Ehitusfoorum

Termostaat peab õigetpidi vahel olema (sageli seal voolu suund noolega näidatud). Muus osas, kui on loomuliku ringlusega süsteem, siis peaks radika pealejooks üleval olema, aga praegusel ajal ajab tavaliselt pump vett ringi, sel juhul pole suurt vahet.

Kui alupex toru, siis isegi odava metallidetektoriga leiab üles, ntx sellega: http://www.oomipood.ee/product/vtmvs2/v ... tektor&f=t

Vastupidi, kui süsteem tööle läheb, on alul termostaadid avatud, kuid kui radikad soojaks lähevad, siis termostaadid sulguvad. Sama, mis pumba tagant kraan kinni keerata. Pane mingi väiksema võimsusega pump, kui leiad sihukese, see aitab ka. Mul näiteks on tahkekütte korral (siis on vee temp kõrgem ...

Muidugi võib nii välise kui sisemise soojusvaheti lihtsalt vannidesse uputada, kuid ma olen selle leeri pooldaja, kes siin arvavad, et mõistlikum oleks nad plaatsoojusvahetitega asendada. Plaatsoojusvahetid + mõned vasktorujupid + väike paisupaak + veidi jootmistööd tuleb kokkuvõttes ehk isegi soods...

Kas on mõtet el.triikrauda soetada, kui sihukeseda on soodsam triikida, kuhu kuumad söed sisse käivad.. Vaatasin huvi pärast, et puitbriketti pakutakse 190 EUR/tonn. See pole üldse soodsam, hetkel. Aga arvatavasti talvel, külmadega, kui soojuspumpade cop on madalam ja el.börsil hinnad laes, on see e...

Palu jumalat et vent. ;) Ei ma jumalasse ei usu. Kui ilmad külmemaks lähevad ja välisseade sulatustsükleid tegema hakkab, siis on näha, mis suurenenud müra allikaks on. Sulatustsükli lõpus, soojusvaheti kuivatamise ajal kompressor seisab ja vent töötab täiega. Kui sel ajal müriseb, siis järelikult ...

Väike soomlaste uurimus milles muuhulgas tõdetakse et õhk-vesi pumbad on toimivad asjad ka nende kliimas ja tasuvusaeg on elektri või õliküttega majas ~7 aastat nende pumpade ja energiahindade juures. http://www.energiatehokaskoti.fi/files/384/Tutkittua_saastoa_ilma-vesilampopumpulla.pdf Aga kaua k...

Hea oleks uuest aastast kehtima hakkavate energiapakkettide hinnad ära oodata - mis siis öise/päevase el.hinna suhe olema hakkab. See võib praegustest kokkuleppehindadest omajagu erineda.. Ja seda tuleks tasuvusaja arvutamisel arvestada, et üldjuhul on vaid öise kütte korral suuremat peakaitset vaja...

Tavaliselt kasutatakse selleks soojuspumpa. Talvel kütab maja, suvel basseini.

Küülaline kirjutas:

warlock kirjutas:hetkel Kodu4 pakett, talvel oli Küttepakett

Kui tihti sa pakette vahetad? Minuteada 1 kord aastas on vahetus tasuta.

Esimest korda üle mitme aasta vahetasin, kusjuures järgmine vahetus, 01.01.2013 on ka tasuta.

No mul oli ntx möödunud kuul el. tarbimine ~800KWh ja el.arve ~65EUR, ehk siis ~0,08EUR/KWh. Ega talvel ka kallim polnud, pigem odavam... Et siis veebruari ja maikuu küttekulud samad??? Päris pada pole mõtet ajada! El. kWh hind polnud kallim vaid pigem odavam. Vabandust, et pikalt lahti kirjutada e...

Halupuu keskmine on pigem 47€, kui 57 ja elekter alla 0,09€ tegelikult ei taha kuidagi tulla. No mul oli ntx möödunud kuul el. tarbimine ~800KWh ja el.arve ~65EUR, ehk siis ~0,08EUR/KWh. Ega talvel ka kallim polnud, pigem odavam. 16A peakaitse, hetkel Kodu4 pakett, talvel oli Küttepakett. Tarbeveeb...

Merko on mõnele oma Tlna korrusmajale vist isegi päikesepaneelid paigutanud? Vähemalt projektides need olid. Lõuna-Türgis on isegi osadel pilpaküla-stiilis hurtsikutel "päikesepaneelid". Täpsemalt mingi toru-radikas katusel ja paak sellest kõrgemal. Töötab ilma pumpadeta, loomuliku ringlus...

Torud ühendaksin katlaruumis veidi optimaalsemalt ja kasutaks keevitatavaid (kokkusulatatavaid) või liimitavaid plastiktorusid. Praegu on osa süsteemi pl-al-pl (Henco) torudega. Teise korruse dušširuumis võiks paar radikaribi rohkem olla - külmade ilmadega jääb ruum veidi jahedaks, kuid nii suureks ...

Praegusel ajal on kombeks kõikjal pädevustunnistuste omamist nõuda. Radikamüüjatelt võiks nõuda vähemalt energia jäävuse seaduse teadmist. Soojusseadmete müüjate juttu kuulates/lugedes jääb tihti mulje, et nad pole kunagi mõnes koolis käinud, kus füüsika õppekavas oleks.

Kui juba boiler mängus, siis tasuks võrrelda öise elektri hinnaga. Ebaühtlane soojuse tootmine - suvel, kui sageli puhkusel ollakse on päikest küllaga, energia jääb osaliselt kasutamata, aga talvel jääb isegi päikese korral tarbevee temperatuur liiga madalaks. Peaks mingi hirmsuur boiler olema, et s...

Mul on õhk-vesi soojuspump ning 1.korrusel põrandaküte, teisel radikad. Töötab küll, algusest peale, ilma reguleerimiste ja katsetusteta. Esimese ja teise korruse vahel on betoonvahelagi - see aitab ka pisut kaasa - töötab soojusvahetina. Isegi, kui teise korruse osa tube veel välja ehitatud polnud ...

Jah, radiaatori võimsus sõltub pealevoolu temperatuurist, vee voolukiirusest, toatemperatuurist, radiaatori paigutusest jne

Lõuna-Türgi linnades on peaaegu iga maja katusel päikesepaneelid, küll tarbevee soojendamiseks, mitte elektri tootmiseks, aga jah, meie tingimustes on isegi sellise süsteemi tasuvusaeg päris pikk, elektri tootmisest rääkimata.

... Mul on aastate jooksul nii kümmekond Fujitsu õ-õ pumpa õ-v peale ümber tehtud. Kui nüüd veidi täpsemalt kirjeldad, kuidas juhtimise (automaatika) paika panid, siis jääks isegi uskuma, et mõnda Fujitsut näpuga puutunud oled :scratch: Aga see ongi see, mis maksab..:) Midagi väga keerulist pole, k...

Äkki reklaamid oma tööd ka hinnas, palju lisapappi välja tuleks köhida võtmed kätte meetodil. Minu soov oleks suht lihtne - õhk-õhk pumbale (tõenäoliselt ca 4 kW mitchubishi) on vaja juurde lisada vasktorust spiraallsoojusvaheti kas otse boilerisse (see peaks olema odavam, kuid sel juhhul vaja uus ...

Talvisel ajal õ-v pumbaga tarvevett soojendades on kasulikum ta nii 30-40C peale eelsoojendada (olenevalt välistemperatuurist) ja edasi (öise) otseelektriga, kuid suvisel ajal on ehk kasulikum ta ligi 50C peale lõpuni soojendada. Hea oleks suuremat boilerit kasutada, et veidi madalama temperatuuriga...

Ja oleme jälle tagasi punktis, kus sooviks õhk-õhk pumbale veega soojusvaheti vahele panna aga ei saa, sest liitmikke ikka tavainimene ei oska teha. Ca 100 eur eest saab lasta plaatsoojusvahetile vaskotsikud hõbejoodisega joota ning edasi on isegi tavainimesel lihtne.. ainult et külmainega täitmise...

Mul on õhk-vesi soojuspump, väljuva vee temp 35C. Teisel korrusel on al.radikad, ca 1 ribi toa ruutmeetri kohta ja sellest piisab varuga (termostaadid "kolme" peal). Maja soojustus: 20cm villa. Mul on küll see lisa, et esimese korruse põrandakütte soojus aitab ka teise korruse kütmisele ka...

Mul ntx tahkekütte korral suures ringis ringleb vesi ilma pumbata. Vaid soojuspumba korral on pump ka vahel, kuna väikese temperatuuride vahe tõttu loomulik tsirkulatsioon ei toimi piisavalt.