Ehitusfoorum

Loodetavasti otse maapinnal põhjavesi ei asu ja vesi maapinnal ei liigu vundamendi suunas. Siis piisaks tavalisest lahtikaevamisest, vaid vahtplasti plaadi jagu, ja plaat seina. Pärast klassikaline armeeringuga krohv ja värvimine.

Igal juhul enne tööde algust kuskilt pead alustama vana maha lõhkumisega. Vot toa poolt kangutadi seina ülevalt lae alt lahti ja vaatad mis "karul kõhus" on. Lae peale peaksid ju ka ikka kuskilt pääsema. Kui soojustus tööd plaanis siis vanadel majadel laesoojustus oli alla arvestuse. Liiv ja sammal ...

JA palkseinu võid ilusasti ka seest nähtavale jätta.

KOV ametniku käest on üsna mõtetu küsida, sest reeglina on alati olnud ühene vastus - kõik on keelatud.
Antud töö ei näi üheskis osas minevat ehitusseaduse alla. Seega tööriided selga ja tegema

Lühemalt ja maakeeles - üürnikul ei ole õigust ilma maja omaniku nõusolekuta paigaldada välisfassaadile seadmeid. Kaude on sama varemgi olnud - KaabelTV firmadel ei ole õigust vedada inimesele TV kaableid kui ühistu on vastu.
KOV keelu võimalikkusest polnud kohtulahendis viidet, vastupidi kohus ...

Vaata laetalasi ja sarikaid - millele need toetuvad? Tavaliselt kui kandev oli silikaat siis see oli nõtkumise vältimiseks iga teatud vahemaa tagant postiga.
Kui seinapruss on 20 cm-i siis viitab see jällegi puitkarkassi kandmisele.
Ilmselgelt on nüüd seina konstruktsioon oluline. Kui kannab puit ...

Vajalik oleks täpsem seina profiil ja kas hüdrotõke vundamendile ikka on tehtud.
Enne kui midagi tormad tegema, on vajalik täpne diagnoos millest, ravivõtted on erinevad
Soojustuse paksus sõltub ka seina profiilist.

Kui saad käi töömehega maja läbi ja vaata kuidas lae peale saad. Mõne küljelaua, laelaua või räästa lahtivõtmine võib osutuda üsna lihtsaks (sõltub millega kinnitatud). Kui inimene saab siis on käkitegu ka vill (plaadid, puiste või vahtplasti puru) sinna järgi saada.
Või teed laeluugi, asi siis ...

Sooja annab ikka, kasvuhoone lisab juurde päikese poolt juurdepüütud energia. See et talvel loetud tunnid on tõesti probleem. Ja seepärast pole eestis päikesepaneelidest seda kasu, mis lõunas Prantsusmaal või Itaalias, mille tasuvust tuuakse sulle ostes eeskujuks.

Sama, vajadusel uus kipsplaat. Väljapoole soojustust esimesel võimalusel. Laega pole midagi vaja ette võtta.

Võivad

Ametlikult on defineeritud mõistega SELV. Ei tohi seda pinget ületada (50 V AC-d)
Mitteametlikult palju soone isolatsioon kannatab, kui kasutad väikse vooluga juhtimiseks siis on vastu pidanud ka 230 V AC-d Rohkem pole vaja läinud.

Alates 55 C, sõltub katlast.

Ilu on vaataja silmades.
Plekist ventilatsioonikorsten tuleb odavam. Võid mõelda ka plekist kerisekorstnale.
On nähtud just krohvitud kivikorstnaid, kus sauna kerise kuuma valu tõttu on krohvis praod.

Katla kasutegur langeb kõrgemal temperatuuril, kuid seda siiski suht vähe. Seega on piisav hoida katlas vaid üle tahmamise vajatavat temperatuuri ja katel ise nimivõimsusel. Ainus vajadus kõrgemat temperatuuri taga ajada on akupaagiga tegelastel, kel on see liiga väike, kõrgem temperatuur võimaldab ...

Tinforist saad korstnatoru. Nad teevad korstnatorud just selliste mõõtudega, mis sulle vaja ja seni on neilt ikka soodsam olnud kui poest osta.

Küsija peaks ise vastama, kuid tüüpselt on veel kasutusel kaabelTV võrgus ja mõned kasutavad majasiseselt ühest videoväljundiga seadmest teise saatmisesse.

Väikesed ohud on tõesti, sest kaablid kiirgavad ja tegu on elektromagnetilise induktsiooniga. Eks küsimus taandub valulävele - heli ja Analoogtelevisioonil on esimesel kuulda ja teisel näha, kas lepid sellega?
DigiTV on digist üks kasulik asi - reeglina need häired näha pole. Internetil samuti mitte ...

Elfas, oomipoes oli kah miskit müügil tavalise sokliga.

Ülemine temperatuur on piiratud ohutusega. Kui ajad keema siis tavaliselt lõpeb see katastroofiga. Seega ikka 100 kraadi pole mõtet taga ajada.
Tavaliselt üle 70-80 ei lasta sest siis hakkavad torud põletama.

Binaarväljundiga rõhuandureid (rõhulülitid) on müügil.
Elfas oli rõhuandureid ja vooluhulga sensor olemas, kirjas oli kah, et liquid ehk vedelik.

Küttesüsteem ei vaja tegelikult sul voolu ja rõhu mõõtmist kaugelt, piisab temperatuurist. Kui aga ikkagi soovid siis soovitan otsida just 4-20 mA ...

Pika kooliraha heietamisele on soodsaim pekki valatud põranda asemel paigaldada ikkagi õhk-õhk soojuspump. Üsna odav osta, ümber ehitama ei pea midagi, paigaldamine ilmselt lihtne.
See põranda renoveerimine on kallis.... Ainus pluss oleks võimalus kasutada maasoojuspumpa.

Vanasti oli kasutusel kangem tapeediliimi segu koos ühe kihi vanade ajalehtedega.
Ma ei tea, kui eelmine variant on liiga vanamoodne siis soovitav on krohvitud seinad nakkedispersiooniga üle tõmmata, parem ikka kui ei midagi.

(õhk) Soojuspump. Võrreldes elektriga võimalik saada ca poole odavam küttekulu. Asi seegi.

Võib ka villa panna.