Ehitusfoorum

kusagil oli ka teema, kus mitmekümne kuni poolesaja aastased pitsid muudkui kestsid....
Mu vanamees ladus 85a. suvalisest silikaadist korstna otsa, sel aastal panin igaks juhuks pleki sellele peale. Mingit viga kusagilt veel ei paistnud.

Ahjuke!
Kas sa ei arva, et ka silikaatkivide tootjateni ei ole jõudnud kapiatlismi võlu ja viljad ehk kokkuhoid igas asjas?
Käi ringi Tallinna vanalinnas, vaata millest on ehitatud 500 aastaste majade korstnad!
Olen ise näinud ja näitasin ka Robile korstnapitsi (on see ikka katusest väljaulatuv osa?), mitte küll silikaadist, kus oli näha ka kunagiste põlengute ja erinevate ajastute katusekonstruktsioonide jälgi. Muideks, kostrnapits oli umbes 4 meetri kõrgune (eks Robi võib täpsustada). Ja oli säilinud ning toimimis ka praegugi! Miks ei võiks tänapäeval teha samasuguse säilivusega tooteid või jääb kvaliteetsete toodete puhul käive väikseks 100 aasta perspektiivis?

Varem on tõesti tehtud isegi 3 tellise paksuseid korstnaid ja kivid olid valitud. Kui fotoka üles leian, siis plaan teha vastav teema, näiteks : Korstnad, mis kestavad.

Vahepeal on kõva viisaastak jälle mööda saanud ja sattusin siia teemasse, sest pühadeajal midagi targemat peale eneseharimise teha pole. Tekkis huvi kuidas postitajate korstnapitsid elavad? Ja mis aastatest alates see silikaadi kvaliteet siis nii kehvaks läks, et sellest enam korstnapitsi laduda ei kannata? Kas huvi korral peaks siis hakkama vanu silikaate kokku korjama naabrimehe kuuri alt? Enda korstnast tehtud pildid on rotid interneedusest pihta pannud ja uusi teha pole võimalik, sest vahepeal on korsten endale uued omanikud ja hooldajad saanud. Robi, kaugele su teema "Korstnad, mis kestavad" jõudnud on?

Vaata aga vaata. Mis aegade hämarusest välja tuleb. Omal pole kõiki nüansse meeleski. Aga.... viimatimainit korstnapits eleb edasi. Otsus hukkamise kohta on vastu võetud aga täideviimisega on vähe hapusti. Külmaga ei saa hukata (äkki läheb vaja) ja soojaga ei tule meelde. Tegelikult on teist natuke ikka ravitud ka. Pleku tegi pikka toru, mis ülevalt sai sise aetud, et edasist lagunemist ohjes hoida. Tundub, et see toru on ka lagunemise seisma pannud. Aga mõte on küps, et katusest väljaulatuv osa teha mingist fibo mooduli versioonist. Millisest täpselt, selle valikuks tehtud ettepanekud on igati teretulnud. 2 lõõri, üks poolkivi suitsule ja teine vähe kasinam ventilatsioonile. Millise fibo tootega võiks jätkata?
Pikk, küsid millal kivi kvaliteet käest ära läks? Praeguse korstna eelkäija oli tehtud 1998. aastal. Peale pideva kütmise lõppu andis ühe talvega saba. Seega 1998 oli kivi juba "kaasaegne" Arvan, et silikaadi kvaliteet lahkus koos vana paksu, igast küljest mõõdust väljas, ümarate nurkadega kividega. Nii umbes möödunud sajandi 90'nendatel.
Aga rahuliku jõuluaega kõigile, kes siia veel alles jäänud. Ise loen foorumit vahelduva eduga. Kuidagi väga vaikne on siin, meenutab matusekontori eeskoda. Kus ikka olid ajad kui päevas tuli 100 posti ja verbaalsed karvased elukad lendasid nii tihedalt, et foorumi nimegi polnud nende tagant näha

Õhuke kirjutas: ↑25 Dets 2018, 18:27 Vaata aga vaata. Mis aegade hämarusest välja tuleb...

Aga rahuliku jõuluaega kõigile, kes siia veel alles jäänud.

...verbaalseid karvaseid elukaid lennutanud on oma verbaaltiivad lennuvõimetuks kõrvetanud.

Rahulikku jõuluaega Sullegi.

Õhuke kirjutas: ↑25 Dets 2018, 18:27 Kuidagi väga vaikne on siin, meenutab matusekontori eeskoda. Kus ikka olid ajad kui päevas tuli 100 posti ja verbaalsed karvased elukad lendasid nii tihedalt, et foorumi nimegi polnud nende tagant näha

Äkki ärakadunud hakkasid viisakateks ja sõnavara otsas? Proovi mõni peipsitagune külamees panna rääkima ilma karvasteta. Midagi ei tule välja, vait nagu sakslaste kätte langenud vene partisan mõnes NSVL aegses Suurest Isamaasõjast tehtud filmis.

Urmas kirjutas: ↑25 Dets 2018, 18:55

Äkki ärakadunud hakkasid viisakateks ja sõnavara otsas?

Võimalik aga vähetõenäoline. See mõte meenutab kangesti olukorda, kus endisest kõvast ja austatud töömehest sai üleöö tänapäevane halisev lumehelbeke tänu parteiveteranide eeskostele.

pikk88 kirjutas: ↑25 Dets 2018, 12:34 Vahepeal on kõva viisaastak jälle mööda saanud ja sattusin siia teemasse, sest pühadeajal midagi targemat peale eneseharimise teha pole. Tekkis huvi kuidas postitajate korstnapitsid elavad? Ja mis aastatest alates see silikaadi kvaliteet siis nii kehvaks läks, et sellest enam korstnapitsi laduda ei kannata? Kas huvi korral peaks siis hakkama vanu silikaate kokku korjama naabrimehe kuuri alt? Enda korstnast tehtud pildid on rotid interneedusest pihta pannud ja uusi teha pole võimalik, sest vahepeal on korsten endale uued omanikud ja hooldajad saanud. Robi, kaugele su teema "Korstnad, mis kestavad" jõudnud on?

Ka vene ajal laotud pitsid lahgunevad.Mul siin oli üks suur pits ca 1200x1200 ristlõige ja krohvitud teine kenasti oli.Teisel korrusel läks ühte nurka dussiruumi vent sisse kust puhas vesi läheb korstnasse ja see nurk oli killustik,ülejäänud korsten ehk teised küljed täiesti korras ja isegi krohv kinni peal.Seesama vesi mis silikaadi lammutab läheb paraku toas küttekolde uksest sisse niiskete märgade puudega.Minust tegematta jäi uus pits kuna puudub kõrgharidus pakkkkumiste tegemiseks sellistele mahukatele objektidele..omal kodus ka silikaatpits äkki 2007 laotud ja hülss sees ja häda miskit ja mina ei teegi ilma hülsita pitsi silikaadist viimase 10 aasta sees.kui nt tellitakse sauna korsten kus suits ja vent kõrvuti lõõrid siis oma tagumiku kaitseks panen isegi punasele kivile hülsi sisse,et tempi kõikumised ei tõmbaks pragu sisse.Vääga palju selliseid näinud nii silikaat,lode kus tempi kõikumised on kahe lõõri vahele praod võtnud sisse.Isegi fasaadi kärg kui ka vat tellis kipub kohati kilduma nagu ptt,miks ei tea.
Silikaadile mõjuvat ka laastavalt kui venti suunata kortermaja solgitoru(wc)tuulutus,mingid gaasid pidid lammutama ja tulemust olen oma silmaga näinud ja jälle üks nurk suurel korstnal killustik.
Üldiselt viimasel ajal olen eelistanud vat tellist kuna kivi kerge tõsta.

Et siis lisaks kivi kvaliteedi langemisele on üks põhjus ka puudest tulev niiskus, mis korstnasse välja jõuab? Just paar päeva enne suuri pühkimisi jäin naabrimutiga arutama, et tänapäeva inimesed on ikka padulaisaks jäänud. Mäletan veel lapsepõlvest seda aega kui küttepuid oli kõigil ahjuomanikel kuuris kahe aastakäigu jagu. Et saaks ikka kuivade puudega kütta. Kes keelab tänapäeval nii teha? Öeldakse, et kuurid on väiksemad kui ennevanasti. Aga kes keelab endale juba kevadel kuuri puid täis osta, et jääks ära see igasügisene meeleheitlik kuivade küttepuude tagaajamine ning pidev virin teemal, kuidas tellisin küll kuivad puud aga nemad toovad ikka mulle läbimärjad kännud. Suvega kuivaks see kraam ju küttekõlbulikuks. Ja lisaboonusena ei peaks ka iga paari aasta tagant uut korstnapitsi tegema Ventilatsiooni juhtimine sinna auku on muidugi teine teema.
Aga illosaid pühi ja kena aastalõppu ka siitpoolt kõigile

Ma ei ütleks,et kivi kvaliteet langenud ja mul pole ükski killustikuks muutunud.Silikaat siiski rohkem fasaadikivi ja pole nagu kuulnud,et mõni majafasaad killustikuks muutunud ja lagunenud,või keegi on kuulnud?Maja sein ju saab samamoodi vihma lund ja külma ja seal ei lagune kivi.samamoodi ju gaasikatla pits mis hülsita laguneb killustikuks ja seal ju samuti vesi läheb korstnasse ja kuna gaasil külm aur läheb välja siis on gaasipits seestpoolt killustikuhunnik,väljast veel korras.
Aastat ca5 tagasi tegin valla sotsmajal uued pitsid silikaadist,seal kütavad jumal teab millega ja kuidas ja puhastamisest pole mõtet rääkidagi.Minu pitsidel hülsid sees ja pitsid täna nagu oleks eile laotud.

Majad soojemad ja köetakse vähe.
Ehk aitab keraamiline korstnaots.