Ehitusfoorum

xil kirjutas: ↑25 Mär 2024, 10:38juhti puutumata "sammupinge" tõttu elektrilöögi saada

TN-S juhistiku ja potentsiaaliühtlustuse puhul ei saa juhtiv põrand püsivalt ohtliku pinge alla jääda.

kunn24 kirjutas: ↑24 Mär 2024, 14:56räästakastide ja fassaadi valgustust ehk pedemajakaid

Ma ole ka juba üsna vana mees, aga sellist onu Heino juttu on päris kummaline lugeda.

Scott kirjutas: ↑23 Mär 2024, 00:32peale kümmet aastat jälle puhastama

Missasja? Kümme aastat ei ole ahju puhastanud?

Millest selline kange tahtmine on tekkinud? Kas selle toiteploki -24 V klemmi juures on PE või maanduse märk?

hoolimata TN-S süsteemi olemasolust ilma RVK-ta vist "särtsu saada" Loomulikult, kui sa puudutad isolatsioonita juhti, saad särtsu. Ka siis, kui RVK on olemas, saad sa särtsu, aga mitte rohkem, kui 30 mA. TN-S süsteemis võrdub kereühendus otsese lühisega ja kaitse rakendub, st elektrisead...

stanymiles kirjutas: ↑19 Mär 2024, 21:00ehitada väikse maja kuni 20m2 ehitispinnaga ilma proektita

Miks on üldse eesmärk ehitada ilma projektita?

A23 kirjutas: ↑19 Mär 2024, 10:27kui alt kogu vesi on välja lastud

Oleneb boilerist, mõne tühjakslaskmisega võib tükk tegemist olla.

ping kirjutas: ↑18 Mär 2024, 18:44teine on "standardpinge hälve"

Standardis nimetatakse seda - toitepinge aeglased muutused:

Normaaltalitlustingimustes, välja arvatud katkestused ei tohi toitepinge aeglased muutused ületada ±10 % lepingulisest pingest Uc

Nojah, aga avalikus liitumispunktis peab olema ±10 % vastavalt standardile EVS-EN 501560:2023.

Projekteerijaid on kah erinevate oskustega. Suurem osa nagunii ei oska lühisvoolu arvutust Mis jutt see on? Erinevate oskustega on kindlasti, aga projekteerijatel on vähemalt B-pädevus või nüüd uue kutse järgi elektriinsener tase 6. Normatiiv peaks liitumislepingus kirjas olema Kes arvab, et pingel...

ping kirjutas: ↑17 Mär 2024, 15:53Siin ju väidetakse, et "RVK kaitseb elektriliine" ja küsisingi, et millel viisil see "liinide kaitsmine" avaldub?

Seda ei ole mina väitnud, las isand Kalvis vastab.

Ei ole mitte ühtegi näidet, kus rikkevoolukaitse saaks ennetavalt isolatsiooni kaitsta millegi eest RVK ei saa loomulikult isolatsiooni KAITSTA ei ennetavalt ega tagantjärele, aga RVK üks põhilisi ülesandeid on justnimelt ENNETAVALT katkestada riknenud isolatsiooniga vooluahel (või kereühendus), en...

kunn24 kirjutas: ↑16 Mär 2024, 21:58Panevad seinast seina. Nii, kuidas ülevalt on ringkirjad tulnud

Kinnistute liitumiskaablitega ei tegele Elektrilevi projekteerijad, mis ringkirjad?

isolatsioonikaitsena - näiteks tulekahju ärahoidmiseks ... pikkade liinide korral selektiivsuse saamiseks Antud juhul ei puutu need asjasse. Küsimus on, miks peaks soojuspumbal meie TN-S süsteemis olema rikkevoolukaitse. Liinide kaitseks mille eest Isand Kalvis peab ilmselt silmas, et kui lühisvool...

tõendama, et RVK puudumine ei saanud põhjustad seadme riket ... Ilma RVK-ta aga põletab läbilöök mitte ainult pooli vaid pool soojuspumba elektroonikast maha Rikkevoolukaitse ei ole mõeldud mitte seadmete vaid inimeste kaitseks ja mitte põhikaitsena vaid lisakaitsena. Rikkevoolukaitse puudumine (võ...

ping kirjutas: ↑15 Mär 2024, 01:47toaõhu min niiskuseks 7%

Mis mõttes? Toas on sul 7 % õhuniiskus?

See ongi alajaamast krundile. 200 m . 40 kW ... rehkendasin, et 4x6 vask käib küll.... Nojah, see on ikka midagi muud. Aga igale elamu 20 A liitujale, kelle kinnistu nurgas 15 m majast on liitumiskilp ei ole vist mõtet soovitada nii jämedat kui võimalik? Ja 4x6 ei käi küll, kuna PEN ei tohi olla pe...

rääkisin oma krundi liitumiskaabli Elektrilevi projekteerijaga aste suuremaks - 95 mm² asemel 120 mm² Kui pikk see liitumiskaabel siis on ja kui suurt voolu sealt läbi pressitakse? Ma ei saa aru, kui oleks 300 mm² liitumiskaabel, kas siis oleks pinge normis? Kui jäme kaabel liitumiskilbist alajaama...

AXPK4G16

xil kirjutas: ↑13 Mär 2024, 20:56Mul on SP paigaldusjuhend (originaal, mitte tõlge eesti keelde)

Mis keeles see juhend on või pigem mis riigis juhindumiseks mõeldud?

Ardi kirjutas: ↑12 Mär 2024, 17:51Ühendasin N-i üldise N-ga kokku nagu skeemil 3.9 ja siiamaani enam probleeme pole

No aga siis peaks ju selge olema, et oli sinu ühenduse viga ja seadmed on korras.

Mul on peakilbis peale peakaitselülitit rikkevoolukaitse ja teine jääb veel järjestikku peale keldrikilbi sisendi kaitselülitit Sedaviisi ei ole küll mõistlik ühendada. Esiteks, kilpidele ei ole vaja peakaitselüliteid vaid lihtsalt pealülitid. Teiseks, sama rakendusvooluga rikkevoolukaitseid järjes...

Kurja juur peitub ilmselt selles lauses: Ühendasin ära, nii nagu juhendis 3.10 toodud skeemil oli, lisasin eraldi N lati majja viiva 4 kaitsme juurde, mis sai üldisest N-st eraldatud Joonista siia skeem, alates maja sisestusest, kus on PEN lahutus, kus N läheb inverterile ja millega ning kuidas see ...

ping kirjutas: ↑12 Mär 2024, 00:33maailmas on vägagi erineva skeemiga hooneid

Õigem oleks vast öelda, et piirkonniti või erinevates riikides on kasutusel erinevad pinge- ja juhistikusüsteemid. Meil Eestis on ikka valdavalt 400/230 V, TN-C-S süsteem.

Kindlustus peaks teoorias vajadusel vaatama TTJA veebist, kas paigaldis oli nõuetekohane Ilma piirikuteta on samuti nõuetekohane, audit nende puudumist puuduseks ei loe. Mehaanilised lülitid ilma igasuguste vidinateta minu jaoks kõige lihtsam ja turvalisem lahendus Tegelikult ongi, elavad maja muud...