Ehitusfoorum

https://www.huduser.gov/publications/pdf/fpsfguide.pdf

Juhend, kuidas ehitada külmakerke eest kaitstud madalvundamenti.

Selles juhendis on näidatud, et kütmata hoonete alla käib täies ulatuses peno/xps. Mina tegin oma aiamajakese plaatvundamendi ka samale juhendile toetudes.

Kõige tähtsam on ...

Igaks juhuks loen teemaalgatajale veel sõnad peale, et EH.INsi poolt pakutud lahendus kehtib õigelt koostatud sõlmede korral. Kui sa paari kipsi kruviga need vertikaalsed toed kinnitad, siis vajub kogu kompott laiali.
Nii et rääkige see sõlmede asi kindlasti omavahel läbi.

Siin on eelpingestamisest hariv video:

https://www.youtube.com/watch?v=gDO7wTbKnjI

1. "Passiivmaja" filosoofia võid pista endale...

Seda pead sa rääkima euroonukestele, kes igasugu norme välja lasevad. Võib aga päris kindel olla, et nad ei kuula midagi, vaid lasevad oma joru edasi.


Mitte julge väide vaid mõistlik ja täiesti põhjendatav väide ja koos numbritega

Kindlasti ...

Leidsin ühe kommetaari Viking-House nimeliselt postitajalt, kes ehitab passiivmaju. Kommentaar on aastast 2010:

There has been over 800,000 houses (some up to 10 stories high) built on EPS foundations in Scandinavia over the last 40 years with only a fraction of the insurance claims for structural ...

Sealjuures paneme veel tähele, et EH.INsile bauroc kui ehitusmaterjal eriti ei meeldi. Ta kasutab kolumbia jms tugevamaid plokke. Põhimõtteliselt on tegemist betooniga. Ja nüüd läheb see külmasild eriti räigeks.
15cm puitsein on võrdne umbes 2m betooniga, soojusjuhtivuse seisukohast. Nii et ...

Külmasild on seal all nurgas ka ilma plaatvundamendi alla joonistatud EPS-ta hoone energiabilansi kontekstis täiesti ebaoluline.

Väga julge väide. Arvestades millised normid järjest peale tulevad ja suund on passiivsuse poole, siis varsti ei jää lihtsalt midagi muud üle, kui maakera kütmine ...

Taies ulatuses loll jutt

Kui ei usu, siis vaata kasvõi bauroci enda joonist:

https://bauroc.ee/uploads/sites/2/2024/07/Vund-6.3.bauroc.pdf

Ma tean, et sina võtaks selle plaadi aluse soojustuse ära, aga sellisel juhul kütad sa seina ja vundamendi kaudu otse maakera. Ja see on päris korralik ...

Ei eelda, mind huvitab põhimõtteline lahendus. Kogu maailm topib tänapäeval peno või xps plaadi alla, aga see ei pidavat ju õige olema.

Lisan veel niipalju, et omale ma plaatvundamenti nagunii ei teeks. Pinnas on savi . Kui oleks puhas liiv või kruus , siis vast julgeks teha. Ei peaks külmakerke ...

7 lehte juttu, aga on keegi välja peilinud, milline see õige plaatvundament siis on. Palju paksus, kus paikneb soojustus, kui sügaval maa sees võiks plaat olla, kuidas kaitstud külmakerke eest , kuidas takistatud külmasild läbi seina plaati jms?

Minu arust need praod küll midagi hullu ei ole. Mahukahanemisvuugid on jäänud lõikamata ja seetõttu ongi tekkinud lihtsalt kahanemisvuugid, mis tulevad ebakorrapärased. Mahukahanemisvuugid on samamoodi praod, aga lihtsalt kontrollitud pragunemine. Muud pole seal midagi. Praod on seal lõigatud vuugi ...

Chatgtp:

Restraint Shrinkage Cracking in Concrete refers to cracks that occur when concrete cannot freely shrink as it dries and cures.

Kumb variant saab paremini kahaneda, kas sileda kõhualusega betoonplaat või plaat, mille otsas on paksend . Talupoja loogika ütleb , et esimene variant.

See armatuur aitabki pragusid koos hoida. Mul garaazipõrand samasugune, peenikesi pragusid täis. Ja samamoodi tegin põranda vuugivaba , ei taha sooni põrandasse. Tahan siledat monoliitset pinda. Isegi kui seal on väikesed praod, siis need ei häiri mind, erinevalt suurtest sisse lõigatud soontest.

Eks oskad mingil viisil põhjendada ka - ja ikka koos numbritega???
Märkusena lisan, et loll jutt
Aga vaidlen meeleldi...

Igasugune takistus, mis takistab mahukahanemist, soodustab pragude teket. Sile ühtlane plaat libedal pinnal on selles mõttes kindlasti parem, kui äärepaksendusega plaat.

Kunnil on see õige, et kõige lihtsam on valada siledat plaati. Sile plaat on ka mahukahanemise suhtes andestavam, kui ribidega või ääresüvendusega plaat.

Piirfeld ei luba maa sisse penot ilma kummikuta. EH.INs lubab. Nii et juba ainuüksi siin on 180 kraadi vastandlikud arusaamised.
Piirfeldi jaoks oleks EH.INS poolt soojustatud penoga ( peno puutub kokku maapinnaga)sokkel vale lahendus ja nif-nifindus. Muud midagi.

Endiselt ei ole kuskil kirjas, milline on siis see õige plaatvundament. Pole mõtet isegi rääkida armatuurist jms asjadest, kui pole selgeks tehtud, milline see õige plaatvundament siis olema peaks.

Piirfeld soklit niisama lihtsalt penoga soojustada ei luba. Peno peab olema üleni "kummikus". Seega ...

Tere. Plaatvundamendi sügavust ei ole minu teada piiritletud. Kui vihjatakse siin külmumissügavusele, siis seda asendavad ka muud abinõud. Lugupidamisega. Alar Piirfeld


Täpsemalt siis millised? Kui lisada põranda soojustus ja sokli soojustus, siis oleme jälle alguses - nimetad seda ...

Alar Piirfeldi plaatvundament algab 1.5m maa alt, niipalju, kui mina asjast aru saanud olen.

Pane paar fotot. Mul on 8x5m garaazi põrand 15cm paksusegaja umbes keskelt armeeritud 12mm armatuuriga , samm 15cm. Ja väikesed praod seal sees jooksevad igatepidi, aga mitte sellised, et saaks küünt sisse ajada.

Oled sa betooni kulule ka tähelepanu pööranud? Jämedalt võttes 0,4m paks betoonplaat 60 ruutmeetrisele hoonele peaks kulutama ümmarguselt 24 kantmeetrit betooni. Kui nüüd valada 0.3m paks vundamendilint sügavusega 1,2m ja pikkusega 31 meetrit siis oleks betoonikulu 11,16 kantmeetrit...


Premium ...

Ploki survetugevus EI OLE müüritise tugevus...
Ja miks siis nii???
Paneks ikka 300mm raudbetooni, veel parem 500mm...


Bauroc aitab vundamendi ja seina vahelist külmasilda vähendada, kuna on ise juba suhteliselt soojapidav, erinevalt betoonist. Selle sõlme kaudu lahkub kohutavalt palju soojust ...

Ma ei taha puitkarkassi. Seinad ikka bauroc hardist. 90ndate alguses ehitatud väike saun tolleaegsest tuhaplokist seisab nagu muiste. Oleks see saun puitkarkass, siis täna oleks alumine ots juba mäda.

Ma loodan, et see bauroc hard on enam vähem sarnane tolleaegse tuhaplokiga. Need nõrgemad, olen ...

Külmumispiirist madalamale minek on klassika igas ehitusõpikus. Peno peale ehitamine on tulnud hiljem ja teoorias on asi väga hea, aga praktikas peab ennast tõestama.
Peno puhul kardan ma lihtsat asja -kuidas kaitsta maa sees olevat peno hiirte, sipelgate jms tegelaste eest. Olen aru saanud, et ...

Kõige lollikindlam oleks karkass väljast ära soojustada, nii et karkass jääks ise sooja ruumi. Sellisel juhul pole vaja kilesid ja muid imesid, et karkass maha ei mädaneks. Ise teeks kindlasti sedaviisi puitkarkassmaja. Lihtne on soojustada ka siledat seina penoga, erinevalt karkassi vahele villa ...