Bullerjani ahjud

[tanel.moller]

Tere.
Soovin nõu inimeselt kelle on reaalselt olnud või on Bullerjan. Asi selles,et mõni kiidab,mõni laidab aga üldpilt on segane.
Tahaksin osta Bullerjani ahju ajutiselt,et kütta oma majapidamist.Korsten on tellisest nagu korstnad ikka.
Kas on tõsi,et paari aasta pärast pean ma korstna Bullerjani kasutades lammutama? Või on seal ehk mingi kütmisnipp?
Oleksin vägatänulik kui keegi kellel kogemust aitaks mind selles küsimuses!

[motamees]

http://tulepesa.wordpress.com/2010/12/1 ... uttekolle/
Loomulikult võid ka juurde küsida, mis veel segaseks jäi.

[aivar00]

Eks iga lits kiidab enda tutti. Oli ka vajadus kütta Bullerjaniga tervet maja peaaegu 8 aastat. Seal lingis kirjas olev jutt näitab lihtsalt inimese võhiklikkust vähemalt minu kui mittespetsialisti pilgu läbi. Võib - olla spetsialistid arvavad teistmoodi. Mina vahetasin Bullerjani välja maakütte vastu puhtalt mugavusest.
Esimesel talvel peale Bullerjani ühendamist korstnaga kütsin lolli peaga ahjus kõiksugu põlevat materjali, mis ehituse käigus üle jäi. Sattusid sinna ka mõned kiletükid, kuid õnneks enamjaolt ikka puit. Nii kui vaba aega oli tulin ehitusele ja tegin tule alla. Kõik toimis terve talve kenasti. Järgmisel sügisel oli I korrus juba enam-vähem ning kolisin üksinda sisse, et peale tööd saaks kohe tööle hakata. Siis hakkasin kütma juba ainult kuuris olnud kuivade küttepuudega. Korra pühkisin ka tavalise harjaga korstent. Poole talve peal hakkas aga tõmme järsult vähenema. Üritasin siis jälle korstent pühkida, kuid hari ei läinud sügavamale kui ca 1 m korstnapitsist. Kaedes taskulambiga avastasin katuseharjast väljatuleku kohas nn. pigikorgi. Lõhkusin selle ära ja siis tuli järgmine kork II korruse lae ja pööningu vahel. Kolmas kõige väiksem kork oli I ja II korruse vahel (II korrus oli veel soojustamata). Lõhkusin korstnajalga nn. luugi kohad sisse ja tegin korstnajala seest puhtaks. Seejärel isoleerisin kivivillaga ära korstna pööningul oleva osa (veidi üle 2 m). Kütsin kuurist toodud puudega, ning hirmust puhastasin korstent iga 2 kuu tagant. Enam pigikorke ei tekkinud. Saades valmis ka II korruse ning tuues tuppa ahju kõrvale ca 2 nädala puude varu jõudsid viimased toas taheneda enne ahju panemist. Puudeks enamjaolt lehtpuud (vaigukat sattus hulka väga harva mõni üksik). Täheldasin, et korstna pühkimise võis peale puude toas järelkuivatamist (katusega kuuris kuivasid puud minimaalselt 2 aastat ning kuuri seintel lauad üle ühe, et õhk liiguks) aitas 3 korrast korstna puhastamisest aasta jooksul. Suve alguses peale kütteperioodi lõppu 1 kord. 2 kord enne külmemat perioodi ehk siis kui hakkasin ahju täitma 2 korda ööpäevas õhtul ja hommikul. Enne seda jõudis korsten vahepeal maha jahtuda ning see tekitas rohkem põlemisjääke. 3 kord puhastasin umbkaudu külma perioodi keskpaigas. Tavaliselt jaanuari lõpus-veebruari alguses. Sellest andis juba kogemusi omades märku ahi ise tõmbe kehvemaks muutumise ajal. Ahjuks oli Bullerjani mudel 3 (vist oli eelviimane suurus - 75 cm puud mahtusid sisse).
Mis mulle Bullerjani (õigemini vast suvalise õhkkütte puhul) ei meeldinud - ruumides ringleb meeletu tolmukogus, puude tuppa tassimine iga 2 nädala tagant talvel oli kole tüütu ja must protsess. Samuti igal hommikul ja õhtul ahju puude toppimine tekitas põrandale pidevalt puuprahti, õhu temperatuur majas oli üsna suurtes piirides kõikuv.
Samas sellel hetkel mul paremaks variandiks võimalusi ei olnud ning kui peaksin uuesti sama valiku ees seisma, siis mina küll ei kõhkleks. Lihtsalt nüüdseks on selge, et ideaalis on sellisele "vinnutavale" ahjule roostevaba korsten ning väga kuivad küttepuud. Kui need tingimused on täidetud, siis on kõik OK. Kui ahju ostsin, siis ei osatud mulle selle kohta poes miskit öelda (roostevabasid korstnaid siis meil veel ei müüdud ka). Loomulikult korstnalõõr võiks olla ideaalis suure ahju puhul ikka täiskivi lõõr. Minul oli aga poolekivi oma. Ja korsten mul kordagi põlema ei läinud. Pigi lõhn - seda mul küll toas ei ole. Ja ahi seisab toas siiani juhuks kui elekter talvel pikemaks ajaks ära peaks minema.

[motamees]

Eks iga lits kiidab enda tutti. Oli ka vajadus kütta Bullerjaniga tervet maja peaaegu 8 aastat. Seal lingis kirjas olev jutt näitab lihtsalt inimese võhiklikkust vähemalt minu kui mittespetsialisti pilgu läbi...

Ma just ütlesin selles artiklis, et ma olen "vilets lits". Kiitmisest oli asi kaugel.
Inimesed ongi võhikud sellel alal. Ka sul läks õppimisega aega aastaid. Ja teemaalgatajal on kivikorsten.
Kujuta nüüd ette, et seda Bullerjani oleks kütnud mingi memm. Peale esimist tõmbeprobleemi oleks ta kutsunud korstnapühkija, kes oleks kütmise keelanud. Korstnapühkija poleks ju raudkangiga korstent hakanud "puhastama".
Ja edasi??? ... memm oleks olnud külmas.

[Swensson77]

Lugesin läbi motamehe põhjaliku artikli ja ka teised postitused.Motamehe pikk jutt on muidugi päris hirmutav,aga samas mõtlema ja tegutsema panev.
Minul on juba Avenast tüüp02 bullerjan ostetud ning taganemisteed pole ja ega mul hetkel ka muud võimalust ja lahendust polnud.Nüüd on vaja tegeleda pigi probleemiga ja ehk mõni targem inimene oskab veel lisaks nõu anda.
Kivikorsten on 3 lõõriga ja telliskivi suurusega ehk mingi 115x250 mm.Üks neist on kasutamata ning sinna plaan bullerjan ühendada.Juba on olemas kandiline roostevabast plekist korsten sinna sisse.Mis mõõduga see hari peaks olema,mis sellisest kandilisest asjast läbi läheks ja selle ka puhtaks lükkab?Kas ehituspoes pakutav 135 mm jääb suureks?Kui palju oleks kasu,kui mul õnnestub kivikorstna ja plekktoru vahelisse osasse keramsiiti sokutada?
Siin kirjutati ka majas levima hakkavast tolmust.Minul on olemas seni kasutult seisnud katlaruum,millel seina ülemises ääres ventilatsiooniauk.On see mõeldav ja toimiv,et bulder on suletud katlaruumis ja külma ning puhast õhku saab sealt august?Soe õhk on plaanis isoleeritud torudega ruumidesse suunata.
Küttepuuks on ilmselgelt veel poolkuiv lepp,aga kui katlaruum tulekindla uksega eraldada,siis ehk julgeks mingi varu isegi sinna järelkuivama panna.Kuidas mõjub bullerjanile turbabrikett?

Tänud ette,kui mingit tarka nõu tuleb!

[motamees]

...Motamehe pikk jutt on muidugi päris hirmutav,aga samas mõtlema ja tegutsema panev...

Seda oligi vaja. Ma pole ju ühtegi küttekeha ära keelanud. Inimene võiks ju teada, mis teda ees võib oodata. Siis äkki nii halvasti ei lähegi.

...Kui palju oleks kasu,kui mul õnnestub kivikorstna ja plekktoru vahelisse osasse keramsiiti sokutada?...

See pole minu teadmise järgi küll hää mõte. Keramsiit "lükkab" terassisu välja.

... Siin kirjutati ka majas levima hakkavast tolmust.Minul on olemas seni kasutult seisnud katlaruum,millel seina ülemises ääres ventilatsiooniauk.On see mõeldav ja toimiv,et bulder on suletud katlaruumis ja külma ning puhast õhku saab sealt august?Soe õhk on plaanis isoleeritud torudega ruumidesse suunata...

Kui sa võtad õhku väljast, siis vist ei "mahu" soe õhk enam sisse ära. Õhu ringlus peab olema päris aktiivne, et maja külmaga ära kütta. Ka on see ilmselge raiskamine, kui niipalju õhku vahetatakse.
Õhk liigub torudes nii kiiresti, et isoleerida pole neid soojakao pärast küll vaja. Kui, siis ainult tuleohutuse pärast.
Soovitan torusid alates 10cm.

[Swensson77]

"Lükkab" terassisu välja?Tähendab see,et paisub?Mul lihtsalt on meelde jäänud mingi jutt,et isolatsioon peaks vahel olema-samas õhk ise kahe korstna vahel peaks ju ka isolatsioon olema.
See sooja õhu "mahtumine" jäi vähe arusaamatuks.Köetav õhk peab siis ikka majast seest tulema ja katlaruumi uks lahti jääma?

[motamees]

"Lükkab" terassisu välja?Tähendab see,et paisub?...

Iga kord, kui terasvooder soojeneb, siis ta pikeneb. Joonpaisumise jõud on suur ja lükkab voodri ülepoole pikemaks. Jahtumise kahanedes aga jääbki toru veidi ülespoole, kuna fibokruus tekitab suure hõõrdumise. Nii ta lõpuks tõusebki ülespoole, nagu vihmauss roomab maad mööda.

...See sooja õhu "mahtumine" jäi vähe arusaamatuks...

Kui sa kogu köetava õhu võtad väljast, soojendad selle üles ja siis lased tuppa. Tekib ju selline effekt, nagu puhuks õhupalli täis. Sisse hingad väljapoolt ja välja hingad sissepoole.

...Köetav õhk peab siis ikka majast seest tulema ja katlaruumi uks lahti jääma?

Jah, igast toast peab saama õhk tagasi katlaruumi. Selleks peaks olema tagasivoolu torud. Soojaõhu torud suubuvad tuppa veidi kõrgemalt põranda tasapinnast. Tagasivool võetakse aga just põranda tasapinnast.
Teine võimalus on lasta tagasivool läbi uste. Mitte ainult katlamaja uks ei pea lahti olema, vaid ka kõikide teiste tubade uksed.

[Swensson77]

Ah sedasi siis.....Ma tean maja,kuhu paigaldati roostevaba toru ja ümber uhati kottide viisi fibo kruusa.Majas on keskküte ja kahhelahjud rohkem iluasjad,kuid natuke neid köetud on-peaks pilgu peale viskama,kas plekktoru on kõrgemal,kui varem.Tagantjärele ma nüüd küsisin,et milleks nad selle fibo panid-põhjus olevat kondentsvesi,mis muidu pidi tekkima.Kuidas selle kondentsi vältimisega lood on?

[Robi 1]

On selline kogemus, et fiboga surus toru oma 15 cm kõrgemale. Peale seda sai uuesti paigaldatud ja hoolikalt roostevaba neetidega 1,2 mm roostevaba toru kokku needitud katla külge ja asi tagasi pandud...aga paari kuu pärast asi kordus...
Peale seda on toru vahe lihtsalt tühi olnud ( oma 7-8 aastat) ja pole ka häda olnud, sest õnneks katel annab parajat kuumust korstnasse ja püsib kuiv.

[gamla]

telliskorsten ei kõlba,esimesel aastal hakkas kondens juba alla tulema,oli äial,lõpuks viskas välja,ja lasi ahju teha

[Robi 1]

Tegelikult oleks viisakam õelda, et bullerjan ei kõlba. Telliskorstnad on koguaeg olnud ja kestavad edasi.Nendest ei tohi ühtegi halba sõna mainida.

[Swensson77]

Üks on targem kui teine ehk nagu elu näitab,siis kõik ehitajad peale sinu enda on jobud
Aga eks ma nopin siit tarkuseteri ja katsetan omal nahal järgi-saan ka äkki kunagi sõna võtta.

[gamla]

Tegelikult oleks viisakam õelda, et bullerjan ei kõlba. Telliskorstnad on koguaeg olnud ja kestavad edasi.Nendest ei tohi ühtegi halba sõna mainida.

Tänud paranduse eest,eks ta nii õigem ole...

[Swensson77]

Olen nüüd ühe kütteperioodi(üks pikemaid talvi minu elus kusjuures) läbi teinud.Bullerjani ühendasin varem kasutamata lõõri.Kuna siin teemas üsna hirmutavaid vastuseid,siis tellisin roostevaba toru,et ajan bubullerjani lõõri sisse.Paraku õnnestus mul see liiga vähese varuga mõõta ja nii ta mul vedeleb pööningul-ootamas aega,kui korstnaga tegeleda jõuan. Pühkisin korstent veebruaris ja nüüd vaatasin jälle üle enne uue kütteperioodi algust.Mis ma märkasin-ei talvel ega ka nüüd olnud jälgi kohutavast pigikogusest,rääkimata mingitest "korkidest" ja ummistusest.
Milles siis see erinevus koledatest bullerjani juttudest-oskab mõni kogenud pottsepp vastata?Kas sellest,et kasutan kuiva lepapuud või et lõõr ainult bullerjani päralt?
Hirmutada pole jälle mõtet,sest mul endiselt pole raha tõsise ahju tellimiseks Lihtsalt arutleks.

[motamees]

Eks sa oled hirmutamisest õppust võtnud ja kütad kvaliteetsemalt
Kui ahi on valitud väike, siis tekib pigi vähem. Üledimensioneeritud ahi tekitab rohkem pigi.
Kui pikkade tsüklitega kütsid?

[Swensson77]

Suurte külmadega korra päevas ja nädalavahetusel vahel ka 2 korda päevas ning õhu keerasin ikka peaegu lõpuni maha ja umbes 5-6 tundi oli tuli all.
Osa mehi siin kirjutasid,et täie tulega ja 1,5 tundi tuli läbi.Seda siis ehk poole kolde täie puudega?Täiskoldega ja lahtise siibriga hakkab see "aparaat " hõõguma ning haiseb kui kurat ja seda sõltumata kasutusaja pikkusest.Kuna aretasin kerele ümber fooliumiga kivivillast kesta ja unustasin ühe korra õigel ajal õhu maha keerata,siis sulas ära uhke silt BULLERJAN Aga õigesti toimetades see villast kest halba ei tee-ei kiirga nii palju ja ei küta katlaruumi mõttetult palavaks.Esimene kord küttes haises jubedalt(nagu ka bulder ise esimesel korral),aga edasi on päris OK.Siit ka soovitus-igasugused esimesed kütmised teha suvel,siis ei sula lumi maja ümbert ära,kui pool päeva tuulutate
Kokkuvõtteks võiks öelda,et ühegi asja puhul pole halba ilma heata ning vastupidi.Aga kuna 560 euro eest korraliku ning minu eluaseme vajadusi rahuldavat ahju ei saa,siis olen bullerjaniga esialgu rahul ja küll ma selle plekist korstna ka veel kivisse topin.
NB!Ja ilmselgelt peab olema eluase korralikult soojustatud!!!Seda eriti buldriga õhkkütte puhul.Pole mõtet seda õhku majas kütta,kui see teil sama kiiresti läbi seinte minema jalutab.Veel üks positiivne teadmine,milleni tänu bullerjanile jõudsin

[motamees]

Nojah, sinu küttemoodused ju täiesti erinevad minu omast. Mul lahkub soe õhk peaaegu kohe majast, kui tuli alt kadunud. Sestap pidi tuli olema all 24/7. Tsükli pikkus 12 tundi. Sellise vaikse miilimisega pigi hakkabki tekkima.
Ka bulderi villaga katmine on korstnale positiivne. Rohkem sooja läheb ju korstnasse ja pigi teke väheneb oluliselt.

[maik]

Aga õigesti toimetades see villast kest halba ei tee-ei kiirga nii palju ja ei küta katlaruumi mõttetult palavaks.

Saan ma õieti aru, et katlaruumis on õhk-küte?
Kui nii, siis on mingi eriti kummaline lahendus?
Välistada ei saa, et nimetad ühte ruumi erinevate nimedega?
Kuigi olen näinud erinevaid pervertseid lahendusi eluruumide kütmiseks, siis kuidagi ei suuda uskuda, et kellegi elutoas paikneks bursuika mis on isoleeritud villa ja fooliumiga?

[maik]

Minul on olemas seni kasutult seisnud katlaruum,millel seina ülemises ääres ventilatsiooniauk.On see mõeldav ja toimiv,et bulder on suletud katlaruumis ja külma ning puhast õhku saab sealt august?Soe õhk on plaanis isoleeritud torudega ruumidesse suunata.

Leidsin ise vastuse oma küsimusele.
Omapärane lahendus igaljuhul.

[Swensson77]

Ega see soe ka minul kaua majas püsinud ja seepärast saigi soojustamine ette võetud.Korda paar sai proovitud,et hommikul tööle minnes tuli alla päevaks,kuid suurte külmadega oli õhtul naastes enam-vähem sama temperatuur majas.Seega üsna mõttetu risk ja puudest hakkas ka kahju.
Jah,mul on eraldi katlaruum.Aga mis puudutab väljast külma õhu võtmist ja soojaks kütmist,siis seda veel katestanud pole.Keegi siin kunagi mainis,et "mis sa mees lolli mängid ja väljast jääkülma õhku kütad".See mõte oli ka pigem tingitud sellest,et kui panna tulekindel uks katlaruumile,siis on vaja ju kuskilt õhku.
Ahjaaaa....Ma ei väida,et pigi üldse ei tekkinud!Tekkis küll ja juba nädala paari pärast hakkas vuukidest välja immitsema.Seda eriti katusealusel korrusel,kus talvel pea sama temperatuur mis õues.Aga see ei kogunenud paksu kihina korstna sisse.

PS. Olen ka näinud fooliumiga isoleeritud bullerjani keset elutuba seismas-see oli tõesti perverssne vaatepilt

[motamees]

...Ahjaaaa....Ma ei väida,et pigi üldse ei tekkinud!Tekkis küll ja juba nädala paari pärast hakkas vuukidest välja immitsema.Seda eriti katusealusel korrusel,kus talvel pea sama temperatuur mis õues.Aga see ei kogunenud paksu kihina korstna sisse...

OK. See on juba tõepärane jutt. Mul polnud ka paar aastat probleeme... või alguses ei pane (ei taha panna) neid tähele.