Ehitusfoorum

Võhemalt niipalju on sul õigus, et algne küsija peaks nüüd aru saama miks on vajalik paesel pinnasel biopuhasti teha just nii nagu kord ette näeb koos täiendava erisusega.
Kui solgid põhjavee ära siis see niisama enam korda ei lähe.

Vastasin ju - toimib. Aga on teatud kõrvalnähud, mis nõuavad lisavõtete kasutamist.

Silikoonid

Tee mõisted selgeks. Septik on erikujuline kogumismahuti, mille eesmärk on setitada raskem kraam põhja. Kogumismahutist ei või vett välja immutada, septikust võib. Biopuhasti koosneb kahest osast - septikust ja imbväljakust. Põhjavette ei või sattuda ei hallvesi ega mistahes moel muu solgivesi. Sell...

Kumbki müügimees ajab sassis juttu. Peamine probleem on rasked kaevamistingimused. Maksad lolliks. Eriti juhtumil kui pinnast on vaid 20 cm. Paepinnase suurim probleem on vastupidi - kaitsmata põhjavesi -st. solk paneb piki paelõhet otse põhjavette. Reeglina seepärast ei lubata paepinnasel imbväljak...

See tila on väike. Kuidas loomuliku kaldega kanalisatsiooni saad, on nuputamine. Arvestada tuleb, et konsistens on kergelt happeline kuid tõenäoliselt kanalisatsioon seda ei karda. Kogused on väikesed, vaevalt et mõjutab septikut mingil moel.

Küttekeha otseühendus korstnasse vajab tellist. Kui on plekkkorsten kivikorstna sees (kondensaadi pärast) ja kõik ülejäänud on ventilatsioon siis ei pea korsten tellisest olema. Eriti kehtib see pitsi juures - silikaatpits peab hästi vastu, tellistest (loeb mis kivi kasutad) lagunevad aastaga. Tänap...

Üldiselt mitte.
Seaduslik lahendus on sibiauto.
Ebaseaduslikest mõistlikum on, et teed põõsa kõrvale augu (või kompostihunnikusse) - pumpad tavalise keeris või vibropumbaga kakase vee sinna auku - see on pooleks mudaga ja viskad pinnase peale. Siis ei haise ja solk komposteerub kenasti maa all ära.

Selle probleemiga peaks pöörduma Tallinna Vee poole. Tehniliselt tuleb mõõta ära öösel survet nii oma korteris kui ühistu sisendmagistraalil ja kui näidud käes (oluline, on, et survet pole ühistu sisendis öösel) siis küsida Tallinna Veelt probleemile lahendust. See võtab aega, kuid mujal on nad vees...

Edukalt seni nii pannud - liim alla ja klambritega koos klambri püssiga. Jääb kinni küll.

Omaette karkassiga! Karkassi võib palgi külge ühendada libiseva kinnitusega See on kui inimene soovib kindlalt kipsplaati. Kuid on olemas puidust ja muud viimistlusmaterjalid, millega saab kenasti toa sisustada ja mis mängivad paremini palgi paisumiste ja kahanemistega kaasa. Näiteks voodrilauad, ku...

Kipsplaati saab palkmajja panna nii, et ei teki pragusi. Ei tohi jäigalt palgi küljes olla.

Elektriosa rike. Tavaliselt küttekeha. Elektrik leiab kiirelt vigase koha ülesse.

Pidi ja on tekkinud on suur vahe. Kui senimaani pole siis vist ikka ei teki?

Las pakkuja ütleb ka kaabli tüübi. Need on üsnagi erinevad ja mõni on parem kui teine. Õigel omanikul asi algab projektist. Projekt pole mõeldud mitte lihtsalt niisama vaid selle eesmärk on maja omanikule pakkuda just tema soovidega kooskõlas parimat - kus asuvad kilbid, kuidas jõuab elekter majja j...

Laudisel krohv ise ei püsi. Mõttekas oleks laudis eemaldada ja asendada vahtplastiga (valid sobiva paksusega plaadid) ning see krohvida, eeldusel et laudise all on PUR vaht.

22 m2 läheb väikeehitise alla (20-60 m2), teed uued joonised, saadad KOV, saad loa. Ehitusseaduses on kõik vajalik kirjas, uuri mis asi on väikeehitis, mis on ehitusteatis, mis on rajatis (terrass) Ja kui ise jooniseid teha ei oska siis palka mõni kes oskab. Muidu jäädki jooksma KOV vahet ja oma pap...

Kuid küsija seda ei tea ja pärast kui sõlmede lahendusi projektis pole, nutab krokodillipisaraid. Seepärast ongi küsijale ülesandeks teha ja saada kõikide talaga seotud sõlmede lahendused!

Metalliga on omad jamad. Sinna külge hiljem muid asju kinnitada väga raske - laeroovitist jne. Asi pole nii üks ühene. Puit võib ebapraktiliseks osutuda kui silde tõttu on samm mõttetult tihe. Soovitan - mõtle metalli korral kõik asjad üksipulgi läbi isegi siseviimistluse osas kuidas kinnitad, kuida...

Mis mõttetuid määruseid te nõuate. Kui soovid siis on selleks "Seadme ohutuse seadus" ja anna minna. On üks ja ainus õige dokument mis käsitleb maanduste ehitamist, see on EVS-60364 ja sellele on viidatud. Kui mistahes maandus vastab EVS-60364 nõuetele siis on kõik seaduslik ja elektripaigaldise või...

Pildi järgi pole ühest vastust. Toru peab tuleohtlikest materjalidest piisavalt kaugel olema (tavaliselt 50 cm) ja seejuures on rida erandeid. Ja sõltub kui kuumaks läheb toru.

Ma nüüd ei pretendeeri enam 100% tõele, sest ikkagi 7 aastat on mööda läinud, kuid kui ma õigesti mäletan siis mina pidin omale maanduse välja ehitama ja ka kontrollmõõdistuse tellima. Ilma selleta ei lülitatud voolu liinile taha. Mitte, et ma hirmsasti oleks tahtnud oma maandust. Rohkem tookord de...

Torumüüjatel on veetoru takistus kh antud. Edasi saab valemis vooluhulgaga teada rõhukao. Suht lihtne valem. Kõik valemid on googlega kergesti leitavad, paar esimest linki on õiged. Kui siis ehk liigselt USA mõõtühikutes. Iga liitmik, torujupp, veemõõtja omab mingit kh takistust ja tekitab kindla rõ...

Alusta EVS 60364 vaatamisest. Seal on kindlasti PEN, PE ja N juttu!

Üldiselt natuke suurem on parem, käivitusmoment on tugevam. Saab neid kondesi vanematest pesumasinatest, pumpadest jne. Muidu on nii, et vingematel on kaasas relee kah - käivitatakse suurema mahtuvusega (tavaliselt 20uF + 5uF), kui pöörded üleval siis relee vähendab mahtuvuse 5uF. Kui saad väiksemag...