Ehitusfoorum

Küülaline kirjutas: ↑15 Veebr 2023, 10:34 Kas ei ole isegi see mitme siseosa ja ühe välisosaga pump kallim, kui mitu väiksemat pumpa kokku?

Kallim, keerulisem, ei küta alla -20c jpms jama veel takkaotsa.

Panen siia ühe tsitaadi, mille kiirelt googeldades leidsin: "The efficiency of multi-splits is lower than single-zone mini-splits primarily because the individual heads don't modulate (much) with the load. The compressor modulates up/down in steps based on the capacity of the heads that are cur...

Teadmata maja põhiplaani, siis on raske midagi soovitada. Kuid ühlase soojuse/jahutuse jaotuseks pigem vaata 2-3 siseosaga mudelite poole.

Olen lugenud, et parem on panna mitu erinevat soojuspuma.

Hobigaraaz, oma tarbeks.Põrand on suures osas soojustatud, tõstuki koha peal valasin paksemalt ja seal ei soojustanud. Kõige suurem külmasild on mul sokkel, kuna ma ei tahtnud põrandat tõsta seinte vahele. Seinad on ju puitkarkass. Talvel võib lumesulamisvesi voolata mööda põrandat seina äärde ja si...

Mul kõvasti soojustatud , aga külmasildadega 45 ruudune garaaz kulutas jaanuaris soojuspumbaga 610 kwh. Seinad 25cm peno , lagi ca 50 cm peno. Külmasillad - sokkel ja ilmselt ka uksed aknad. Soojuspump on Toshiba. Võtsin spetsiaalselt sellepärast, et lubati , et kütab ka kuni-25 ja vist isegi -30. P...

Enamus fossiile on kivi sisse süvistunud kujutis mingist elukast. Kujutis ei põle. Ülejäänud fossiilid on kondid, mis samuti ei põle. Ehk siis fossiilid ei põle. Eestis on maailmamere tõus ja maapinna kerkimine sama. Pole võimalik mõõta , kas maailmameri tõuseb või jääb samaks või langeb. Pole kuski...

Ematala pannakse ikka servi mitte lapiti - mõõtmisel oli lapiti pruss

Mõlemat pidi mõõdeti ju.

Palun ärge omale maja, kuuri, varjualust vms Youtube põhjal ehitage...

Sellega ei saa nõustuda. Igasugune õppematerjal kulub marjaks ära iseehitajatele.

https://www.youtube.com/watch?v=YV_NP76fDQo&ab_channel=HydraulicPressChannel Veel üks õpetlik video. Mul 5x15 pruss hoiab aiamajakese katuse ematala üleval, sille mingi 80 cm vist. Alguses kahtlesin, et kuidas lumekoormusele vastu peab, aga siit videost sain kinnitust, et peaks vastu pidama kül...

Kunn mainis laborit ja katsekehasid. Tänapäeval youtubis asjad olemas, ei pea ise jamama hakkama. Mingid tulemused sealt ju välja lugeda kannatab, kusjuures tuleb silmas pidada, et tegemist on märja puiduga.

https://www.youtube.com/watch?v=m3etM8P ... essChannel

Hüdropress vs puit.

https://www.youtube.com/watch?v=AMv26K8BASE&ab_channel=a.i.Financial The EU is currently working on a draft law that would practically expropriate older residential buildings. If they do not meet the new European energy efficiency standards then these buildings will lose the permit to be occupie...

PS! Eestis mingit maavärina kindlat üksikelamut ehitada on küll jaburus kuubis. Maavärina teema tõin lihtsalt sisse selleks, et näidata, kui tugev tegelikult on puitkarkass. Valitsev mentaliteet on ju selline, et puitkarkass on p..sk ja ainult plokkidest maja on see õige. Tegelikkus on aga midagi m...

https://www.youtube.com/watch?v=7jNtAIF ... ZQandATVNZ

Siin on näide, kuidas õõnespaneel tuleb maavärina ajal laest alla. Meenutagem, et õõnekale piisab napilt 6cm toetuspinnast.

https://www.youtube.com/watch?v=BpwJeXr ... el=CBSNews

Maavärin vs kivimaja.

https://www.youtube.com/watch?v=i2vIg8Y ... ardianNews

Peale AVARIID ei peagi hoone olema elamiskõlblik Ja sellepärast ehitataksegi puitkarkass, et lihtsam kokku lükata ja uus ehitada. Odavam ka( kuigi viimasel ajal on puit meeletult kallimaks läinud). Kusjuures tegelikult puitkarkass võib isegi üle elada päris tugeva maavärina. Plokkidest majad kukuva...

https://www.youtube.com/watch?v=9dG66MNHQj0&t=119s&ab_channel=CivilEngineeringStore Meanwhile, Europeans: "Why do Americans build their crappy buildings out of cardboard?" Pange tähele, et selles katsemudelis polnud isegi deformatsioonivuuke. Deformtsioonivuuk lõikab seina ja lae ...

Su teoorias on üks nõrk koht - soojustus ei pea tähendama umbset, veekindlat membraani. Ma olen peno usku, villaga liiga palju jama, et tuuletihedaks saada. Peno lased tuugalt vahuga pilud kinni ja päev lõpetatud. Karkassi teeks lihtsuse mõttes sedaviisi, et võtaks 15cm prussi ja lööks väljast osb ...

Ise eelistaksin ka puitkarkassi, aga sellel on üks suur miinus - kuidas teha soklile toetuv osa selliselt, et ei oleks külmasilda ja samas ei tekiks ohtu mädanikuks jms. Tavaliselt just sokli koha pealt mädanevad karkass-majad ja palkmajad ju esimesena. Betoonist sokkel on külmasild. Kui väljast ära...

Korralik sokkel vähemalt 50 cm, sein 3m , hoone laius 5 m, katuse hari järelikult seinast 2.5m. Seega kokku 0,5+3+2,5= 6m.

Kui soklit ei arvestata, siis see natuke päästaks, aga siis peaks seina madalama tegema. Lõpuks võib lae kõrgus liiga madalaks jääda.

Üks tühine detail selle 20-60 m2 hoone puhul on ka see, et ehitise kõrgus võib olla kuni 5 meetrit. Kui see on ületatud siis vaja juba ehitusluba ja ka projekti. Ei piisa enam teatisest. See rikub ära päris palju - ei saa korralikku soklit ehitada ning klassikalist 45 kraadist katust hoonele teha.

Kogu see jutt tõestab, et Sul puuduvad elementaarsed teadmised ehitusmehhaanikast, staatika arvutustest, konstruktsioonide arvutusskeemidest jms... Ma räägin sellest, kuidas reaalselt asjad käivad. Toru vahetamiseks on vaja lõigata plaati või siis alt uuristada tunnel. Ma ei usu, et viimast variant...

Just... Soovitan soojalt see eksperiment viia läbi korrusmaja kandvas vahelaes (kui vähegi võimalik siis viimasel korrusel) See on teine teema. Kandvaid vahelagesid ei tohi lõigata või freesida. Pinnasel plaatvundamente, või põrandaid, lõigatakse küll, kui katkist toru on vaja vahetada. Võib ka mui...

Aga mõtle korraks ise, et kui renn süvistada kandva plaadi sisse siis mis sellest kandvast "asjast" järgi jääb Ja mida tähendab "arhitekt on ette näinud kandva..." Ja kui kunagi on vaja mõnd toru vahetada, siis võetakse suur ketaslõikur ja lõigatakse see plaat pooleks. Ja isegi ...

Ja see jutt on täiesti "mööda"...

Niiskus leiab alati tee, kust lahkuda. Miks muidu paaniliselt teibitakse aurutõket seinade puhul, aga põranda puhul paneme ülekatte ja kõik on ok?

Tegemist on vana majaga. Soklilinti , niiskustõket vms asja ilmselt enam polegi. Isegi kui alguses oli, siis nüüdseks on pulber. Põrand samamoodi liiva sisse uputatud laagid. Seal pole niiskustõket.