1. leht 2-st

Pealkirjata

Postitatud: 03 Jaan 2019, 10:08
Postitas Tavalugeja
Mart Hovi artikkel.jpg
Kui palju peab doktoritöös tõtt olema, et .... ?

Re: Pealkirjata

Postitatud: 03 Jaan 2019, 10:17
Postitas Tavalugeja
Jätkub saatana sigitamine, kõigi vahenditega, ka oma eelnevalt tehtud teadustöödes avaldatu naeruvääristamisega. Oli tuline tahtmine see soome tüüpi ahi saatanaks kuulutada juba mitu aastat tagasi ja oh häda, Eerika ahju põlemiskeemia ei olnudgi saatanast, klaas ei läinud tahmaseks, ahi küttis üle mõistuse hästi ja ...järjekordselt on uus saatanasigitamine , sest doktoritööks on vaja artikleid :)

"Meil laialt levinud restkolle on saatanast, seal tekib ääsi efekt: põhi läheb kuumaks, üleval ei ole sooja, gaasid ei põle ära. Õhu koldesse altjuhtimisega pole võimalik saavutada ka puhast põlemist. Alt tulev õhk läheb joonelt lõõri ja võtab tuha sinna kaasa", ütleb Mart Hovi.

Kui see arusaam ei oleks nii naljakas :) oleks see päris kurb :confused:

Re: Pealkirjata

Postitatud: 04 Jaan 2019, 13:22
Postitas CarlN
Kas Eerika ahju peenosakeste ja vingugaasi konsentratsioon on mõõdetud?

Re: Pealkirjata

Postitatud: 04 Jaan 2019, 14:39
Postitas aero
Huvitav kust kodanik lektor võtab, et restkolle tahmab ukseklaasi? :? Meil tekib ahju klaasile ajapikku mingi õrnõhuke kiht. Umbes iga 10 kütmise (100 kg puid) tagant võtan tüki pehmet paberit ja pühin klaasi kergelt üle. Ainus olukord kus ma ahjus tahma näen - kui mõni halg on otsaga tihedalt vastu tagaseina olnud, siis on tahmane jälg šamotil. Aga põleb kiirelt puhtaks.

Võibolla pilukolle tahmab veel vähem? Ei oska vaielda. Siiski tundub, et kodanik ei ole objektiivne.

Huvitav oleks teada millistes kolletes ja millise süütamisega EKUK need 4000 ppm vingugaasi ära mõõtis.

Re: Pealkirjata

Postitatud: 04 Jaan 2019, 17:07
Postitas Tavalugeja
CarlN kirjutas: 04 Jaan 2019, 13:22 Kas Eerika ahju peenosakeste ja vingugaasi konsentratsioon on mõõdetud?
Mida seal siis tehti? Mõõdeti, teadustöö, põlemiskeemia oli korras. Olen muidugi rohkem kursis kui avalikkusele on avaldatud.

PS Carl, kas sina oled mõne oma ahju kasutegurit reaalselt mõõtnud või ainult masinarvutus?

Re: Pealkirjata

Postitatud: 04 Jaan 2019, 17:17
Postitas Tavalugeja
aero kirjutas: 04 Jaan 2019, 14:39

Huvitav oleks teada millistes kolletes ja millise süütamisega EKUK need 4000 ppm vingugaasi ära mõõtis.
Kui võrreldakse katsetes erinevaid "katsealuseid" , siis on elementaarne, et luuakse katsealustele võrdsed tingimused.

Toon selle näiteks veelkord erinevate lõõrisüsteemide võrdlemise....

http://stovemaster.com/html_en/testing_ ... _2014.html


ja oh eurorõõmu, masinarvutuslik eufoorialõõristik saab kõrge teise koha :yahoo: , samas kui vabavoolu avatud lõõrisüsteem jääb eelviimaseks. :blink:

Re: Pealkirjata

Postitatud: 04 Jaan 2019, 20:19
Postitas CarlN
Tavalugeja kirjutas: 04 Jaan 2019, 17:07
CarlN kirjutas: 04 Jaan 2019, 13:22 Kas Eerika ahju peenosakeste ja vingugaasi konsentratsioon on mõõdetud?
Mida seal siis tehti? Mõõdeti, teadustöö, põlemiskeemia oli korras. Olen muidugi rohkem kursis kui avalikkusele on avaldatud.

PS Carl, kas sina oled mõne oma ahju kasutegurit reaalselt mõõtnud või ainult masinarvutus?
Vabandust, ma ei ole selle teemaga eriti kursis.

Niipalju ma Eerika ahju kohta olen lugenud, mis on kirjas "Teuk XV Taastuvate energiaallikate uurimine ja kasutamine" viieteistkümnenda konverentsi kogumikus. Seal on kirjas järgnev: "Tuginedes gaasianalüüsile võib väita, et põlemiskeemia oli korras". Täpsemaid väärtusi sealt ei leia, kas need euronormi piiridesse mahuvad või mitte.

Ja siis leidsin artikli "Suure soojussalvestusvõimega ahjud lokaalküttes", kus on EKUK'i mõõtetulemused. Millise koldega ahi seal üldse oli?
ekuk.jpg
Üks puder ja kapsad ma ütlen. No ei oleks raske mõõta saja Eestis ehitatud ahju suitsugaase ning tulemused excelisse tõsta. Oleks pilt selge mida ehitada, mida mitte.

PS! Kasutegurit reaalselt mõõtnud pole.

Re: Pealkirjata

Postitatud: 04 Jaan 2019, 20:36
Postitas Tavalugeja
Kumba lektori vastust siis täpsemaks pidada, kas seda, et põlemiskeemia oli korras või, et oli ikkagi saatanast :) Ühikud puuduvad mõlemal vastusel.

Ahjulaborist olgu meenutuseks selline lugu, et pottsepaühingu juhid lihtsalt kustutasid pottseppadele selle arengu. See oli neile algusest peale saatanast ja isegi korduva kutsumise peale hoiti sealt eemale....aga mis sest enam korrutada. Aitab.

PS EKUK-I ahjulabor ei vasta ahjude testimise nõuetele. Selles osas oleks olnud vaja teha koostööd Soojustehnika Instituudi teadlastega. Ka sellest oli sel ajal vastusteta jäänud juttu küllalt.

Teemakohasest restkoldest ja saatanast veelkord meenutuseks, et Heikki Hyytiäineni restkoldega tellisahi testiti Saksamaal, saatanaid ei leitud.

Re: Pealkirjata

Postitatud: 04 Jaan 2019, 21:03
Postitas Tavalugeja
aero kirjutas: 04 Jaan 2019, 14:39

Huvitav oleks teada millistes kolletes ja millise süütamisega EKUK need 4000 ppm vingugaasi ära mõõtis.
Mõõtmise rahastuses oli ette nähtud ehitada Eestis enamlevinud pleku ja enamkasutatav pliit. Ahi sai viielõõriline, võlvkolle, ilma tuharestita. Sinna tehti tuld ikka nii nagu vanasti, altsüütamisega. Suures, poolemeetristele halgudele sobilikus koldes põletati eurohalgusi. Ise kordagi katsetuste juures ei viibinud.

Pliidi ehitasime alumise lõõristikuga, sellise võimalusega, et saaks koldeehitust lihtsalt muuta. Võimalus oli võrdlevates katsetes kasutada koldelage ja külgmisi õhukanaleid. See jäi aga kasutamata võimaluseks kuna puudus huvi, rahastus jm.

Re: Pealkirjata

Postitatud: 05 Jaan 2019, 00:16
Postitas fanatic
Eerika ahi
Aastad lähevad aga sellest ahjust ei saa üle ega ümber. :D

Re: Pealkirjata

Postitatud: 05 Jaan 2019, 08:26
Postitas Tavalugeja
fanatic kirjutas: 05 Jaan 2019, 00:16
Eerika ahi
Aastad lähevad aga sellest ahjust ei saa üle ega ümber. :D
Tere Sulle ja Sinu ahjule. Head uut aastat!

Meeldetuletuseks nooremale põlvkonnale, et just Sina olid see mees, kes oma ahju teadusesse mahatallamiseks esitas ja just Sinu ahjust ei saa enam üle ega ümber.
Küsiks kohe ära, mida Sa arvad korstnapühkija arvutatud kasuteguri kohta?

viewtopic.php?f=1&t=63343&start=25#p370197

Tean, et lektor määras Eerika ahjule kaks kasutegurit ( 75-78% ja 88%) ja kinnitas, et mõlemad on õiged.

Re: Pealkirjata

Postitatud: 05 Jaan 2019, 15:52
Postitas CarlN
Milline kolle seal Eerika ahjul täpsemalt on? Nn. ribidega v-kolle?

Ps! Millises väljaandes see kirjatükk ilmus?

Re: Pealkirjata

Postitatud: 05 Jaan 2019, 22:22
Postitas Tavalugeja
Carl, ma ei mõista sinu küsimusi. Mida nämmutamist.

Re: Pealkirjata

Postitatud: 06 Jaan 2019, 08:25
Postitas CarlN
Proovin rahulikult üks küsimus korraga. Kuidas on ehitatud Eerika ahju kolle? Kui on keeruline kirjeldada, sobib foto ka.

Re: Pealkirjata

Postitatud: 06 Jaan 2019, 08:58
Postitas Tavalugeja
Carl, vaata rahulikult ajas tagasi ja saad oma küsimustele vastused. Restkolle.

Re: Pealkirjata

Postitatud: 06 Jaan 2019, 11:08
Postitas CarlN
Saan täitsa aru, et restkolle. Aga milline konkreetsemalt? On seal tavaline kuubik laotud, ribidega v-kolle või midagi kolmandat? Ma arvan, et need variatsioonid mõjutavad ka põlemiskeemia tulemit.

Re: Pealkirjata

Postitatud: 06 Jaan 2019, 12:12
Postitas Tavalugeja
Carl, sa peaksid siiski teadma, et selle, Eerika ahju, ehitas Kerri Koppel? Ma ei leia põhjust arutleda kellegi
kuubikutest.

Ära sina ka sassi teemat.

Re: Pealkirjata

Postitatud: 06 Jaan 2019, 22:13
Postitas Tavalugeja
Restkolle, ehitatud 6 aastat tagasi, seni selles ära põletatud ca 100 ruumi puid. Peremees kiidab ahju küttevõimsust ja kolde mugavat kasutust kõrgelt . Ei mingit roobitsemist ega korstnasuitsu.
Restkolle 100 ruumi.jpg

Härma talu ahi kütab vanemat talumaja 10 aastat. Ehitatud 2008 sügisel.
Härma ahi- 10 aastat.jpg
Esimene selline, minu projekteeritud kolle, aastal 2008 ehitatud Haapsalus.
koppel-juuli2008 039.jpg
koppel-juuli2008 039.jpg (60.91 KiB) Vaadatud 3630 korda




Huvitab mind, kuidas teised sellisesamase kolde ehituse omale välja mõtlesivad? Meelis Vaiksaar ei suuda kuidagi meenutada, kuidas ja kustkaudu ta just samase asjaga hakkama on saanud aga seda teab, et ise tegi ;) Ja nüüd on tema ka saatana sigitaja :)

Re: Pealkirjata

Postitatud: 08 Jaan 2019, 20:12
Postitas Tavalugeja
Mina olen nõus kordama. Kes ei mõista see ei pea süvenema ja saab varem õhtule.

https://www.nunnauuni.com/et/innovatsio ... -tohusalt/

Re: Pealkirjata

Postitatud: 08 Jaan 2019, 20:51
Postitas Urmas
Raivo, sa oled hetkel kõrbes, kus keegi sind ei kuule. "Teelt eksinule" kunagised vastuhõikajad on vist janusse surnud? :scratch: Ei tea.

Re: Pealkirjata

Postitatud: 08 Jaan 2019, 21:41
Postitas Tavalugeja
Urmas kirjutas: 08 Jaan 2019, 20:51 Raivo, sa oled hetkel kõrbes, kus keegi sind ei kuule. "Teelt eksinule" kunagised vastuhõikajad on vist janusse surnud? :scratch: Ei tea.
Loendur näitab, et kuulatakse. Mis edasi, kes seda teab...joonelt tuhaga korstna :)

Re: Pealkirjata

Postitatud: 09 Jaan 2019, 11:28
Postitas ping
Tavalugeja kirjutas: 08 Jaan 2019, 21:41
Urmas kirjutas: 08 Jaan 2019, 20:51 Raivo, sa oled hetkel kõrbes, kus keegi sind ei kuule. "Teelt eksinule" kunagised vastuhõikajad on vist janusse surnud? :scratch: Ei tea.
Loendur näitab, et kuulatakse. Mis edasi, kes seda teab...joonelt tuhaga korstna :)
Suisa huviga loetakse.
See lõim on nagu odav seebikas, mingi ohkimine ja hala käib, aga aru täpselt ei saa, et "kes kellega magas" ja kes kelle "lapsi kasvatab".
:hello:

Re: Pealkirjata

Postitatud: 09 Jaan 2019, 11:31
Postitas Tavalugeja
Mida siis ehitati 2012?

Meelde on jäänud see, kus keeruline ja kallis ahi on kosmosetaduseks jutustatud.

https://www.youtube.com/watch?v=zl8dqufu1Do

Tunnen kaasa selle ahju omanikule, kütjale.

Re: Pealkirjata

Postitatud: 09 Jaan 2019, 11:34
Postitas Tavalugeja
ping kirjutas: 09 Jaan 2019, 11:28

Suisa huviga loetakse.
See lõim on nagu odav seebikas, mingi ohkimine ja hala käib, aga aru täpselt ei saa, et "kes kellega magas" ja kes kelle "lapsi kasvatab".
:hello:
Ega ma sinust ka aru ei saa, miks sa loed. Kui pole sinu eriala, siis ei pea lugemagi. Noh kui aru ei saa.

Re: Pealkirjata

Postitatud: 09 Jaan 2019, 11:56
Postitas Tavalugeja