Ehitusfoorum

kas see põranda alt tuulduma jätmine on parim mõte? lisaks vundamendiseinale tuleb lisaks ka ahju/kamina vundament. need on kõik soojustust läbivad kihid ja seega olulised külmasillad. geoloogiline uuring ei tee kunagi paha, saad lisaks pinnase omadustele ka pinnasevee taseme teada. kui eelarve võim...

soojajuhtivuse seisukohalt on asi korras, kui uue välise soojustussüsteemiga (eps+õhekrohv) sulged välisõhu juurdepääsu õhkvahesse. seisev õhk seina soojajuhtivust ei kahanda. nüüd jääb küsimus, kas selles õhkvahes hakkab kondens tekkima? kui välja saab piisavalt soojustust (nii et täna voodriks ole...

137kWh/m²a ei ole küll tulemus mille üle kilgata
120kWh/m²a loetakse keskpäraseks tulemuseks uusehitisel.
mina kilkaks alles kuskil 60kWh/m²a juures.

teibi all mõeldi ilmselt aknaava ja akna vahelise osa õhutiheduse tagamiseks kasutatavat teipi
(nt. http://www.ecologicalbuildingsystems.co ... cts/tapes/ ). seda pannakse siiski KAS sisse või välja (soovitavalt sisse).

tuuletõkkekihti on välja ikkagi vaja, sest vahuga tihendatud laudis õhutihedust ei taga.

Isover RKL

arusaadav. siiski tekib olukord, kus 25mm soojustust võib soojustusena töötada ja ei pruugi ka (kui täide ära vajuv ja alumine xps-i kiht koos sellega). seega kindlapeale soojustust jääb 25mm, mida on väga väga vähe. 100mm soojustust põranda all oleks täielik miinimum, mõistlik 150mm ja hea 200mm. ü...

mulle jääb see soojustuse ja hüdro teema ikka hägusaks. liiv - xps - hüdro - xps (tüüblitega? mille külge?) - hüdro (jälle?) - betoon. kui tahta kindla peale minna, siis vala liivale õhuke betoonikiht, millele kleebid hüdro, sinna peale vajalik kogus xps-i ja siis juba betoonivalu. kandvat plaati ai...

mina paraku ka ei julge soovitada otse liivale panekut. ei ole sellise lahendusega kokku puutunud ei projekti tasandil ega ehitusel. samas xps-le (styrofoam) paigaldus on täiesti aktsepteeritav lahendus.

siin tuleks räästasõlme uurida, et ei tekiks olukord, kus katusesoojustuse pealmine kiht on üle seina soojustuse ja sealt tuleb kohinal tuul sisse. tuuletõket kahes erinevas kihis kasutada ei ole mõtet.

Ok saime teada, et kile pole hüdroisolatsioon aga see bituumen lahendus arutluse alla ei kuulu, jah..? Kaaperdan korraks teema oma küsimusega. Saunamajas pidevat kütet sees ei hoia (talvel ei kasuta) ja sealt ka idee, et takistaks alustäitest eralduva niiskuse sattumise põranda konstr. ja sealt eda...

kui pinnas on tugev ja killupadi on korralikult tihendatud (tore kui ka kontrollitud surveproovidega), siis ei näe põhjust, miks Fibo tüüplahendus töötama ei peaks.

oleks pidanud olema pedant ja kirjutama, et enam-jaolt külma keskkonda. lisaks pole kütmata hoonetes sisest soojuskoormust ega veeauru allikaid. ka pole kütmata hooned üldiselt eriti õhutihedad. 2l oli kasutaja subjektiivne arvamus ja ilmselt natuke emotsionaalne. olukord oli keerulisem - oli kivise...

vill, tuuletõke, õhkvahe ja laudis oleks jah mõistlik. 50mm villa ja 20...30mm tuuletõkkevillaga saab U väärtuseks seinale ~0,16, mis on hea tulemus. eps 50mm ja õhekrohv sobib ka. pigem maitseasi viimistluse osas.

pinnasele valatav põrand on mõistlik teha 8mm armatuurist juba, sest 6mm võrgu peal ei kannata käia. 5mm armatuur on müüritise jaoks sobiv. alla 12mm võrgu ei julgeks üldse soovitada.
max - kile ei ole hüdroisolatsioon.

nälginud üliõpilasel ei ole ilmselt kasutada Robot 2012 ning tema allkiri ei maksa paberi all ka midagi
tahtsin veel kommenteerida, et kuna arvutuste järgi tulevad terastalad väga vingete ristlõigetega, siis liimpuit ei pruugigi kallimaks kujuneda.

15kWh/m²a on jah passiivmaja piir, seda siis nii kütte kui jahutuse osas (mõlemad võivad max 15 olla), ühtlasi tuleb jälgida, et primaarenergia ei ületaks kokku 120kWh/m²a. see 15kWh/m²a on saksa passiivstandardi näitaja ja kui see ning lisaks veel hulk muid nõudeid on täidetud on võimalik majale sa...

võta nüüd see sama dokumendi link lahti mille ma saatsin ja vaata U ploki lõiku, mitte kuskil ei öelda, et sellega võib vundamenti teha. vendamendi jaoks on eraldi fibo taldmiku plokk. sinu projekteerija on kas väga suure kogemusega, väga julge või väga loll. mis tüüpi pinnasega üldse tegu ja mis tü...

soojade ja tuuliste ilmadega betoneerides kastetakse betooni ja kaetakse kilega, et vältida väljakuivamist kivinemise faasis. siin siis keegi kardab, et niiskus sisse jääb :) see selleks, küsimuse mõte oli natuke teine. see peaks hüdro kasutusjuhendis kirjas olema millal tohib peale kanda. betooni k...

talad jah keevisliitega postiarmatuuride külge, aga ainult hor.jõu vastuvõtmiseks. jäigaks ei maksa liidet teha, hakkab posti murdma, las tala töötab lihttalana. tuulejõud sellisele katusele on negatiivne (tõukab üles). risti talad pole vast kõige mõtekamad, muidugi ma ei tea mis katet plaanid peale...

endiselt olen hämmingus, ei ole kuulnud T talast. on I ristlõige on HEA ja HEB talad, on HQ tala, on karpraud ehk U ristlõige, on nurkrauad (nii võrdse kui erineva küljepikkusega) on nelikant ristlõige (ruut ja ristkülik) aga no T ristlõiget ei tea :) Kuna nüüd sai selgeks et see rajatis tuleb laged...

ma saan aru, et on monoliitne lintvundamendi taldmik ja sa tahad sinna veelkord lindi peale valada? mis eesmärgil? miks üldse kasutada sellises kohas U plokki? U-plokki kasutatakse: 1. Betoonvöö ehitamiseks vahelagedelt, taladelt ja katusekonstruktsioonilt tuleneva koormuse ühtlasel jaotamisel müüri...

ma väidaks ka, et termovaht õhkvahes ei ole hea mõte. vaht ei ole küll õhutihe materjal, aga mida see konvektsioonile teeb, ei julge arvata ja seega mitte ka soovitada.

ilmselt miinuskraadid
nüüd tekib küsimus, kui palju seda veeauru läbi eps-i kivini jõuab ja see mis jõuab, kas see jäätudes hakkab eps-i kleepsegule hävitavalt mõjuma?

mis asi on rauast T tala?
lisaks ei saa nii küsida, kas kannab ära, enne tuleb välja selgitada, mis on varikatuse kõrval. nt. kas tekib lumekott või mitte. kas varikatusele on inimesele ka asja peale ronida jne.