Ehitusfoorum

Maja suurus on 200 m2. Kui olen õieti aru saanud siis vajalik õhuvahetus oleks ~300 m3./h. Keskmine õhu temperatuur oleks vist ~15 c. Seda palju see energiat sisaldab kahjuks ei oska öelda.

Võimalik. Ei ole veel täpsemalt arvutanud aga minu maja puhul ei tohiks eriti kalliks minna kuna vent süsteem alles planeerimisel ja torude vedamiseks ruumi piisavalt. Kui asi toimiks siis hoolduskulu oleks hiljem 0.

To: rokikas Kui paljudel keskmistel eesti meestel need sinu poolt nimetatud riistad kodus olemas ja kui ei ole, siis miks nad ei osta nad neid, sest vaata kui palju raha jääks järgi ise tehes. Milles ikkagi asi- kas Äpud, laiskus, oskamatus, suutmatus jne., et tellitakse seda tööd spetsialistid/osk...

ei tea kuidas selle pika rea tütardega paika saab :shock: Kuidas need vuugid teil välja näevad kui neid haamriga kolkimas käite hr isetegijad?Tikksaagi,ketassaagi,järkamissaagi pole vaja.Saag ja haamer ja tuld! :thumbsup: Ei maksa nüüd laminaadi paigaldusest mingit kosmosetehnikat ka teha. Sellega ...

Kuna hetkel planeerin maja ventsüsteemi siis mõtted liiguvad kuidas ära kasutada soojusvahetist õue minevat sooja õhku. Kui ma olen asjadest õieti aru saanud siis aasta lõikes keskmine väljuva õhu temperatuur ~ +15 C. Seda ei raatsiks varestele lasta. 1. Suunaks selle õhksoojuspumba välisosale ja ür...

No aga miks mitte? Muidugi ekstreemnäide -20 puhul see jah päris nii ei ole, et välja puhutakse -30est õhku. Pigem et kui on õues 0 kraadi siis väljapuhke torust läheb mingi -5 õue poole... Mis trikiga need seadmed seda teevad ilma õhksoojuspumba tehnoloogiat kasutamata :scratch: . Arvasin et seal ...

Seal vist õhksoojuspump ja vent agregaat kokku ehitatud st. tuppa minevat õhku soendatakse õhksoojuspumbaga. Enamus agregaatides see lahendatud vist otse elektri või veeküttega. Hind sellel masinal päris krõbe jah. Küsimus tekkis mul sellest et mõned tegelased väidavad foorumis nagu nende agregaadid...

tere Kust tead väita, nimetu mees, et läheb rohkem jäässe. Mul on nii tehtud ja kohati võtab sellise imeõhukese nagu härmatise peale. Probleemi see ei tekita absoluutselt. Kui väljas on tugevad miinused ja seest puhub otse peale +12 õhku, siis on ikka kasu küll. Kaua oled kasutanud. Kas toimis ka s...

Küsiks ühe lolli küsimuse ka vent soojusvahetite kasutegurist. Kui sissetulev õhk on näiteks -20 ja toast väljuv õhk +20 siis soojusvaheti ilma lisakütteta suudab tekitada olukorra kus tuppa ja õue minev õhk on 0c. See vist ideaal teoorjas kui mingeid kadusid ei oleks. Kuidas on võimalik saavutada o...

Vald ongi see, kes ainukesena midagi hädaldada võib. Kui vallaspets kehitab õlgu, siis pole ju probleemi. Ja kui normaalsed suhted naabriga, siis võid ju talle ka ära mainida, et plaanis teha. Siis pärast ei saa keegi kaevata.... See kõik soovitatavalt kirjalikult sest mälu kipub olema lühike ja va...

Nagu näha ei ole osad aru saanud eelnavast jutust. küsimus pole kui palju, vaid KAS (VASTUS ON JAH) peab lisama soojustust. See ju sõltub soovidest ja lõppeesmärgist. Läbivajumine sõltub sildest, koormusest ja mtj -i E-st. Vo sul ei olegi probleeme olnud seetõttu, et silded pole liialt suured, pole...

Pakuks mõned variandid. 1. Lasta laed madalamale. 2. Teha torule kipskast ümber. 3. Jätta toru nähtavale ja viimistleda kui ruumiga sobiv disainielement. 4. teha 3 kõrvuti asetsevat kandetala poole nõrgemaks kuid üritada neid siis tugevdada vinklitega. Peale selle teostamist peaks palveraamat küll k...

Kui aerocile valada betoonvöö, siis ei pea hakkama kangelaslikult võitlema nendega, sest negu eelbevalt öeldud EI SAA ainult aerociga ja lisasoojustuseta seinale korralukku soojapidavust. vt selleks EVS-i soobituslikke norme millest meil siin põhjamaal on õige lähtuda. Minimaalse soojapidavuse aero...

Soojalt soovitan kõigepealt tellida korralik projekt. See ei ole nii suur kulu kogu ehitusmaksumust arvestades. Pigem võid sellega hoopis raha säästa. Näiteks selle järgi ehitades on lootust et sa ei kuluta raha liiga tugeva vundamendi tegemisele (rääkimata liiga nõrga vundamendiga kaasnevatele kulu...

3.5 aastat tagasi sai tehtud majale vundamnet mille siis ehitaja jätis lohakalt ehk betoonplaadi all on tühjus ,järelikult ei tihendatud seda tuhka nii nagu vaja ja nüüd annab tunda põranda plaat vajub .Kuna ehitaja on "orbiidilt" kadunud siis tuleb omal sellega tegeleda .Palun nõu mis te...

Ma ei leidnud sellest jutust enda jaoks ühtegi tõele vastavat väidet. Teiseks plaanin enamused ehitustööd ise ära teha. Idiootsed lahendused jäävad ära, näiteks nn ehitajad kel on vaevu põhiharidus ja enda teada kõvad ehitajad. Kas plaanid ehitada ainult eelprojekti järgi st. korruse plaan ja fassa...

insippo kirjutas:minuarust peaks maja olema kivist.Lõpp kokkuvõttes tule seina m2 kallim kui aerokist või fibost ehitada.Imelik peno putka tuleb mille vastupidavust pole veel miski tõestanud.Mina ei teeks omale küll mitte.Elada kilekotis on ka hirmus

Kas betoonmaja ei lähegi kivimajade alla .

Tüüpiline eesti ehitus. Kulutatakse 500000 - 600000 eeki. põhimõttel " ehk läheb õnneks" :banghead: . Kas tõesti ei jagu eelarvest ~20000 - 30000 krooni et tellida normaalne projekt. Tavapärane asjade käik eestis. Tellitakse eelprojekt millega saadakse ehitusluba kätte, vundamendi teeb see...

See et vahelagi vajub ilma 1. korrusel jälgi jätmata tundub väheusutav. Pakuks pigem 2. korruse põranda vajumist . Näiteks kui paneeli peal on 50 mm. peno + 70 mm. betooni + parkett või muu kate siis peno kokkuvajumine 5mm. tekitabki kõik nähtavad probleemid. Seda eeldusel et kergvaheseinad on ehita...

Asukoht ? Kontakt ?

kuna ma olen hetkel haiglas ja kasutan läpaka hiirt ei saa sulle joonist teha. Kuid julgeks väita et eelmiste meeste jutt on jama. kinnitada tuleb kindlasti kuid tee seda trossidega. mine vaata mõnda suuremasse kaubanduskeskusesse vaata kuidas seal siseseinad kinnitatud on. meie tehtud on näiteks j...

Puitu 25 * 50 ( 22 * 50 ) - 350 jm. 25 * 100 ( 22 * 100 ) - 700 jm. 50 * 50 - 500 jm. 50 * 100 - 800 jm. Koos transpordiga Sauele. Villa ( 0,039 w/mk või parem ) 100 mm. - 39 m3. 50 mm. - 16 m3. Võib pakkuda ka eps 60 samas mahus. Koos transpordiga Sauele. Standart kipsplaat pikkus 2,5 m. - 260 m2. ...

Saab ikka kipsist teha. Lihtsalt ülemine vöö peab olema jäik. Soovitatavalt ühes tükis või siis topelt ja nihutatud katkestuskohtadega. Metallkarkassi vööle olen pika prussi näiteks peale lisaks keeranud. Paksu tinavile see sein eriti küll ei kannata aga normaaloludes peaks püsima küll.

1. Vana palkmaja 60 m2. Soojapidavus üpris nadi. Pliit toetaks pumpa või ka vajadusel vastupidi :) . Asukoht Riisiperest 5 km. 2. Uuem kivimaja. Välissein 250 fibo + 100 peno. Pinda 100 m2. Soojuse liikumine ei tohiks olla probleem kuna suht avatud planeering. Asukoht Saue linn. Kogu kraam koos paig...

hei, Seni nähtud skeemide ja õpetuste ja piltide järgi olen ainult näinud eramuid, kus kogu maja lintvundamendi taldmik on samal sügavusel, sh ka kandvatele vaheseintele. ilusti sügaval, kuna ju põhitingimus on, et allpool külmumispiiri jne. peale siis kas betoon või fibo või columbia või misiganes...