Mida arvate?

[Tavalugeja]

1 kg puid annab jämedalt 3 kWh tuppa.
15kg = 45 kWh.
Enam-vähem klapib.

Kontrolli ennast veelkord.

Kas oleksid palun nii kena ja ütleksid nüüd otse ja lihtsas keeles välja, mis minu arvestuses valesti on?

ma ei öelud, et sul midagi vale on, ma soovitasin põõrata tähelepanu vaid korstnapühkija eksimustele. Sina panid oma tulemuse ja see ei ühti tema omaga. 48 kW ja 48 kWh on erinevad füüsikalised mõisted, suurused jne. Kas õigustad kuidagi sellist järjepidevat eksimist?
Kasutaja "praanik" on selle küsimuse ülalpool lihtsalt ära selgitanud, peaks kõigile külge hakkama?

[Tavalugeja]

Tõesti ei taha seda teemat enam pikendada, aga täna tehti mulle selgeks, et ei ole pottsepaühingul omal sobivat organit, kes seda võiks hinnata ja ei taheta ka kellegi teise hinnangut.
Minu klient, inseneridiplomiga noorhärra arvas, et see kõik ei saa tõsigi olla.

PS Inseneripere on lasknud meil ehitada kaks meie firmaahju. Need mis korstnapühkija külmaks ja kasututeguretuks arvutanud.

[Tavalugeja]

Äripäev kutsus mind 2016 Tuleohutuskonverentsile ja kutsusin sinna korraldajate nõusolekul Hr. Ülo.

https://pood.aripaev.ee/tuleohutuskonve ... 6#esinejad


Kohe läks inetuks, väga inetuks. Nii ütles ajakirjanik talle pottsepaühingust saabunud kirjade põhjal. Üloga pidid vaidlema tulema Sass ja sõbrad. Ajakirjanik oli sellest siiski üle. Nüüd oleks just hea võimalus Sassil siin oma tahtmine ellu viia, oma targad rehkendused avalikult ära vastata. Sama avalikult, nagu ta need rehkendas.
Kas tõesti Hr. Ülo on temast harimatum?

Saaks ka teemale konstruktiivse lõpetuse.

[Tavalugeja]

Kuidas on võimalik, et avalikult valeinfot jagava (s.t. tarbijaid petva) ettevõttega seotud inimene kuulub MTÜ Eesti Pottsepad juhatusse?? Näen, et seal on 5 liiget. Jääb mulje, et ülejäänud neljal mehel on poogen sellest kuidas viies pottseppade "lippu kõrgel hoiab". Kurb .

Juhatuse esimene liige: "Praegu on meil 50 liiget, ... Me ei seagi palju suuremat eesmärki. Meiega ühinevad need, kes on huvitatud teemasse süvitsi minekust ja ala arengus aktiivselt kaasa rääkimisest."

[Tavalugeja]

Lõuna Eesti pottsepad on arvutustes sedasi sassis, et kui on vaja ehitada üks korralik pitsaahi, siis pole valemeid ja pitsaahi tuleb sealsel ettevõtjal tuua Itaaliast Mehed, teie saamatuse laotas täna rahva ette telesaade, mis tutvusatab Eestit.

PS Oleme kolme kõrtsi ehitanud pitsaahjud. Teil on midagi rahva eest varjata
Tuleb samas tunnistada ja tänada, tartlane Margus K. juhatas pitsahju Astriano restorani sooviva kliendi meie juurde.
Külastage http://www.haktekseadmed.ee/ru/portfolio//id/1120

[Tavalugeja]

"Kuna Aleksander Ljubajevi kohta on avaldatud ebaõigeid faktiväiteid ka foorumis, siis nõuab Aleksander Ljubajev, et avaldaksite foorumis teate, et Aleksander Ljubajevi kohta esitatud väited selle kohta, et ta petab tarbijaid ja esitab valeinfot, on ebaõiged."

Ei pea nõudmisele allumist võimalikuks. Millised väited konkreetselt on valeinfoks?

[Tavalugeja]

Tsiteerin ekpertarvamust:

"Huvitav arutelu teil seal foorumis. Ma ei saa aru, mille alusel Sind kohtusse kaevata .
Kahju, et lolle teadmiste andmisega ravida ei saa. Lollus on osalt ka kiuslikkus, isegi kui mõni lõpuks taipab, et on valet ajanud, siis tema eneseuhkus ei luba seda tunnistada. Seetõttu on sellised kohtujuhtumid ainult aja ja raha raiskamine.
Need samad tüübid kardavad mind võtta kutsestandardi komisjoni, sest äkki hakkan valgust pimedasse tuppa laskma."

Ootan tagasisidet.

[Tavalugeja]

Kui kasutada korstnapühkija eespool näidatud rehkendustaset, siis siin naksaks kasutegur üle mitmesaja % piiri Kindlasti ei saa seegi olla temale ületamatu tase.

kasutegur.jpg (47.4 KiB) Vaadatud 1567 korda

Vaatleme lähemalt terasest keha värvuse muutumist kuumutamisel. Kui
rauast või terasest ese (näiteks saunaahi) on jahedam kui 730 °C, kiirgab ta
ainult soojust ja on sama värvi mis külmalt. Kõrgema temperatuurini kuumutatud terasest keha värvused on antud järgnevas tabelis:
Terasest eseme temperatuur (°C) Värvus
730–770 küpse kirsi värvi
770–800 kirsipunane
800–830 hele kirsipunane
830–900 helepunane
900–1050 oranž
1050–1150 tumekollane
1150–1250 helekollane
1250–1300 valge

Julgen pakkuda, et selle ahju temperatuur on üle 700 kraadi, ehk 10 korda rohkem kui korstnapühkija poolt eeskujuks seatud 70 kraadi. Mida see Wagner pakub

[Tavalugeja]

https://www.kodus.ee/artikkel/3-nippi-m ... kasuteguri


Toome näite ja arvutame!

Toome lihtsa näite ahjust, mis oli levinud alates 90ndatest ja mida ehitati massiliselt.
Ahjutüüp – kahekihiline (kihtide vahel 10 mm tulekindlat villa), laskuvate lõõridega (nn Soome tüüpi ahi), mille väliskesta temperatuur on keskmiselt 35–40 °C.
Vastavalt Wagneri tabelile (allikas Insener Gerhard Elber, „Fachkunde für Hafner, aebvhpt“ Viin 2004) 35 kraadi miinus ruumitemperatuur 20 kraadi = 15 kraadi, sellest 1 m2 ahju pinnalt saadav soojusvõimsus on 126–135 W/m2.

Lihtsa näitena toome sama Wagneri tabeli arvutuse, kus õigesti projekteeritud ahju (arvestatakse väliskesta paksuse, soojusjuhtivuse ja sisu) välispinna temperatuur on keskmiselt 70 °C, siis 70 °C miinus ruumitemperatuur 20 °C = 50 °C ehk 533 W/m2 soojusvõimsust. Siit näeme, et 533/135 = 3,94 ehk vastavalt ruumi soojusvajadusele projekteeritud ja arvutatud ahi on 4 korda suurema kasuteguriga.

Eelmistest tehetes näeme (1 kg puitu peaks efektiivselt soojendama 70–120 kg kivimassi) 10 kg puidu põletamiseks on ahju maksimaalne kaal 1200 kg. Sellise projekteeritud ahju salvestuskestus on kuni 24 h. Projekteerimata ja arvutamata massiivahjude üleskütmiseks kulub seega oluliselt rohkem energiat, millega ka tõuseb oluliselt korstnast väljapaisatava saaste hulk ja suureneb ökoloogiline jalajälg.

------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------


Toon näite ja arvutan, 1200 kg ahi. Välismõõdud 800 x 600 x 1800. Arvutuslik mass 1200 kg. Väline täispindala 5,52 m2.
Pakutud 10 kg halgudest saab hästi pakutuna 34 kWh soojusenergijat. Seega saab lubatud 533 W/ m2 kohta ahjukese võimsuseks 2,94 kW. 34 jagada 2,94 saab 11,56 tundi.
Kui suudetakse tõesti ehitada just selline ahi, mille keskmine temperatuur on tõesti 70 kraadi, siis kütab see ahjuke lubatud võimsusega alla poole lubatud 24 tunnist. Millega kõetakse teine pool ööpäevast? Millega täidetakse "arvuslik lünk" ?
Kui suures konkreetses ajaühikus on keskmine võimsus just selline? Ja millise "vastavalt ruumi soojusvajadusele projekteeritud ja arvutatud" ahjuga on konkreetselt tegemist?

Mis puudutab esitatud kasuteguri arvutusi siis jäägu see arvustamata.


Kõik abistavad täpsustused ja täiendused on oodatud.
Eelnevalt palun tutvuge veelkord siingi avaldatud ekspertarvamusega.

[Tavalugeja]

Pakkisin välja oma mõõduriistad ja kütsin ahju ka. Koldelaes (neelu tipuosas) temperatuur pikalt ka üle 800 kraadi ja selle temperatuuriga läheb korstnasse 200 kraadi. Ahi ehitatud 2006. aastal, villavoodriga ahi.

1. Kes "pakub" kasuteguri ?

2. Kes pakub oma mõõdetud tulemusega üle?

[Keskmine]

Arvan,et väliskiht õhem,sisekiht paksem-vastupidi lahja kasutegur(maalt ja hobusega).Kena Vana Aasta lõppu!

[Tavalugeja]

Arvan,et ...

Arvamuslikult võib arvata mida süda soovib. Aga tegelikult, kuidas arvutatakse ahju kasuteguri % ? See on eespool ka kirjas.

[Tavalugeja]

Ahju kasutegur leitakse, nagu kõigi muudegi seadmete kasutegur,
ahju kütusega sisse antava ja sealt soojusena läbi ahju seina ruumi
kanduva energia hulga vahena, jagatud sisseantava energia hulgaga. Kui
tahame kasutegurit protsentides väljendada, peaks tulemuse veel 100ga
korrutama.

[Keskmine]

Miinus on selles 10mm kivivillas-see ei lase õhukesest salvestavast sisekihist piisavalt välja,vaja ju sisemassi!? Või mammutahju suure südamikuga...

[Keskmine]

Enamus ju siiski vajavad kuuma ahju võimalikult kauaks,vill pärsib seda-sinu väga isoleeritud hoonet ei oma enamus,et 40 kraadine välispind toidaks soojusega neid! Ja kas Su % igalpool toa soojana hoiab?

[Tavalugeja]

Minu jutt on siiski millestki muust - kasuteguri leidmisest. Kui soojus on ahju salvestatud, siis ta sealt ka välja tuleb, sama suures koguses kui salvestus, alla ei neela ahi ühtegi kWh, olgu ta villaga või ilma.
Jätame villateema mujale. Otsi siitsamast foorumist teemad.

[Tavalugeja]

...eelnevast tingitult küsin uuesti üle, kellel on kogemus moodsa õhkvahega ahjuga, mille keskmine pinnatemperatuur on korstnapühkija poolt väidetud 70 kraadi? Kes on mõõtnud sellise temperatuuri?
Millise pinnatemperatuuriga ahju kasutegur on 100%

[sokolaad]

mitu kg üks korvitäis halge umbes on? (siuke suurem punane korv ühe sangaga)

[ahjuke]

mitu kg üks korvitäis halge umbes on? (siuke suurem punane korv ühe sangaga)

kaalu ära.

[Annes]

Tere, Head uut aastat kõigile! Ahju kasutegurit moodetakse: vaata EVS EN 15250, kõetaval ahjul. Mõõdame ahju koldest väljuvaid suitsugaaside temp. ja siibri juures lähkuvate suitsugaaside temperatuuri. Nende suuruste vahe jagatuna koldest lahkuvate gaaside temp. annab meile jääva soojuse. Temperatuure mõõdetakse koldes ja siibri juures termopaariga. Kolde termopaaril, kroom-alumell termopaar, peab otsas olema keraamiline toru, et leegid ei puudu kokku termopaariga. Siibri juures ei vajata keraamilist toru mis kaitseks termopaari leegi eest. Me peame mõõtma samu gaase üheaegselt erinevates kohtades. Meid huvitab ahju kasutegur kogu kütmise kestel.Metoodika ütleb, et koldest lahkuvate gaaside temperatuur võetakse 700 kraadi ja siibri juures võetakse näidud kindla intervalli järgi. Näit 3 min. Saadud temp. liidetakse ja arvutame keskmise näidu suitsugaasidele mis lahkuvad korstnasse. Näit. 700 kraadi kolde laes, 210 kraadi läheb korstnasse. (700 - 210) / 700 = 0,70 ehk 70 %. Koldes vabaneb põlemisel energia, soojus ja töö kõigil neil on üks mõõteühik KWh. Ahju pinnalt saame ahju (küttekeha) võimsuse kW. Tarbijat huvitab otseselt võimsus, kas ahi kütab ruumid ära. Võimsust hinnates peame teadma ahju kogu külgpindade keskmist temperatuuri. Kinnitades ahju külge iga 30 cm tagant termopaari või mõõtes nendest punktidest kaameraga temperatuurid saame Austria inseneri Grafi tabelist ruutmeetri võimsuse. Ahju külgpinnast loetakse soojenevaks pinnaks 85 % kogu ahju külgpinast. Ahi saavutab oma maks. temp ca 1.5 tundi peale kütmise lõppu ja see hakkab aeglaselt langema.

[Tavalugeja]

Head uut aastat!

Tere Annes.

1.Kuidas hindad Sina pottsepaühingu juhataja Aleksander Ljubajevi poolt koostatud arvutusi ja hinnanguid ja tema võimetust eristada elementaarsetki, ka kW kWh-st? Kas nõustud Ülo Kase hinnanguga ja kas toetad tema pakutud võimalust, temapoolselt koolituste korraldamist?

Lõpetaks meelevaldsete teguritega "arvutamised" ja asuks nüüd arvutustes kasutatavate tegurite mõõtmistele, mis vastavad kehtivatele standarditele ?
Miks peaks Sinu arvutustes ahi soojenema just 85% ulatuses? Kolde temperatuur olema vaid 700 kraadi? Mõõdaks korralikult.

PS Mina ja minu paljud tuttavad ei suuda ära imestada, kuidas pottsepaühingu pottsepad ennast sedasi imetlema on õpetatud, et ükski tõsiteadus ega nende oma aukoodeks seda eneseimetlemist ei suuda rikkuda.

Raivo Koppel, pottseppmeister
Ahjumaailm OÜ
www.ahjumaailm.ee
Eesti Biokütuse Ühing liige
https://www.eby.ee/

[Annes]

Katsun nendele küsimustele vastata. 700 kraadi loetakse keskmiseks temperatuuriks suitsugaasidele, mis mõõdetakse kolde lae alt, kohalt kus suitsugaasid lähevad suitsulõõri. See tulemus on keskmine näit kogu kütmise jooksul. Ütlen ausalt, ma olen ise vastavad mõõtmised teinud, see tulemus keskmine temp. 700 kraadi on ikkagi väga kõrge näit. Minu mõõtmiste juures suitsugaaside temperatuuri üle 720 kraadi ei saanud ja see oli kütmise kõrgperioodil. Aga arvestada tuleb kütmise algust ja lõppu, millal temp. on oluliselt madalam.Me võtame arvesse keskmised näidud kogu kütmise käigus kuni siibri sulgemiseni. Mis puutub 85 %-i siis see on võetud EVS EN 15250-st. Selge on see, et % on kõrge. Pole fikseeritud millise ahju välispinna temperatuuri juures loeme ahju sooja andvaks. Ühest allikast leidsin, et alla 45 kraadi ei loeta ahju enam sooja andvaks küttekehaks. Iga küttekeha soojeneb ebaühtlaselt, selle vastu on nüüd arendatud õhupiluga ahjud, mida ka meil osad ehitavad. Mõõtühikute nimetuste segadus on vana probleem. Ka mina olen siin foorumis selles osas pahandada saanud. Segadus on telliskivi ahju pinnavõimsuses. Vene allikatest: J.P.Sosin, E.N.Buharkin"Ahjud,kaminad,sauna veesoojendajad" lubatakse tellisahju välispinna keskmiseks temperatuuriks 55 kraadi, s.o 340 W/m2. Venelastel on pikk kogemus nende ahjudega. Neid võib uskuda.

[Tavalugeja]

Miks ma peaksin oma kogemust mitte arvestada suutma
Annes, Sina käisid möötmas ka Eerika ahju ja suutsid jääda oma juurde kindlaks, et sellist ahju pole olemas.
Aleksander Ljubajev püüab seda nüüd tõestada kohtu kaudu. Lugemine, Annes, on hea asi, aga ainult sellest ei piisa. Kartus pimedasse tuppa tarkust lasta on täiesti põhjendatud ütlemine, igatahes.
Küll aga tuleb seda rumalusest vassimist pidada ärimaailmas alatuks konkurentsiks, konkurentide mustamiseks oma rumaluse abil.
Sai Andrusele kilovatid selgeks tehtud, teeme ka Aleksandrile.

[kunn24]

Ei viitsi seda jora süvendatult uurida, kuid pinnapealse vaatlusega tundus olema viga termodünaamika põhimõtte kohaldamises- nimelt kõik termodünaamika seosed kasutavad absoluutset temperatuuri Kelvinites (K), Celsiuse ja fiktiivse nulliga seal ei opereerita.

https://en.wikipedia.org/wiki/Kelvin

Ühest allikast leidsin, et alla 45 kraadi ei loeta ahju enam sooja andvaks küttekehaks

Selle allikaga võid seenele sõita .

[Tavalugeja]

Ei viitsi seda jora süvendatult uurida, kuid pinnapealse vaatlusega tundus olema viga termodünaamika põhimõtte kohaldamises- nimelt kõik termodünaamika seoses kasutavad absoluutset temperatuuri Kelvinites (K), Celsiuse ja fiktiivse nulliga seal ei opereerita.

Kas Sina usud, et Kelvinites oleks olnud Aleksandril rohkem taipu?

Samas, kõike seda oleks nõus pottseppadele õpetama selle ala teadjamees.