300m3/h. See tähendab peaks paigaldama u.8 klappi.
Esiteks jagad need klapid õigesti majas laiali ja teiseks paigaldad kindlasti ruumi ülaossa.
Osadel klappidel on õhupiludele sulgemisplaadid samuti, millega saab piirata jaheda õhu allasuunas liikumise.
Kusjuures -22*juures võiks õhuhulk vabalt ka väiksem olla, normid lubavad energiasäästu tõttu ka seda.
Aga suurim viga tehakse tavaliselt, et tekitatakse suur alarõhk ja ühest klapist tuleb liiga palju korraga külma õhku sisse. Rootsis seetõttu suurema läbimõõduga, kui 100mm klappe ei toodetagi.

Vaata ka:
http://www.fresh.se/multimedia/air_house.mpg
http://www.fresh.se/multimedia/montering_f80.mpg

[ventmaster.ee]

huvitav, miks ei ole projekteerijad sellist geniaalset ideed kasutusele võtnud? Sellise jama lugemine on migreeni tekitav, lihtsam on üldse tegemata jätta kui sellist jama ehitada. Kutsu pädev inimene kohale ja las ta seletab, milline on toimiv süsteem. Kui keegi mulle hakkaks sellisest jamast rääkima, ma kannalt pööraks ringi ja astuks minema. Jääks ikka toimivate ja järeleproovitud lahenduste juurde

[rokikas]

Küsiks ühe lolli küsimuse ka vent soojusvahetite kasutegurist. Kui sissetulev õhk on näiteks -20 ja toast väljuv õhk +20 siis soojusvaheti ilma lisakütteta suudab tekitada olukorra kus tuppa ja õue minev õhk on 0c. See vist ideaal teoorjas kui mingeid kadusid ei oleks. Kuidas on võimalik saavutada olukord kus tuppa minev õhk on soojem kui õue minev õhk ilma lisakütet kasutamata. Vist võimatu aga äkki ma olen lihtsalt valesti asjadest aru saanud.

[coachman]

Kuidas on võimalik saavutada olukord kus tuppa minev õhk on soojem kui õue minev õhk ilma lisakütet kasutamata. Vist võimatu aga äkki ma olen lihtsalt valesti asjadest aru saanud.

Sellega peaks vähemalt teoorias hakkama saama need masinad http://www.merair.fi/fi/lampopumpuista.html Olen juba mõnda aega kibelenud endale prooviks ühte tellima aga et hinnad suht krõbedad ja kommentaarid üsna vastakad siis pole veel tegudeni jõudnud

[rokikas]

Seal vist õhksoojuspump ja vent agregaat kokku ehitatud st. tuppa minevat õhku soendatakse õhksoojuspumbaga. Enamus agregaatides see lahendatud vist otse elektri või veeküttega. Hind sellel masinal päris krõbe jah.
Küsimus tekkis mul sellest et mõned tegelased väidavad foorumis nagu nende agregaadid suudavad ilma lisakütet kasutamata tõsta tuppamineva õhu temperatuuri kõrgemaks kui õue mineva.

[sashaobrok]

No aga miks mitte? Muidugi ekstreemnäide -20 puhul see jah päris nii ei ole, et välja puhutakse -30est õhku. Pigem et kui on õues 0 kraadi siis väljapuhke torust läheb mingi -5 õue poole...

[rokikas]

No aga miks mitte? Muidugi ekstreemnäide -20 puhul see jah päris nii ei ole, et välja puhutakse -30est õhku. Pigem et kui on õues 0 kraadi siis väljapuhke torust läheb mingi -5 õue poole...

Mis trikiga need seadmed seda teevad ilma õhksoojuspumba tehnoloogiat kasutamata . Arvasin et seal toimub lihtsalt temperatuuride ühtlustamine. Näiteks toast tulev +20 "kohtub" õuest tuleva 0 C. mille tulemusena temperatuurid ühtlustuvad st. mõlemas suunas liigub edasi +10 C. õhk. See teoreetiline maks tulemus. Kas olen millestki väga valesti aru saanud .

[sashaobrok]

Ei ikka jah, soojust tuleb pumbata jõuga ma mõtlesin...

[renke]

Valesti aru saanud jah. Mis temperatuuri omandavad kumbki agensid, sõltub soojusvaheti vooluskeemist, s/vpindalast, agensside läbivoolukogustest ja sisendtemperatuuridest ja erisoojusmahtuvusest.
Vastuvoolsel soojusvahetil läheneb siseneva õhu temperatuur enne soojusvahetist tuppa sisenemist väljuva õhu alg- e. toatemperatuurile, eeldusel, et s/v pindala läheneb lõpmatusele. Kui aga agensid voolavad soojusvahetis samas suunas, siis kehtib tõesti see keskmisele temperatuurile "mandumise" teooria, muidugi jälle lõpmatult suure pinnaga soojusvaheti puhul.
Vt.
http://deepzone2.ttu.ee/soojus/loengud/ ... 3200_5.pdf

[rokikas]

Tuleb tunnistada et füüsika ja matemaatika ei olnud mul koolis just lemmikained . Seoses sellega eelnev link mind palju targemaks ei teinud.
Hinnaklass mida olen vaadanud on max 30000 eek. See seab valikule mõningad piirangud.
Kas olen rootosoojusvaheti tööpõhimõttest õieti aru saanud. Alumiinium lehed liiguvad seest tuleva sooja õhu ja väljast tuleva külma õhu vahel. Soe õhk soendab seda lehekest ise seejuures jahtudes ja külmal poolel leheke jahtub sellega soendades õhku. Kui soojusvahetit läbivad õhu hulgad mõlemal suunal on samad ( kui viskan 300 m3 " musta" õhku välja siis pean ka 300m3. puhast õhku sisse viskama) siis ma ei mõista kuidas saab tuppa minev õhk olla soojem kui õue minev õhk.
http://www.comfort.ee/index.php?page=32 siin mingi seletus rootorsoojusvaheti tööpõhimõttest. Seal olev joonis väidab et kui õues on -10 ja toast lahkub +22 siis tuppa mineva õhu temperatuur on +16,3 ning õue läheb 0C. õhk. Mis trikiga ta seda teeb . Kas tõesti selle süsteemi juures peab toas olev küttekeha ( ahi, radikas, põrandaküte, jne.) soendama sisenevat õhku ainult 5,7 C. Tundub liiga hea et tõsi olla.

[rokikas]

Kas keegi kasutajatest on mõõtnud oma majal väljapuhke temperatuuri. Huvitaks sisetemp, välistemp, väljatõmbetemp. Milline vent agregaat kasutuses.

[Raiku123]

Olen üks õnnetu vana maja omanik, kes ehitab oma maja juba 10 aastat.
Vaikselt ka nii kaugel, et vaja paigaldada mingisugune ventilatsioonisüsteem.
Kogu teema juba läbi lugenud siin+veel palju teisi teemasid.
Juhtme tõmbab jumala kokku ära.

Ma ei saa aru, miks ma peaksin omale paigaldama mingi ventagregaadi soojusvahetiga, mis maksab mingi 25-40 kilo minu majale. Kui vastuseks sellele paigaldaksin fresh klapid ja tavalise väljatõmbe.

Räägite siin soojusvahetiga agregaadi tasuvusest 30 aastaga.
Selle aja jooksul ma pean kindlasti 5-6 korda kutsuma spetsialistid seda seadeldist remontima, ma ei usu, et üle 5 a järjest ilma probleemideta ta töötab.
30 aasta pärast suht kindlalt pean ma paigaldama juba uue agregaadi, mis maksab jälle 50 kilo ja on mingu uuema tehnoloogiaga, sest vana on täiesti ajast ja arust, ning koliseb, ja laagrid tahavad vahetust ja lekib midagi jnejne. Ühesõnaga siis kui ära tasunud on, pean ma ostma juba uue agregaadi. Lõpuks läheb meeletult ju kallimaks selle mooda süsteemi ülevalpidamine.

Lihtsam ikka maksta gramm rohkem kütte peale vist ja paigaldada tavaline väljatõmme, mis on lihtne ja peab ka vastu???

[Rostfrei]

Miks mina tahan panna agregaadi - kujuta ette, et sa hoiad talvel fresh klappe lahti? Ei usu eriti... Omal on freshid, tean, mis tähendab külm põrand fresh kalpi all. Tean, et pisi plikale meeldib mängida elutoa põrandal akna all (mille kõrval on fresh klapp).
Kust väljatõmmatud õhu asemele uus tuleb, talvel, kui fresh kinni on?
Otsing "fresh" peaks ka kõvasti infot andma.

[onusnooker]

No ei tea, ma küll oma ventkomplekti juures mingile äratasuvusele ei mõtle, lihtslt on olemas ning talvel külma õhku tubadesse ei puhu. Kui ei taha kasutada siis lülitan välja nt. suvel kui aknad enamusajast lahti. Samas miks peaksid rikke korral uue aparaadi ostma, kasti sees on elektroonikaplokk, eraldi vendid ning veel mõned pudinad mida kõike saab eraldi vahetada ning kui elektrit ei karda siis töö saab ära teha ka ise.

[Külaline]

Oehhh, no mida ma teen siis?

Rahaline seis on väga piiratud.
Samas ma ei saa ju lagesid asju ära teha enne kui ventilatsioonilahendus on välja mõeldud.

Maja all korrusel on kaks väikest magamistuba 11m2, elutuba 22m2 koos väikse kaminaga, köök 11m2, 2 esikut 4m2 ja 5m2 ning vannituba 8m2.
Ülemisel korrusel on ka köök10m2 koos pliidiga ja vannituba 6m2 + magamistoad.

All köögis, esikus ja vannitoas on põrandaküte, samuti üleval vannitoas põrandaküte.
Mujal on malmradiaatorid õhk-vesi süsteemi peal.
Lisaks on nii all, kui ka ülemisel korrusel toetamas kogu süsteemi õhk-õhk soojuspumbad.

[onusnooker]

Minul näiteks on tubade plafoonid läbi seinte seinapeal, mitte laes. Magistraaltorud muidugi jooksevad koridori ripplae peal ning see siis omakorda madalamal kui tubade laed. Eks variante on muidugi palju.

[coachman]

Oehhh, no mida ma teen siis?
Rahaline seis on väga piiratud.
Samas ma ei saa ju lagesid asju ära teha enne kui ventilatsioonilahendus on välja mõeldud.

Igal juhul soovitaksin nii väljatõmbe kui ka sissepuhke torustikud ära paigaldada, kui veel seinad-laed lahti on. Pärast nende lisamine läheb väga kalliks. Sellisele majale peaks torustiku materjalide maksumus jääma alla 10 000 krooni ka siis, kui osta plasttorustik, mida ise äärmiselt lihtne ja kiire paigaldada. Kui agregaadi jaoks algul finantsi napib siis võib ju kasutada ainult väljatõmbe osa (pannes torustiku otsa lihtsa ventilaatori) ja reguleerida sissetulevat õhku irvakil akende või mõne "fresh" klapiga. Kui siis kunagi finantsiga lahedamaks läheb võib need "freshid" ehk siis augud seintes lihtsalt kinni toppida ja korralik agregaat paigaldada. Ja seda ilma siseruumide kapitaalremondita.

PS Projekti võiks muidugi lasta mõnel asjatundjal koostada või vähemalt üle kontrollida / torude vajalikud jämedused välja arvutada.

[sashaobrok]

Mina jälle lolli iseehitajana mõtlen, et mis kuradi pärast peaks mingi "spets" neid õhuhulki mul arvutama. Enamus kuradi eestimaast elab absull ilma vendita ja iga kuupmeeter õhku mida mina liigutama hakkan, on ikka "boonus" juba.