Ehitusfoorum

1W- võimsus, tehtud töö ajaühikus.
Džaul (tähis J) on (SI) töö, energia ja soojushulga mõõtühik rahvusvahelises mõõtühikute süsteemis. SI põhiühikute kaudu avaldub džaul kujul:
1J=1kgm2/s2
Idee poolest tähendab see seda: jõud 1N liigutades mingit keha ühe meetri võrra tehakse tööd 1J.
Samas on džaul ka soojushulga ühik. Puude põlemisel vabaneb soojushulk, mis on mõõdetav ja määratav džaulides. Teatud osa sellest soojusest salvestub ahju, mis hiljem sealt kiirguse ja konvektsiooni teel kandub ümbritsevasse ruumi.
Ahju pinnalt ruumi eralduva soojushulga (ahju poolt tehtav töö) saab esitada võimsusena 1W=1J/1s. Üks vatt tähendab seda, et ahju pinnalt kandub ruumi soojushulk 1 džaul igas sekundis.
Ühik kWh, mis meil on sisse juurdunud tänu elektrienergia arvestamisele ning millest inimesed arvavad, et saavad aru. Tegelikult on tegemist ahjude puhul soojushulgaga, mis ahju on salvestunud peale kütmist. 1kWh=3600000J.

Ühe kilogrammi 100% kuiva puidu põlemisel tekib soojushulk ca. 19MJ.

Selline õhkuvisatud teoretiseerimine viskaja silmis muidugi särab, aga kuidas seda süüa, kuidas serveerida.

Äkki vaataks kuidas see soojus lõõride sisepindalaga suhestuks?

Vaatame üle, mida olen saanud erinevate lõõrisüsteemide sisepindala võrdlustes? Või on sul omal midagi pakkuda
ka?

Istub jänes ühel päikesepaistelisel päeval oma uru ees ja tipib midagi hoolsalt trükimasinal.
Tuleb rebane ja küsib: “Mida, sa, jänes, siin nii hoolega kirjutad?”
Jänes vastu: “Kirjutan teaduslikku tööd teemal “Kuidas jänesed söövad rebaseid.”
Rebane ei usu oma kõrvu, sest tema pole veel iial näinud jäneseid, kes rebaseid sööksid!
Jänes ütleb, et ta võib rebasele näidata, kuidas see käib.
Lähevadki siis koos jäneseurgu…
Mõne aja pärast tuleb jänes üksinda välja ja hakkab jälle trükkima.
Tuleb hunt ja pärib ka, mida jänes kirjutab.
“Teaduslikku uurimust sellest, kuidas jänesed hunte söövad,” vastab jänes trükkimist katkestamata.
Tuleb siis uskmatule hundile samamoodi tõestada, et jänesed tõepoolest hunte söövad…
Mõne aja pärast tuleb jänes jälle üksinda urust välja.

Mis siis tegelikult urus toimus?!?
Ühes nurgas olid rebase kondid ja teises hundi omad.
Kolmandas nurgas istus lõvi ja limpsas keelt.

Siit moraal: Ei ole oluline, mis teemal Sa teadustööd kirjutad; ei ole oluline, mis allikaid Sa kasutad; oluline on ainult see, kes on Su juhendaja!

Kui asjast midagi ei jaga, siis mina hoian oma suu kinni. Kui oled loll ja ei oska midagi vastata, siis kirjutad siia teemasse asjasse mitte puutuva anekdoodi.

Anekdoodid oodatud?

Parem on kui Ülo postituse enne üle kontrolliks!

Ma ei osanud nalja kuidagi teemaväliseks pidada. Üldise tava järgi nalju ka ei seletata. Teen erandi. See nali ei puudutanud PaulP postitust.
Minu soov on pikka aega olnud üks, et kui midagi kindla peale peab arvutama, siis tuleb seda teha võrdlevates arvutustes samades tingimustes ja ühikutes. Kui keegi soovib ahju võimsuseks näidata 70 kW, siis oleks hea seda arvutuslikult tõestada, enne kui oma jaburusele õigustust minnakse nõudma. Veelgi jaburam sai kasuteguri rehkendus.
Kas tulemus on J-des või W-des, Wh-des, see on siis "läbirääkimiste" küsimus. Tähtis on, et väljendatakse ja aru saadakse üheselt.
PS. PaulP, sinu teoreetika esitus oli õige aga järeldusteta, piisavate selgitusteta. 1kWh=3600000J. Kumba soovitad kasutada pottsepa koostatavas ahjupassis?
?
Kas ahju puhul on tähtis vaid võimsuse teatamine, või lähekski kasutajal vaja ka andmeid võimalikust energiasalvestuse hulgast... või võibki neid edaspidigi lihtsalt sassida? Kas auto aku energiamahtuvus on näiteks 64 A või 64 Ah? Kumb on hulk ja kumb tugevus?
Usun, et sai piisavalt teoreetiline.

Miks on 1 kWh = 3,6 MJ?

https://www.quora.com/Why-is-1-kWh-3-6-MJ

1W=1J/1s. 1k=1000. 1h=3600s. Seega 1kWh=1000W×3600s=3,6Mj

PaulP kirjutas: ↑24 Jaan 2019, 23:43 Kui asjast midagi ei jaga, siis mina hoian oma suu kinni.

https://kodus.ee/artikkel/3-nippi-mis-t ... kasuteguri

PaulP, kas sina selle teemakohase rehkendamise saaksid siia õigekirjas üles laadida? Noh, see ahju kasuteguri rehkendamine. Üldiselt.

Kuna ahi on justnimelt energiasalvesti siis omab kWh või MJ tähtsust. Ahju võimsus on isegi veidi vähem tähtsam, kuid pole paha kui on olemas. Maja küttesüsteeme planeerides on võimsus igati vajalik.
Ise olen eelistanud kWh, sest seda numbrit saab koheselt võrdluses rahaga kasutada (elektripaketi kWh) aga MJ vaatavad kõik imelikult otsa mis loom see veel on.

Kalvis kirjutas: ↑26 Jaan 2019, 09:47 Kuna ahi on justnimelt energiasalvesti siis omab kWh või MJ tähtsust. Ahju võimsus on isegi veidi vähem tähtsam, kuid pole paha kui on olemas. Maja küttesüsteeme planeerides on võimsus igati vajalik.
Ise olen eelistanud kWh, sest seda numbrit saab koheselt võrdluses rahaga kasutada (elektripaketi kWh) aga MJ vaatavad kõik imelikult otsa mis loom see veel on.

Jah, arvan, et MJ las kasutavadki need, kes vajavad imelikult otsavaatamist.