Ehitusfoorum

Kas kuidagi ära ei saa bannida neid vendi,kes siia seda sitta laotavad?

Mingit läbu on siia foorumisse jällegi laotatud.

Aluspõrandaks sobib tänapäevane saepuru plaat küll.Seinu aga mina sellest plaadist ei ehitaks.Kipsiga tegemine ja viimistlemine tuleb oluliselt odavam.

Arvestada tuleb ka võimalike kaitsevöönditega,kuhu ehitada ei lubata.Näiteks jõe kaldal 50m,mere ääres 200m jne.Oma kaitsevööndid on ka veel magistraalteedel (oli vist ka 50m tee teljest),kuhu ehitada ei lubata.Samuti kaitsevöönd kõrgepinge liinidel.Mõni maatükk ongi selline,kuhu ehitada sisuliselt ...

Soovitan peale jootmist need jootepasta jäägid,mis toru peale/külge on sulanud(voolanud) pärast töö lõppu maha pesta.Jootepasta nimelt sisaldab ka mingil määral hapet,mis võib pika peale toru oksüdeeruma panna.

Kindlasti aktsepteerib.Aga ilmselt selliste firmade tööd,kellel on vastav litsents.

Kui korterit hakatakse suhteliselt harva kasutama,siis mina paneksin ilmselt elektri kütte.

Tarvis oleks ära viimistleda betoonpõrand.Tegemist laoruumiga,kus palju käimist,vahel liigub seal ka tõstuk.Olen mõelnud mingit kahe komponentset epo värvi,aga omal selles osas kogemus puudub.Äkki oskab keegi soovitada,millist varianti tasub eelistada,et värv kohe ära ei kuluks.

[/quote]sõbral (uus) maja 200 ruutu ja külma talvega oli max elektri arve 4500krooni kuus. ise on ta vaga rahul selle ioonküttega, sest maja soe. kasutab alates sügisest 2005 sõbrannal korter umbes 40 ruutu, kütab el.radikatega ja elektri arved 2300 kuus ja kõigele lisaks korter pole soe, vaid jahe....

No kui ainult hinnavahet vaadata,siis see vahe on üsna suur ja soojuspumba kahjuks.Kui aga kasutusmugavus asjale juurde liita,siis selle poolest on soojuspump puuküttega katlast oluliselt parem.

Poole hinnaga ilmselt saad.

Kavatsen sellise asja valmis teha. Nimelt panen kahesüsteemse veeboileri tagurpidi tööle; tarbeveega kütan põrandakütte vett. Olen kütteinimastega rääkinud ja arvasid et asi toimib.

Tõenäoliselt toimibki,aga miks seda teha vaja on?Energiat sa sellega ju kokku ei hoia.

Küttekulu tuleb umbes sama,kui elektri radikaga küttes.

Esmane finantseering oleks väike. Nagu Kalvis juba ütles,on sellisel juhul odavam panna juba põrandakütte kaabel.Energia jäävuse seaduse tõttu ei saa sinu mõeldud süsteemil olla elektrienergia kulu väiksem,kui põrandakütte kaablit kasutades. Vesipõrandakütet on mõttekas sellisel juhul teha,kui on m...

Plaatija peab plaadile tegema õigesse kohta õige suurusega augu seadmetoosi jaoks.pärast plaatimist siis kinnitada seadmetoos seina sisse ja edasi juba ühendamise mure.

EE kontoris öeldi, et ümbertõstmine paar tuhhi

Kohe mitte ei tahaks seda uskuda...

Taavi,anna sellele "elektrikule" üle küüru üks korralik mats ja siis lase see töö tal ümber teha.Tasuta.Kusjuures,mina kontrolliksin igaks juhuks ka selle üle,mis ristlõikega kaabli ta seinakontaktide jaoks pani.Kui on 1,5mm2,siis peaks selle 2,5mm2 vastu vahetama.

Olenevalt seisukorrast 0....40 eek.

No kui ikka ise üldse ei ole selle teemaga kursis,siis soovitaksin ikkagi kasutada kellegi abi,kes asja jagab.Elekter ei ole nalja asi,et sellega riskima hakata.

Mina oma kasutus kogemuse järgi võin kinnitada,et õigesti projekteeritud,õigesti ehitatud,õigesti häälestatud süsteem (koos müra summutitega) töötab praktiliselt hääletult.

On olemas ka 68mm toosid.

Et suvel mitte kogu süsteemi auru all hoida,võiks sooja tarbevee jaoks lisada el.boileri n.ö.parralleelsest peale (läbi kolmikventiilide).Kui suvel ahju ei küta,siis keerad tarbevee kahe kraaniga "suvisesse asendisse",ehk siis el.boileri peale.

Siis on teine asi.Seal piirangut ei tohiks olla.

Lase teha oma joogiveest keemiline analüüs.Siis pöördu mõnda veepuhastusseadmetega tegelevasse firmasse.Nemad oskavad selle analüüsi tulemuste põhjal juba konkreetset rohtu pakkuda.

Leiliruumi soojustamiseks soovitaksin mina kivivilla.See rahaline kokkuhoid,mida sa võidad villa ja peno hinna vahest,on nii pisike,et mina küll oma tervisega ei hakkaks riskima,ega penoga leiliruumi soojustama.