Ehitusfoorum

martynzz kirjutas: ↑

10 Mär 2020, 11:56

hoone peaks jääma ikka oma lubatud piiridesse 20m2

Kui sa seintele sissepoole 25 cm soojustusust paned, jääb sellest 20-st alla 16 m² alles.

Kui see hoone on projekteeritud ja ehitatud ilma soojustuseta suvilaks, siis peakski seda sihipäraselt kasutama, mitte hakata sinna midagi aretama.

Põrandaküte ei peaks küll murelikumaks tegema, aga tõenäoliselt see trapp, kuhu on dušikabiini äravool, on umbes.

Hiid kirjutas: ↑

04 Mär 2020, 18:56

See onedrive link ei vii kuhugile mul

Nüüd peaks näha olema

Ega siis terass tervet maja üles tõsta ei jõua.

450 m on sul linnulennul alajaamani, Kaableid mööda on 790 m. Aga need on üsna jämedad. Asi sõltub veel sellest, kas sa ühendad selle 320 m kaabli otse liitumiskilpi või maja kilbi kaudu. Kui maja kilbist, siis kui pikk ja mis kaabel tuleb liitumiskilbist majja. Kui otse liitumiskilbist, siis napilt...

Ei ole seal parandada midagi. Muide, kui vana boiler on ja millise korrosioonikaitse süsteemiga?

Hiid kirjutas: ↑

03 Mär 2020, 06:49

ei olegi lootusetu

Tundub küll, et ei ole lootusetu. Trafo on küllaltki võimas, 630 kVA, aga sealt läheb 9 liini välja, päris suur küla on taga.
Kas sinu liitumiskilp on 11660LK või 116598LK või mis? (ma kauguse järgi ennustan)?

Selliste pikkade liinide puhul omab suurt tähtsust ka trafo enda takistus. Maakohtades üldiselt on väiksemad trafod kasutusel. Seega arvutuseks on vaja teada lisaks toiteliini ristlõikele ka trafo võimsust. Ütle alajaama või kinnistu nimi, siis saab teha arvutuse.

Ja kui veel 8,7 m lãbimõõduga ringikujuline maja ehitada!

Välisseina paksus alla 30 cm ei tule vist kõne alla, seega 5,4 x 9,4 = 50,8 m2.

See musta keeratava käepidemega on tavaline kuulkraan. Kaks asendit - kinni ja lahti.

Pildil ei paista küll sissevoolul mingit ülerõhu klappi olevat? Ja mismoodi sa selle üldse tühjaks saad lasta, kuskohas õhk sisse ja vesi välja?

Ints kirjutas: ↑

13 Veebr 2020, 09:51

Erineva ristlõikega kaableid ühe klemmi alla ühendada ei tohi

Ega sama ristlõikegagi üldjuhul ei tohi.

paksult lubjane temperatuuriandur boilerit kuumemaks ei aja ... ... see energiakadu on tühine Walterscheid peab silmas, et kui andur on paksult katlakiviga kaetud, siis andur arvab, et vesi on külmem, kui tegelikult ja siit see kadu. Aga sellegi nähtuse mõju on olematu, kuna õige soojus jõuab lõpuk...

aivar00 kirjutas: ↑

12 Veebr 2020, 15:46

Kui sul kütteelement on paksu lubjakihi alla ja anood samuti kutu

Kuhu mujale kui vette on küttekehas vabanenud soojusel minna? Olgu küttekeha lubjaga või millega tahes kaetud, ehk ainult vesi soojeneb aeglasemalt, ei muud.
Kuidas puutub anoodi olemasolu vee soojenemisse (ja elektriarvesse)?

Muidugi kõik õige, aga päris nulltolerantsi ei saa vist kehtestada, kuigi on TEHNIKAFOORUM. Mind näiteks häirib "kw/h" märksa rohkem, kui "voolumõõtja".

juuser kirjutas: ↑

10 Veebr 2020, 08:02

palun omanikul proovida see info arendajalt välja pressida

Kas see "neljas soon" segab sind mingil moel või lihtsalt ei lase magada?

Loodusseadused ei ole muutunud. 1 kg vee temperatuuri tõstmiseks 1 K võrra kulub endiselt 4,2 kJ energiat. Gaasiga on ilmselt natuke odavam küll vett soojendada aga elektriga muidugi palju lihtsam ja mugavam.

Vaevalt, et seda keegi peale Urmase keegi üldse märkas.

Mõnel öösel oli jaanuaris hind 0,01 s/kWh.

Rabarebane kirjutas: ↑

26 Jaan 2020, 23:30

kui hakata reaalselt nõudma kolmanda liigi madalpingeliste korralisi auditeid

Aga erakorralisi ju nõutakse praegu käimasoleva kasutuslubade kampaania puhul. Ega seal suurt vahet ei ole, dokumendid kõik puudu, täpne ehituse (ja ümberehituste) aeg teadmata jne.

T25 kirjutas: ↑

26 Jaan 2020, 20:53

Mahajahtumine on kiirem, kui ma esialgu arvasin

Aga mitte nii kiire.

T25 kirjutas: ↑

26 Jaan 2020, 18:42

Teisel pool päike paistab ja atmosfäär jaotab soojust ümber

Ma ei saanud õigesti aru, kas jutt käib sellest, et kui atmosfäär äkki kaoks või mis?