Ehitusfoorum

Ei viitsi tabelit ümber trükkida, aga sellises raamatus on miskit olemas: "Ehituskonstruktori käsiraamat, 2. osa" T. Masso 2002 a.

lk.27 tabel 7.30...7.32

See ei ole H, vaid I-profiil. Profiil saab kanda mõlemat pidi, kuid kandevõime võib erineda kordades. Suurem kandevõime on ikka nii nagu Sa kirjeldasid "H külili", et ülemine ja alumine flants on horisontaalis ja keskmine ribi on vertikaalis (puittalad saad flantside vahele panna). Kuid ma natuke ...

Ei ole vermid! FERMID !

Kui seintelt koormust laele ei tule ja kandvale plaadile ei valata mingit rb tasanduskihti. Ja plaat toetab neljast servast, mõõtmetega 6,5x11,5. Suuri avasid pole jms. Norm. kasuskoormus 2kPa, plaadile lisanduv norm. omakaal max. 1kPa

Plaadi paksus 20 cm. Betoon C25/30. Sarrus A500.
Alumise kihi ...

Palju vundamendi seintevaheline kaugus on?

Ma ise paneks pigem rohkem kui vähem. Kui räägime soklisoojustusest, siis 50mm on vähe. Aga peaksin nägema seda sõlme, vb. ei kujuta ma olukorda ette.

Kui seinad toetavad katust, siis ei oska ma kohe sarrust öelda. Peaksin nägema arhitektuurset projekti ja tööd oleks natuke rohkem.

Kindlus oleneb ankrust, nende sammust. Samuti võid ju seinale kinnitava tala peale toetada, mitte küljele kingadega.

Isoveri pakutaval Styrofoamil, mis ka XPS soojustus, on küll 70 ja 80 mm paksus olemas.

Link ka: http://www.isover.ee/ee/Toote/?intProdu ... irjeldus=1

Arvan et see 10 cm padja paksust on vähe. Kuna läheb pinnase sisse, siis peaks juba sarruse kaitsekiht olema üle 40 mm. Lisaks ka kandevõime. Min. paksus võiks olla ikka 25 cm. Oleneb koormustest. Kahtlane on ka see olemaolev sillus. Sille on üsna pikk ja koormust tuleb ka ikka natuke peale. Kui ...

Oleneb millest vundament on? Kui betoon, siis igasugu ankruid ja kruve olemas ja probleeme ei tohiks tekkida.

Natuke vähe infot, et miskit öelda. Aga 500x500 jääb ilmselt väheks. Liival ja liival on vahe sees, niiet peaks lähtuma ikka kõige väiksemast liivpinnasele antud kandevõimest, kui ei tea, mis kihid seal allpool on jne.

Ja kas see 300x600 natuke väikseks ei jää, oleneb muidugi kuidas seda armeerida ...

Paneeli endaga ei juhtu ilmselt miskit, peale selle et kui külm ja vesi ligi saavad, siis tekkivad aja jooksul külmakahjustused. Kui paneel lihtsalt pinnasel, siis paneelid võivad üksteise suhtes vajuda/kerkida erinevalt. Vajumine sõltub all olevatest pinnastest (kihid, paksused jms), ühest vastust ...

Ilmselt villa lisamine ei muuda suurt miskit. Sellist madalat tümakamüra võtab ära massiivne konstruktsioon (betoonplaat). Kõrgemad toonid sumbuvad villa.

Kui kasutada vahetaladena 50x150 ristlõiget, siis sammuks 400mm, kui 50x200 siis sammuks 700 mm. Esimesel juhul talakingaga kinnitamiseks 4x5mm kruvi, teisel juhul 5x5mm kruvi. Neid peatalasid ei kontrollinud, kuna ei tea ristlõiget. Sain vist õieti aru, et parempoolset toetab ka sein, siis seda ...

Maapeal oleva plaati mõjutab pinnas, mis seal all on. Kui aluspinnas on külmatundlik (savi, möll vms.) siis on oht külmakergetele. Külmatundlikust mõjutab ka pinnasevee tase ja üldine veesisaldus. Ja kui eei eemaldata kasvupinnast, siis aja pikku vajub plaadi alus kusagilt ära, kuna mulla struktuur ...

Ja kui kaugel on järgmine kandev element nendest 2'st talast (paremal ja vasakul)?

Nende kahe tala vahele talasid lisades saavad need rohkem koormust kui varem. Kahtlen, kas nad ikka kannavad ära?

Mis on nende ristlõige ja mis sildega nad on? Kas need vaheseinad on ka kandvad (toetab tala)? Mis ruumid sinna talade peale tulevad ja mis põranda kihid?

Ma võtaks mulla ikka ära. Aja jooksul mulla struktuur muutub ja seega ka maht, ning põrand vajub jälle ära.

Mida Sa selle "kaane" alla mõtled?

Kui tuul villa "puhub", siis pole seal sellest villast suurt kasu.

Ehk räägid siis täpsemalt.

Mis kihid tulevad lisaks sellele laele?
Kas lael on seinu (mis materjalist, kuidas paiknevad)?
Kas ka katusest tuleb koormust laele?
Mis otstarbel hakkatakse korrust kasutama (kas eluruumid)?
Kuidas toetub (kas neljast küljest)?
Mis oleks betooni ja sarruse ...

Mul tekkis seda joonist nähes kahtlus, et põrandaplaat hakkab kandma, kuna hakkab toetuma sellele betoonvööle. Seal peaks olema vuuk, et neid eraldada, samas kui põrandaplaat peabki kandma, siis ok. Külmasild on ka seal muidugi, aga selle vastu vist ei saa.

Ei ole ühest lahendust armeeringu jaoks. Kõik sõltub plaadi toetusskeemist, koormustest ja ka keskkonnast. Kui tegu jätkuvplaadiga (keskelt toetab ka sein), siis vaja ka toearmatuuri (tööarmatuur ülemises kohis). Koormustest ja silletest sõltub ka plaadi paksus. Kui võtta lihtne 6 m plaat, mis ...

Hüdroisoleerid ja soojustad seinad ja põranda, nagu keldriseintega. Seinas (kivi->hüdro->soojustus->tagasitäide), põrandas (põrandaplaat->hüdro->soojustus->tihendatud liivalus). Põranda hüdro keeratakse vundamendi peale.