Kuidas põlemine kulgeb.

[kaminahi]

[quote="Urmas Hiielaan"] Mina isiklikult panen ukse kinni kui leeki enam pole ja ahi on punast hööguvat sütt täis, hommikuks on need niikuinii ära tuhasunud

Seda hommikust pilti tahakski näha.
Kust sa võtsid, et süte põletamine ahju jahutab? Minu mõõtmised seda ei näita. Põletamisel ja põletamisel saab tõesti olla ka suurem kui kaheksa kordne vahe.
Millised on sinu mõõdetud tulemused.

[kaminahi]

Päris rasked puud. Ei paistagi nii palju, kui pikad halud on?

Need saavad olla vaid mitte päris kuivad puud!

Mõõtsin enne ahju ajamist üle. Ei olnud jah päris kuivad. Niiskus oli 14-16 %

Miks sa sellise jamaga ennast siin vaevad

[Urmas Hiielaan]

Mina isiklikult panen ukse kinni kui leeki enam pole ja ahi on punast hööguvat sütt täis, hommikuks on need niikuinii ära tuhasunud

Seda hommikust pilti tahakski näha.
Kust sa võtsid, et süte põletamine ahju jahutab? Minu mõõtmised seda ei näita. Põletamisel ja põletamisel saab tõesti olla ka suurem kui kaheksa kordne vahe.
Millised on sinu mõõdetud tulemused.

Kui ma kunagi viitsin, siis ma puhtalt pulli pärast teen kah selle katse ära, see ei anna mulle mitte midagi. Absurdina näiv tegevus,sest see pole päris tõena võetav tegevus. Ei viitsi seda pikalt lahti seletada miks, liiga peeneks läheks asi. A ma pean selleks ära ootama kuni ilmad päris külmaks lähevad. Kui ma hetkel oma ahjus 15kg puid ära põletan, siis hakkavad mul toas banaanid kasvama ilmselt Aga hää, mis ma ikka jauransiin, tööle ää, pliita ootab

[madis64]

Ma olen gaasiplahvatusi palju näinud ja mõned korrad tundnud ka.
...
Aga palun, siin on "tagurpidi" tuli. Saab viisteist minti varem otsa, muud vahet ei märganud.

Kas need plahvatused on toimunud kütmise algfaasis, kui siiber avatud, õhk koldest läbi käib ja puud ikka natukenegi kuivad on? Lihtsalt, et me ikka samast olukordast räägime.

Ning see lisanduv 15 (...20) minutit ongi see, mis paneb küsima "milline sellest liigsest ajakulust sündiv simmaganähtav ja käegakatsutav kasu on?".

[motamees]

... Lihtsalt, et me ikka samast olukordast räägime...

Me ei räägi ilmselt samast olukorrast. Mina räägin pliitas toimudud gaaside plahvatusest ja sooja seina "kumerdumisest", mida ma tundsin.
Olukurd aga analoogne mittepõlenud gaaside teke. On ainult juhuste kokkulangevuse küsimus, millal pauk võib käia. Mulle kirjutas üks mees, kellel gaasiplahvatusega ahju laiali lõi, sõna otseses mõttes. Minu arust kirjutas see mees isegi foorumis oma äpardusest.
Miks ma peaks siis tekitama põlemata gaase, kui muidu hakkama saab?

... Ning see lisanduv 15 (...20) minutit ongi see, mis paneb küsima "milline sellest liigsest ajakulust sündiv simmaganähtav ja käegakatsutav kasu on?".

Minul ei ole see 15minti miskit liigne ajakulu. Ma ei ela oma elu nii kiireks, et mul iga minut arvel on. Pealegi põleb ta seal omaette, ilma minu sekkumiseta.
15mindi kasulikkus kütteprotsessile vajab ilmselt pikka lahkamist teadlaste ja "teadlaste" kaasabil.

[Robi 1]

Ma leidsin oma restkoldega ahju tuha seest sula rauda... Mingid naelad ja vedru olid junniks kokku sulanud. Võrreldes nüüd seda, et umbkoldes ei põle isegi sõed ära...

[Urmas Hiielaan]

Ma leidsin oma restkoldega ahju tuha seest sula rauda... Mingid naelad ja vedru olid junniks kokku sulanud. Võrreldes nüüd seda, et umbkoldes ei põle isegi sõed ära...

Kuda o vedru sinna sai, ah ? Vahel on pühkimas käies tunne, et ennem peab pliita aluse tuha suure magnetiga läbi käima kui seal üldse toimetama saab hakata

[raga]

no kuidagi iks sai:) Ise korjan ka järjepidevalt naelu restilt, mis on sinna sattunud ca 100 a vanuses puiduga. No mis sa teed, kõike hääd ei jõua ka päästa. sulanud rauaplönne pole veel näinud, aga šamoti restiäärsed kivid on peale igat kütmist hõõguvpunased, elame näeme, kaua pehme venku seal vastu pida...restid on veel õige kujuga. Nüüd olen kütnud nõks irvakil uksega+ alt ca2 cm lahtise luugiga. Kolde temp ca 900 + aparaat ei näidanud rohkem Kui varem oli mul kindel harjumus alt süütamisest, siis peale pikki uuringuid veendusin, et ikka ülevalt oluliselt puhtam...ja uks irvakil toimib väga hästi. Kunagi filmin äkki...

[madis64]

Kui varem oli mul kindel harjumus alt süütamisest, siis peale pikki uuringuid veendusin, et ikka ülevalt oluliselt puhtam.

Kirjutad ehk paari sõnaga, mis asi see täpselt ülalt süüdates puhtam on?

Ehk saaksin ka midagi selgeks (praegu on küll selge ainult pikem küdemisaeg, mis kolde termošoki aspektist võib ju hea olla, kuid kodust väljaliikumise aspektist õhtul mõnevõrra piduriks võib kujuneda).

[motamees]

...Kirjutad ehk paari sõnaga, mis asi see täpselt ülalt süüdates puhtam on? ...

Sellest ju ennegi juttu olnud.
Alt süüdates hakkab leek puitu kuumutama alt. Kuumutades hakkab tekkima puugaas (enamus puidu küttevõimsusest). Puude vahel see gaas jahtub (halud on nagu jahutusradiaator) ja ei suudagi põleda. Ahjust lahkub põlemata puugaas, mis on ahjule (sinule) kadunud energia ja loodusele põlemata jäägid (saast). Kui nüüd tuli läbi puude hunniku "murrab", siis süüdatakse alles need gaasid ja ahi hakkab korralikult tööle. Gaasid süttivad alati plahvatusega. 99,7% on plahvatus väga nõrk. Halbade asjaolude kokkulangemisel aga toimub suuremahuline plahvatus. See juba suudab purustada ahju või sooja seina.
Pealt süüdates saavad kõik tekkinud gaasid ära põleda. Algul neid tekib küll vähe ja tuli edeneb aeglaselt, aga toimub ikkagi puhtam põlemine.
Kui suur osakaal on siin loodushoiul ja kui suur õkonoomsusel ei saa täpselt ütelda. Ma kaldun arvama, et loodushoid on tähtsamal kohal.
Märgade ja külmade puudega toimub tossamine oluliselt rohkem, kui minu piltidel. Ma hoian puid ööpäeva toas. Süütamise hetkel on halgude temperatuur umbes 50kraadi. Sellest ka kiire tule levik.

[Imelik]

Süte kohta. Päikest ei ole võimalik tikuga soojendada, vaid ainult jahutada... arvan ma.

[Robi 1]

Ma leidsin oma restkoldega ahju tuha seest sula rauda... Mingid naelad ja vedru olid junniks kokku sulanud. Võrreldes nüüd seda, et umbkoldes ei põle isegi sõed ära...

Kuda o vedru sinna sai, ah ? Vahel on pühkimas käies tunne, et ennem peab pliita aluse tuha suure magnetiga läbi käima kui seal üldse toimetama saab hakata

......................Urmas oskab ikka jutuga eemale keerutada, olgu siis ...
Ma tean tõesti inimesi kes tõmbavad vanad naelad välja enne kui põletavad ahjus...aga mis mõte sellel on...? Lihtsalt ropult lolli tööd...sest olen ise terve elu naeltega puitu põletanud ( kui seda tekib) ja sama moodi minu vanemad ja mis viga neid naelu tuha seest pihuga ära võtta ( põlenud naelad on kasulik aeda viljapuude lähedale maha matta, siis saab head saaki).

[edevuse laat]

Alt süüdates hakkab leek puitu kuumutama alt. Kuumutades hakkab tekkima puugaas (enamus puidu küttevõimsusest). Puude vahel see gaas jahtub (halud on nagu jahutusradiaator) ja ei suudagi põleda. Ahjust lahkub põlemata puugaas, mis on ahjule (sinule) kadunud energia ja loodusele põlemata jäägid (saast). Kui nüüd tuli läbi puude hunniku "murrab", siis süüdatakse alles need gaasid ja ahi hakkab korralikult tööle. Gaasid süttivad alati plahvatusega. 99,7% on plahvatus väga nõrk. Halbade asjaolude kokkulangemisel aga toimub suuremahuline plahvatus. See juba suudab purustada ahju või sooja seina.
Pealt süüdates saavad kõik tekkinud gaasid ära põleda. Algul neid tekib küll vähe ja tuli edeneb aeglaselt, aga toimub ikkagi puhtam põlemine.
Kui suur osakaal on siin loodushoiul ja kui suur õkonoomsusel ei saa täpselt ütelda. Ma kaldun arvama, et loodushoid on tähtsamal kohal.
Märgade ja külmade puudega toimub tossamine oluliselt rohkem, kui minu piltidel. Ma hoian puid ööpäeva toas. Süütamise hetkel on halgude temperatuur umbes 50kraadi. Sellest ka kiire tule levik.

Siirad tänud Motamehele
Lihtne ja arusaadav selgitus. Lisaks veel niipalju, et sellesama teooria pärast ei tasuks liiga väikest kollet promoda, kuna järgmistel puudelisamiskordadel toimub paratamatult altsüttimine ja saasterikkam ning ebaefektiivsem põlemine.

[madis64]

Siia vast on paslik lisada, et mõnede tegijate arvamise kohaselt käib pealtpõlemisega umbkolle (tuharest toimib tõesti ainult eraldajana kolde ja tuharuumi vahel, põlemisõhk sealt läbi ei liigu) paremini kokku:

http://www.pyromasse.ca/firing_e.html

"There seems to be a consensus now that over air is preferable. Under air produces too vigorous a fire and can contribute to premature breakdown of the interior surfaces of the fire box. Over air feeds, but doesn't force feed the fire, providing just enough air at the rate desired to give maximum efficiency." ?

Sellest loogikast (ning pealtsüütamise kasulikkusest sellise konstruktsiooni puhul) saan ma täiesti aru.

[madis64]

Kui "ahjulaboris" uuritavatest teenadest puudu tuleb, siis nad võiksid ajas üles võtta koldekivide soojenemisgraafiku (sisekiht vs väliskiht) alt- ja pealtsüütamisega kütmisel.
Mingi vahe on kindlasti olemas, küsimus on pigem selles, et kas see on piisavalt suur tõendamaks selle mõju koldematerjalidele ahju kasutusea jooksul.

[2korda2]

Ma pean tunnistama, et minule on see loodushoiu aspekt selles teemas pisut arusaamatu. Tuli on puud võtnud juba miljoneid aastaid ja pole siiani miskit hullu juhtunud (vähemalt üks peavoolus mitte väga populaarne uuring julgeb koguni oletada, et rohelust on viimase poolsajandiga maakeral oluliselt juurde tekkinud). Seejuures pole üldse välistatud, et varasemalt, kui inimene veel ei suutnud metsatulekahjudega võidelda, põles aegajalt oluliselt rohkem puud ära kui kaasajal teadlikult põletades. Rääkimata sellest, et metsatulekahju puhul lendub igasugu põlemata ühendeid oluliselt rohkem (per kilo puud).
Küll eelistan ma pealtsüütamist kahel põhjusel:
1. Tule imetlemiseks jääb kauem aega.
2. Alt süüdates põlemata gaase korstnasse lasta tundub mulle analoogse tegevusena, kui autot tankima minnes alustuseks päästikut vajutada ja alles "kütust tuleb pahinal" veendumise järel lükata püstol paaki. Miks ma raiskama peaksin?

[madis64]

. Alt süüdates põlemata gaase korstnasse lasta tundub mulle analoogse tegevusena, kui autot tankima minnes alustuseks päästikut vajutada ja alles "kütust tuleb pahinal" veendumise järel lükata püstol paaki. Miks ma raiskama peaksin?

Alt süüdates süttib sul kogu koldetäis 5...10 minuti jooksul selmet 20...30 minutit külma liigõhu voolus vissida.
Kumbal juhul rohkem energiat korstnasse lendab, nõuab mingeid mõõtetulemusi.

[rokikas]

Tuli on puud võtnud juba miljoneid aastaid ja pole siiani miskit hullu juhtunud

Vaatamata sellele et karibud toodavad tohututes kogustes sõnnikut jätan ma siiski oma ööpotikese aknast tänavale tühjendamata.
Maailma ma sellega ei päästa aga ....

[motamees]

...Alt süüdates süttib sul kogu koldetäis 5...10 minuti jooksul selmet 20...30 minutit külma liigõhu voolus vissida.
Kumbal juhul rohkem energiat korstnasse lendab, nõuab mingeid mõõtetulemusi.

Külm liigõhk on alguses, kui koldel nagunii võimu pole. Siis pole ka kadu suur.
Küta kuivade puudega ja nii palju aega ei lähe ka. Piltidelt ju näha, kui kiiresti puud tuld võtavad. Minutid kõik pildi all kirjas.

[edevuse laat]

Ma pean tunnistama, et minule on see loodushoiu aspekt selles teemas pisut arusaamatu.

Kusagil hajali asustusega külas või metsatalus kindlasti. Põhiliselt puuküttel toimivas linnakvartalis või alevis peaks loodushoiu aspekt üpriski tuntav olema.

[kaminahi]

Selles teemas on näidatud põlemise kulgemist vaid kahel-kolmel erineval viisil. Kiputakse tegema panuseid ka looduse saastamisisele. Mulle on silma jäänud, et kasutegurit peetakse mingiks eriliseks filtriks. See oleks minu mõistusele isegi loogiliselt mõistetav kui koldes oleks põlemistemperatuur tõesti üle ca 900 C. Aga kui palju näitavad täpisprogetud ahjude täpisgraafikud? Miks nii vähe, miks nii madal temp on just hea?

Erinevast põlemisest on kirjas ka saksa tähtedega: http://robert.ee/kuttekolded_tehniline_lahenemine.pdf
Sakslased on ka aru saanud, et sõed põlevad lõpuni just sõerestil, mitte tuhahunnikus.

Teine levinud viis asi programmi tarkusele toetada on ka kõige isikulisemate vanakooli umbkollete samastamine EN- 15544 toodud nõuetega. Pidage poisid ikka hoogu. Nii narr on seda jama ju näha.

[Robi 1]

Ma ei tea mis meie ahjude arengust oleks saanud kui Raivot poleks? Tõesti ei teaks, mis tasemel me oleks.

[kaminahi]

Ma isiklikult ei usu, et see viimaste sõetükkide põletamine koldes on nii otstarbekas. Temperatuuri tõusu sellest lõõris ei tule, termomeetrid lõõris näitavad pigem langust.

DSCF2129.JPG

Millisest koldest on täpsemalt jutt, kus see süte põletamine termomeetrit langetab? Minul need paar minutid, mil nende põlemisele lõpu teen ikka tõstab suitsugaasi temperatuuri siibriavas. Siiber korstnas, mitte ahjus. Milleks siiber just ahjus nii hea on

[kaminahi]

Meerits, ole kena mees, puhka vähemalt jõulukuul.

[rokikas]

Sakslased on aru saanud, aga ikkagi ühineti EN-15544 -ga.

Mida tähendab "ühineti"? Kas seal peavad kõik käsitöökolded sellele vastama?