Ehitusfoorum

On vastuväiteid tsitaadile- "valtsitud plekk ei ole vettpidav"?

Aga palun, kirjuta ilma "müügita aus" jutt katustest. Ma ei tee lolli nägu vaid olengi, juhul kui katuseid hinnatakse "pinnavorrni" järgi. Katustest siin ei kirjuta, kui jutt oli vasest, siis aus jutt sellest on olemas juhenditeatmikus RT 85-10862-et Alati saab ka paremini aga, ...

Üldjuhul on plekk kaitsnud hästi igasugu telliskonstruktsioone Antud juhul pole teada milleks korstent kasutatakse ja milline tuleb selle pitsi ehitus. Küll võib aga plekki tuulutuvahega paigaldada, kui see peaks vajalikuks osutuda.

Eks vanasti, kel tsingitud terasplekile hammas peale ei hakanud paigaldas tavalise kaitsekihita teraspleki. Üldiselt pean tõdema, et sellel ajal paigaldatud tsingitud terasplekk on ajahambale palju paremini vastu pannud...

(Muutsin pildi allkirja)

Välklambi valguses paistab see moodustis isegi päris ilus. Seekord, siis ainult väike ehmatus.

Sama moodustis päikese kätte toimetamisel.

Kas siis Tõnu tõdemus ei rahulda? Sellisele küsimisel ei saagi paraku ju paremat vastust olla!
Kas kolde ehitust ei ole küsimärgi alla seadnud? Jama on hoopis selles, et seda nõukaaegset "eesti klassikat" ikka veel serveeritakse pottsepatöö nime all.

Täitsa sobilik amatöörile leiva küpsetamiseks tehtud kolle! Kas see ehitati põhikütteks?

Kaasaegse ehituskunsti ehe näide.

Nurgikud on veel prusside mõlemal küljel

Ei tea kuda vanad kuurid ainult naelte abil püsti seisavad....

Ajaloolisema ilme saamiseks võib mantliga korstnapitsi ka plekkiga katta.

Paistab küll, et ahjupotte on vabalt valida olnud aga tahmatoppe ja siibreid mitte.

Robi 1 kirjutas:Mulle tundub olevat 3 lõõriga ahi. Puhastusluuk on pandud selline, et saab puhastada 2 lõõri põhja ja samas slepet. Tundub, et toimib...

Kui asi nii toimiks, siis oleks juba" kolm ühes" ....aga mine sa tea!

Tegin sellise teema. Mõnele nähtusele ei oska ise seletust anda või oskab aga ikka tundub kummaline....

Selline ahi siis tuli vastu:
vaade eest ..ja tagant pildil oleks nagu midagi valesti?

Siin on see meister oma tööriistade keskel, kes raudse järjekindlusega valmistab ise valtsplekile valtsid ja valtsivahed tihendab oma keedetud "pudruga" nagu seda tehti muiste.

Robi palus täna tervitada kõiki endiseid ja häid tulevasi kliente!

Ma olen juhtumisi kohanud sellist ahju. See oli ainult püstja kujuga ja lihtne, käepärastest materjalidest(traat) seinatugedega. Hakkasin internetist otsima sarnaseid asju ja enamus tunduvad olema millegi pärast püstjad. Ehk on midagi kuumuse jaotusega pistmist? Üks leitud pilt ka 4044482318_cff1ee2...

Naturaalselt pruun plekk on päris hea valik.

http://www.youtube.com/watch?v=JhxZ8nDU71Y Hea on vaadata õige kaldega tõstetud valtsi! Kui valts täiesti täisnurgas püsti tõstetakse, siis lähevad alt otsad kokku ja paisumismaad ei jäägi (paisutab pleki keskelt kummi). Hea on jätta alt paanide vahele umbes 3 mm pilu, siis jääb katus palju nägusam...

Et kelle kapsaaeda sa siin kiva loobid? :lol: Siin pole küll selle video autor selle rõhku pannud. Veel. Ta alles katsetab ja seadistab oma koostatud aparaati. Ärgitasin sind hoopis jalgu kõhu alt välja tooma ja ka samas suunas arenema. ;) Mõned pildid ka Alex-ilt 22052012021.jpg esimeste katsetuste...

Tubli Vaaderman!

Paraku meie kultuuriloole olulise isiku elumajale ei sobi selline eterniitkatusele iseloomulik paigaldusstiil.

Lõigata ju võib, pole probleem. Tagakülge ei saa ainult sirgeks nii, et plekk hästi vastu passiks. Paistab jah, et see probleem kummitab ka Kesk-Euroopas. Saksa keelne meister selle valmis nikerdas, kaks järgmist pitsi ladus ikka kõrgema astmega. Ei tea, kas uuris ise lahtiste silmadega ümbrust või ...

Kas saaks kogenud korstna plekitajalt väikest nõuannet?
Täpsemalt oleks vaja teada kuidas nii vastu roovi ehitatud korstnapitsi plekitada?
Nõutakse randelt ajaloolist ilmet....

Saadaval väikesed katused vaskplekist kattega. Karkass 15mm vineer.
Mõõdud:
1. 1120 x 1020
2. 1160 x 760

Mida me siis nüüd teada saime...et siis on tegu madala energiatarbega majaga mida isegi suudab ära kütta, missellefirmanimigiolinüüd ahi! Igatpidi märkimisväärne saavutus. Koidu kombel kadedaks teeb see tõesti. Minu raudahi jõudis täpselt sama küttekoguse juures soojaks kütta ainult 90m2, 160 ruudus...

Mul on raudahi ja kütab 160m2 ära. Kas pean ka ära mõõta laskma? Loomulikult on temperatuur ka ühtlane maja igas punktis. Mina olen rahul ja ei saa aru miks peaks sellist kivihunnikut keset maja ehitama!

Naljakas on sinna maani, kui ise pead ntx mingit arvuti tõlget kasutama. See siin on juba päris hea ja naerma küll enam ei aja.

Saadaval tugevad veerenni konksud, kokku 24 tükki. Sepistatud 8x25mm raudlatist ja ava 120mm. Vajavad restaureerimist.