Korstna tellise valik

Kõik teemad ahjude, kaminate, korstende kohta
hendrikmm
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 11
Liitunud: 26 Veebr 2017, 18:14
On tänatud: 1 kord

Korstna tellise valik

Lugemata postitus Postitas hendrikmm »

Sooviks pisut nõu saada telliste valimisel. Majal sai teist korrust 1, 5 meetrit kõrgemaks ehitatud ja seega vajadus nüüd kõrgema korstna järele. Korstna soovin uue laduda alates teise korruse põrandast ning sealt kuni vajaliku kõrguseni. Praegune korsten on ilmselt laotud 60ndatel aastatel, silikaatkividest, 4 lõõriga (2xvent,2xküte millest üks kasutusel). Korsten on ühe kihiline, ehk silikaat puutub ka gaasidega kokku mis tänapäeva standartite järgi pole päris õige, sellest ka soov alates teisest korrusest uus laduda (esimesel korrusel on kasutatud punaseid telliseid. Nüüd siis küsimuse juurde, pitsi osas mõtlesin kasutada vat65 telliseid, kuid kas teisel korrusel mis hetkel kütmata võib kasutada ka samu telliseid? Või peaks kasutama täis telliseid? Ning millist tootjat peaks eelistama telliste ostul?

Ettetänades
Hendrik

Pottsepandus
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 49
Liitunud: 16 Nov 2017, 18:04
On tänatud: 1 kord

Re: Korstna tellise valik

Lugemata postitus Postitas Pottsepandus »

Siseruumis ikka PTT Eesti oma

hendrikmm
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 11
Liitunud: 26 Veebr 2017, 18:14
On tänatud: 1 kord

Re: Korstna tellise valik

Lugemata postitus Postitas hendrikmm »

Ms igaksjuhuks täpsustan, et teise korruse osa on hetkel veel valmis ehitamata, puudub küte ning osaliselt ka soojustus,ehk valitsevad samad tingimused mis kütmata pööningul. Kuid pole välistatud, et mõne aasta pärast tulevad sinna toad ja küte järgi. Talvel on seal kindlasti miinuskraadid. Iseenest wienerberger koduleht väidab et:
Kõik VAT 65 formaadis tellised sobivad:
*olmekorstnate ladumiseks köetavas (korstnajalg) ja mitteköetavas (korstnapits) osa
Ning PTT kohta on märge, et ainult kasutus ainult kõetavates siseruumides.
1) Kas PTT tellis peaks tõesti paar aastat vastu kütmata ruumis?
Või tuleb kasutada PTT tellist põhjusel, et teise korrruse osas on suitsugaasid VAT tellise jaoks liiga kuumad? VAT tellisele ettenähtud maksimaalset kuumust ei õnnestunud internetist leida
2) Juhul kui laduda teise korruse osa VAT tellistest ning mõne aasta pärast sinna toad tulevad siis mis need miinused oleks, peale selle et VAT tellisel on kehvem soojapidavus.
3)Kas sinna tingimustesse sobiks äkki hoopis VTT tellis?

Ettetänades
Hendrik

vuuk
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1400
Liitunud: 15 Jaan 2008, 09:34
On tänanud: 39 korda
On tänatud: 73 korda

Re: Korstna tellise valik

Lugemata postitus Postitas vuuk »

hendrikmm kirjutas:
19 Mai 2020, 06:01
Ms igaksjuhuks täpsustan, et teise korruse osa on hetkel veel valmis ehitamata, puudub küte ning osaliselt ka soojustus,ehk valitsevad samad tingimused mis kütmata pööningul. Kuid pole välistatud, et mõne aasta pärast tulevad sinna toad ja küte järgi. Talvel on seal kindlasti miinuskraadid. Iseenest wienerberger koduleht väidab et:
Kõik VAT 65 formaadis tellised sobivad:
*olmekorstnate ladumiseks köetavas (korstnajalg) ja mitteköetavas (korstnapits) osa
Ning PTT kohta on märge, et ainult kasutus ainult kõetavates siseruumides.
1) Kas PTT tellis peaks tõesti paar aastat vastu kütmata ruumis?
Või tuleb kasutada PTT tellist põhjusel, et teise korrruse osas on suitsugaasid VAT tellise jaoks liiga kuumad? VAT tellisele ettenähtud maksimaalset kuumust ei õnnestunud internetist leida
2) Juhul kui laduda teise korruse osa VAT tellistest ning mõne aasta pärast sinna toad tulevad siis mis need miinused oleks, peale selle et VAT tellisel on kehvem soojapidavus.
3)Kas sinna tingimustesse sobiks äkki hoopis VTT tellis?

Ettetänades
Hendrik
Olen omal ajal sama teema kallal analoogselt juurelnud.
Kusjuures, tõestada tagantjärgi pole võimalik, aga mälu järgi on tootja aja jooksul infot materjalide kohta muutnud, täiendanud. Eks tootjatest võib aru saada, püüavad end turvata. Küllap on esinenud probleeme ja kes ikka enesele jamasid kaela tahaks.
Soojas siseruumis peaks ka segu olema põhimõtteliselt teine ehk savisegu. Külmas osas aga savi võib osutuda problemaatiliseks. Savisegu eelis tsemendisegu ees on see, et on elastsem ja talub kõrgeid temperatuure. Tsemendisegu seevastu on külmakindlam. Kogemuslikult olen täheldanud, et külmas osas suhteliselt hästi on vastu pidanud tugev lubitsementsegu. See on elastsuselt savi- ja tsementmördiga võrrelduna ilmselt vahepealne.
Korstnates ju etendab olulist rolli temperatuuri toimel materjalide mahumuutus. Mahumuutuse toimel tekkivaid pingeid aitab ühtlustada elastsem vuuk telliste vahel.
Korstnatel enamasti vahelduvad suitsulõõrid ventilatsioonilõõridega. Seega kütmise ajal erinevates lõõrides on erinev temperatuur ja korstna erinevas piirkonnas ka pinged erinevad. Kui pingete suurus ületab materjali tugevust, siis tekivad korstnatesse praod. Kõige ekstreemsem olukord tekib tahmapõlengu korral.

hendrikmm
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 11
Liitunud: 26 Veebr 2017, 18:14
On tänatud: 1 kord

Re: Korstna tellise valik

Lugemata postitus Postitas hendrikmm »

Tänan põhjaliku vastuse eest. Kivide valimise kohta saatsin küsimuse ka kivide tootjale, vaatan mis vastus sealt tuleb. Ehituspoes ei osatud ka midagi konkreetset vastata, öeldi nii VAT kui PTT kui ka VTT kohta et küllap sobib. Samuti on foorumi kõik vanemad teemad läbi loetud kuid ühest vastust polegi saanud. Kui antud lehte lugeda https://www.wienerberger.ee/tooted/terc ... lusel.html siis tundub et ainuke kivi mis hetkel veel soojustamata teisele korrusele sobib, on VAT aga samas foorumis soovitatakse korduvalt sinna PTT-d (mis antud lehe järgi sinna kuidagi ei sobi). Seega oleks soov kuulda inimeste käest kellel reaalsed kogemused, pimesi müügimeeste juttu ka ei julge uskuda. Seguna oli plaanis kasutada weber m100/600 või uninaksi, selle kohta võib ka soovitusi jagada.

Ettetänades
Hendrik

vuuk
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1400
Liitunud: 15 Jaan 2008, 09:34
On tänanud: 39 korda
On tänatud: 73 korda

Re: Korstna tellise valik

Lugemata postitus Postitas vuuk »

Mina ei olegi sellele teemale ühest vastust leidnud.
Endale ehitasin samas olukorras uue korstna nii öelda katse eksemplari.
Võtsin eeskujuks nüüdisaegse moodulkorstna, milles on šamottsisu, vill vahel ja moodulplokk ümber.
Ladusin telliskorstna samal põhimõttel. Sisse 50 mm serviti šamott, vahele TUL-10 kõva tulekindel vill, välisvoodriks lapiti Lode Janka 120 mm tellise, millest ühtlasi ka pitsi osa.
Kogemus on mul mitmete müürisegudega. Kasutusmugavuselt, eriti soojade ilmadega on parem Weber-i M100/600 mört. Uninaks on äkilisema tardumisega. Telliseid niisutasin, et ei oleks liialt imavad. Eriti kiire imavusega oli šamott.
4 aastat on korsten olnud. Tõmme on igatahes eelmisest märgatavalt parem. Muus osas hinnangut vara teha.
kodukorsten.jpg
kodukorsten.jpg (65.54 KiB) Vaadatud 447 korda
Teistele inimestele on omal ajal laotud korstnaid analoogses olukorras nii ja naa, enamasti materjalid valitud algupärased. Nii silikaadist kui punastest tellistest. Enamasti on otsustajaks materjalide valikul olnud omanik. Tagasiside puudub. Ilmselt probleeme pole olnud.

hendrikmm
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 11
Liitunud: 26 Veebr 2017, 18:14
On tänatud: 1 kord

Re: Korstna tellise valik

Lugemata postitus Postitas hendrikmm »

Tänud taaskord põhjaliku vastuse eest. Mina hetkel voodriga korstent tõenäoliselt laduma ei hakka kuna esimesele korrusel on korstnaga kõik hästi, ning selle välja lammutamine ning asendamine oleks hetkel liiga suur töö, seega laon üles samamoodi nagu vana oli.
Kui mitte VAT tellistest laduda vaid VTT või PTT siis ehk oleks variant korsten teisel korrusel kivivillaga soojustada(loomulikult eemaldatav, et korstent kontrollida saaks). Talvisel ajal kõetakse hommikul ja õhtul ning ehk on lootust et villa all püsib temperatuur piisavalt kõrge kütmiste vahel et ei toimu kivis väga järske temperatuuri kõikumisi. Sellisel juhul kas eelistada PTT või VTT telliseid

Ettetänades
Hendrik

vuuk
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1400
Liitunud: 15 Jaan 2008, 09:34
On tänanud: 39 korda
On tänatud: 73 korda

Re: Korstna tellise valik

Lugemata postitus Postitas vuuk »

Alumise korruse osas jäi korsten endine kuna allpool oli korras. Vahelae piiril sai korstnale aste sisse laotud nagu seda tehakse korstnapitsi voodriga ladumise korral katuse kohal.
EVS_EN_1996_2_2006+NA_2009_et(müüritööd) standardile muidugi niisugune suur aste ei vasta kui selles näpuga järge ajada. Midagi juhtuda sellest ilmselt ka ei saa.
Soojustamine külmas osas oleks muidugi hea.
Samas oleks kõige parem, kui tootjatel oleksid vastavatesse olukordadesse lahendused olemas. Praktilises elus on aga tihti erandjuhuseid, kuhu tootjate terviklahendused puuduvad või on poolikud.

Tavalugeja
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1149
Liitunud: 24 Sept 2014, 19:26
On tänanud: 84 korda
On tänatud: 36 korda

Re: Korstna tellise valik

Lugemata postitus Postitas Tavalugeja »

Miks välistad VAT tellise?
Pottseppmeister .

hendrikmm
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 11
Liitunud: 26 Veebr 2017, 18:14
On tänatud: 1 kord

Re: Korstna tellise valik

Lugemata postitus Postitas hendrikmm »

Tervist, üldse ei välista VAT tellist. Lihtsalt üritan välja selgitada milline see õige oleks enne kui materjalid hoovi peal ja selgub et vale asi ostetud. Minu esimene valik olekski VAT tellis, lihtsalt foorumit lugedes on mitmes kohas mainitud, et peaks olemas täistellis.

Tavalugeja
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1149
Liitunud: 24 Sept 2014, 19:26
On tänanud: 84 korda
On tänatud: 36 korda

Re: Korstna tellise valik

Lugemata postitus Postitas Tavalugeja »

Vali VAT.
Pottseppmeister .

Keskmine
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 179
Liitunud: 14 Sept 2011, 20:38
Asukoht: Jõgevamaa
On tänanud: 8 korda
On tänatud: 19 korda

Re: Korstna tellise valik

Lugemata postitus Postitas Keskmine »

VAT-viimistlus auktellis. St. seob müüriseguga tugevalt, niiskuskindel. Kui täistellis, siis PTT, selle saad hiljem betocleaniga kivisooladest puhtaks.PTT ja VTT ei kannata niiskumist ja peale seda külmimist-puruneb. VTT on meil reeglina üle põletatud ja mõraline kuigi välimuselt ilusam aga välismõõtmed kõiguvad.
Korstnapits Lode Janka. Jankat allapoole ei soovita, korsten peaks allpool enne soojenemist olema niiskust imav-pärast kuivab. Lode 100% tekib tõenäoliselt mahlajooks pahadel tingimustel.

hendrikmm
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 11
Liitunud: 26 Veebr 2017, 18:14
On tänatud: 1 kord

Re: Korstna tellise valik

Lugemata postitus Postitas hendrikmm »

Suured tänud vastuste eest. Mis eelis Lode Jankal korstnapitsil VAT tellise ees on? Janka on ka ju olemuselt VTT, mis justkui pitsi ladumiseks ei sobi, kuigi jah olen näinud seda soovitust korduvalt foorumist lugenud. Kui kõik muu saab VAT tellistest laotud siis oleks lihtsam kõik korraga ühesugused osta. Hiljem on plaan korstnale betoonist müts peale valada, mis seda siis ilmastiku eest kaitseks.

Ettetänades
Hendrik

sisalikneemo
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 47
Liitunud: 07 Apr 2014, 23:27
On tänatud: 6 korda

Re: Korstna tellise valik

Lugemata postitus Postitas sisalikneemo »

Janka vtt poodides tihti kirjas ka esimene sort sobib külma pööningule ka väga hästi külmakindlus f2 ehk külmakindel tehas annab 100 külma tsüklit. Kui on võimalus, et kivi võib külmal pööningul niiskelt külmuda ei tohiks kasutada wienerbergeri ptt ega ka vtt külmakindlus puudub f0 ei pruugi midagi juhtuda kohe, aga kliendile soovitada ei saa. Kui peaks jooksma mingid mahlad korstna pinnal sees või väljas, siis on juba vaja kütteseadme, kütja või küttematerjali poole vasdata.

hendrikmm
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 11
Liitunud: 26 Veebr 2017, 18:14
On tänatud: 1 kord

Re: Korstna tellise valik

Lugemata postitus Postitas hendrikmm »

Tänan vastuse eest. Veebipoodides lapates tundusid enamus 2.sort olevat, aga väga põhjalikult ei otsinud ka. Ilmselt tuleb pits ikka VAT tellisest ja peaks hea saama. Mahlade jooksmisega korstnas probleemi pole. Õnneks pole praegusel korstnal muud viga kui et liiga madal ja teise korruse osa on nii koledalt laotud, et paha vaadata. Esimese korrusega saadi kenasti hakkama aga tundub et pärast seda kadus motivatsioon või vahetus laduja.

Tervitades
Hendrik

vuuk
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1400
Liitunud: 15 Jaan 2008, 09:34
On tänanud: 39 korda
On tänatud: 73 korda

Re: Korstna tellise valik

Lugemata postitus Postitas vuuk »

Sellest VTT tähisest Lode puhul ei maksaks end eksitada lasta. VTT-ks ristisid Lode Janka korstnatellise mõned aastad tagasi müügiinimesed Terca VTT järgi. VTT ehk Viimistlus Täis Tellis.
Mõlemad on välimuselt viimistlustäistellised, aga sisult erinevad materjalid. Nüüdisajal ei ole isegi sama nimega erinevate tootjate vorstid ja juustud samasuguste maitseomadustega, sisust rääkimata.
VAT tellise paremasse külmakindlusse olen mina suhtunud umbusuga. Kuidas saavad augud sama toorme puhul tellise külmakindlust parendada? Külmakindluse kõige põhilisem määraja on ikkagi see, kui palju toormes on aineid, mis külmakindlust vähendavad või parendavad. Auk võib tootmise protsessis aidata tellist ühtlasemalt küpsetada ja seeläbi tellise struktuuri ühtlasemaks saada.
Usku materjalisse aitab kahandada ka see kui tootjad on ajaloos ühel hetkel esitanud mingeid andmeid ja teisel hetkel, usu või ära usu, juba on mõnevõrra teised andmed. Või siis on andmeid vähendatud nii, et polegi midagi peaaegu järel.
Kolmandaks olen müürimehena erinevaid materjale hulgi oma käega lapanud ja kive lõiganud ning neid seest poolt näinud, mitte ainult tugitoolis arvuti taga teooriatega tegelenud.

Tavalugeja
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1149
Liitunud: 24 Sept 2014, 19:26
On tänanud: 84 korda
On tänatud: 36 korda

Re: Korstna tellise valik

Lugemata postitus Postitas Tavalugeja »

vuuk kirjutas:
20 Mai 2020, 08:11

Kolmandaks olen müürimehena erinevaid materjale hulgi oma käega lapanud ja kive lõiganud ning neid seest poolt näinud, mitte ainult tugitoolis arvuti taga teooriatega tegelenud.
Siis on sinul ka konkreetsed nähud VAT tellise kõlmatuse kohta? Minul negatiivne kogemus puudub ja minu arusaamine aukude olemusest on ka suht teisitine.
Mis on need ained tellistes, mis külamakindlust vähendavad või parendavad?

PS Foorumis võiks korstna külmas osas PTT ja VTT telliste kasutamise arutelu lõpetada, nende selleks sobimatuse tõttu.
Pottseppmeister .

vuuk
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1400
Liitunud: 15 Jaan 2008, 09:34
On tänanud: 39 korda
On tänatud: 73 korda

Re: Korstna tellise valik

Lugemata postitus Postitas vuuk »

Tavalugeja kirjutas:
20 Mai 2020, 09:07
….
Siis on sinul ka konkreetsed nähud VAT tellise kõlmatuse kohta?
..
Ma ei ole öelnud, et VAT ei kõlba. See võib olla vaid minu kiiks, aga nagu eespool ütlesin, kergelt kahtlen selle materjali usaldusväärsuses korstnamaterjalina. Kuigi tean hästi, et ehitaja peab järgima tootjate juhiseid ja nõuandeid.
Üks põhjus, miks ma ka olen loobunud auktelliseid korstnamaterjalina kasutamast on see, et EVS 812-3 kohaselt peab müüritiskorstna seina paksus olema vähemalt 120 mm. Kas 120 mm laiuse auktellise puhul see on 120 mm või mitte, see on tõlgendamise küsimus.
Tootja kinnitusel sobivat korstnatellisena ka KVT tellised. Nende laius aga on vähem kui standard lubab.
Kui kõlbulik VAT korstnamaterjalina tegelikult on, küll seda näitab aeg.
Põhimõtteliselt on võimalik, et piisab ühest ainsast praak- või halvasti paigaldatud auktellisest - vesi pääseb kivide aukudesse, toimub külmumine ja korsten võib olla mokas.
Puruks külmunud auktellistest aiaposte on ikka paaril korral silma hakanud. Ei tea öelda, võibolla oli tegemist praaktööga.
Kas VTT tellis sobib või mitte? Minu teada tootja kinnitusel VTT Safari tellis sobivat korstnamaterjaliks.
Või on ka see info juba vahepeal tühistatud?!

Tavalugeja
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1149
Liitunud: 24 Sept 2014, 19:26
On tänanud: 84 korda
On tänatud: 36 korda

Re: Korstna tellise valik

Lugemata postitus Postitas Tavalugeja »

Pottseppmeister .

Vasta