Ehitusfoorum

Parem ehitan drenaaži ja isegi pumbata pole vaja, sest ca 50m kaugusele saab vee ära lasta, tuleb ainult naabrimehega kaubale saada. Näib olevat odavam kui tugevpõranda tegemine.

Tahaks asjadest ise aru saada. Usun, et maja kaaluga ei teki probleeme - juba keldriseinad ise tulevad 500mm betoonplokkidest, lagi õõnespaneelist. Seega jääb küsimuseks kujupidavuse tagamine. Pinnasevesi on põrandast olenevalt aastaajast 0 kuni 1m kõrgemal.

Tiit Masso raamatutes "Väikemajad" ja "Ehitusfüüsika ABC" räägitakse, et kui pinnasevee tase on keldri põrandast kõrgemal, peaks keldrisse tegema "tugevpõranda". Sisuliselt peaks see siis tähendama sarrustatud põrandat. Planeerin teha nii, et valan kõigepalt vundamendit...

sashaobrok kirjutas:Varsti jõuad lausa mõistliku lahenduseni ka kui nii edasi mõtled:)
20mm asemel ikka 20cm eps.

Jah, loomulikult pidasingi silmas 20cm.

Teine võimalus, mille peale tulen, on see, et alumine betoonikiht on mõeldud täitma kandva (s.t. vundamendile toetuva) plaadi ülesannet.

Selge. Kuid milline võiks olla betoonikihtide paksus (eeldan, et EPS peaks olema vähemalt 20mm)? Kas saan õigesti aru, et alumise betoonikihi ülesanne on stabiilse ja sileda aluse loomine hüdrotõkke jaoks?

Tahangi teha laudpõranda, sest lauad saan omast metsamaterjalist. Põrandakütet ei poolda, kuna pidavat mõjuma verevarustusele halvasti - lisaks jalgade suurenenud külmatundlikkus. Aga konstruktsiooni betoon + hydro + EPS + betoon + mis iganes puhul jääb ju soojustus ikkagi hüdrotõkke peale ja tarind...

Ehk vähemalt passiivselt seda tüüpi ventilatsioon tööle ei hakkaks. Kuid mis võiks olla mõistlik lahendus? Allapoole +50 (ehk kokku 100mm) XPS plaati ja pealmine soojustus -50 (ehk kokku samuti 100mm) nihutaks küllastuspunkti asukohta küll ülespoole, aga kondensi tekke risk on ilmselt endiselt olemas?

Sellel lingil: http://www.puuinfo.ee/artiklid/pdf/porandate_soojustamine.pdf kujutab joonis nr. 4 pinnasel põranda lahendust. Hüdroisolatsiooni all on soojustuseks 50mm XPS plaat, selle peal aga 100mm raudbetooni ning 150mm villsoojustust. Samas märgitakse Tiit Masso raamatus "Ehitusfüüsika ABC...

See on muidugi täiesti õige soovitus, kuid see võtab aega ja eks küsimus-vastus süsteem on ka lahendus enda harimiseks. Kuigi nagu näha siin toodud lingilt, võivad ka ehitusala inimesed anda risti vastupidiseid soovitusi. Raamatuid on loetud juba üsna mitu, aga seal ei ole kõiki lahendusi kirjeldatu...

1. Järelikult võiks piirduda näiteks 40 sügavuse vundamendiga, kuid paigaldada vaheseina vundamendile siiski 100 XPS (samale kõrgusele mis põranda XPS plaat - põrand alt üles: 50mm XPS, 100mm betoon, 150mm kivivill, põrandalauad), sest muidu toimiks vaheseina vundament külmasillana. XPS peale siis v...

Palgist osas kasutan 240mm läbimõõduga tahutud palki. Hooneosa mõõtmed on 7x5,6m, vaheseinad puuduvad. Sellega liitub sõrestikehitis mõõtmetega 7x14m. Sõrestikehitise välissein seestpoolt vaadates: 15mm voodrilaud, 50mm kivivill, aurutõke, 150mm kivivill, tuuletõke, 25mm tuulutusvahe, 20mm voodrilau...

Kas saan õigesti aru, et kui üks osa hoonest on rajatud palgist ning üks osa sõrestikmaja, siis aurutõkke paigaldamisel sõrestikosale jääb maja aurutõkke mõttes siiski tervikuna funktsioneerima, kuna palk toimib niiskustehniliselt üsna samamoodi kui aurutõkkega kaetud sõrestiksein?

1. Kas kandva vaheseina vundamendi peab tegema sama sügava kui välisseinte vundamendi? Välisseinte vundament (külmumispiirini) on soojustatud ja kas sellisel juhul on mõtet teha vaheseina vundamenti sama sügavat või piisab kui mullakiht eemaldada ja rajada liivale ca 40cm sügavuses soojustamata vund...

Plaan on rajada 300mm raudbetoonplokkidest või 190mm Columbia-kivist vundament. Poole hoone ulatuses ka kelder. Soojustuseks 100mm XPS plaat. Sokli tahaks väljastpoolt katta siiski paekiviga, et anda hoonele arhailisemat välimust. Keldrita hooneosas tuleb tahutud palgist (24cm) sein, ülejäänud hoone...

Mõtlesin, et teen alumise osa kuusest (see rohkem niiskuse käes - nagu räägitakse peaks kuusk olema sellele veidi vastupidavam) ja ülemise männist. Mis teha, jämedat palki metsas vähe.

Kas kellelgi on kogemusi männist ja kuusest segamini ehitamisega?
Vanal ajal on seda tehtud küll, kuid kuuse ja männi erinev kuivamine võib ilmselt probleeme tekitada?