Ehitusfoorum

Et saaks ekspertiisi teha on vaja mõlema juhtme otsas mõõta. See vajab naabri luba. Kuhu me jõuame. Mis võib ekspertiisist välja tulla: 1) ristlõige liiga väike; 2) füüsiline vananemine; 3) mehhaaniline vigastus. Mis oleks vastused: 1. pigem ei, kui projekti kohane asi. 2 ei tea, vajab eksperti 3. s...

Kahtlustan, et oluliselt odavam on naabrile uus kaabel vedada. Ühistuga pead niikuinii rääkima. Arvestades, et niikuinii tuleks kaabel varsti vahetada võiks hea jutu ja asjaliku juhatuse korral isegi 2/3 ühistu käest tagasi küsida olenevalt asjaoludest. Kui juhatus otse ei saa otsustada, siis las vi...

Reeglina peab sebima ja kulud kandma asjast huvitatud isik. Kes see võib olla antud juhul ? Ka ühistu võib kanda mingi osa kulusid, aga see eeldab, et on tehtud vastavad otsused jms. Ka see on fakt, et naaber ei pea sebima selle kaabli pärast, kui see on projekti kohane. Piltlikult nii, et kortermaj...

Kui see kaabel on projekti kohane, siis on tegu kaasomandi esemega. Sama nagu sinu korterit läbiv küttetoru. Kui maha lõikad tekib õigus su käest taastamist nõuda + kaasnevate kahjude hüvitamist, kui su tegu peaks kahju tekitama ....a'la südamesimulaator seisuks, toitu ei saanud teha ja laps nälgis ...

Valem on Q=dt*m*c. Võtame dt 80. Ehk +10 pealt ajad vee 90-ni. m=2000l. C on vee soojusmahtuvus 4,2 kJ/(kg*K). 20% niiskusega lehtpuu küttevääärtus ütleme 4 kWh/kg. 80*2000*4200= 672000000 J ~ 187kwh e ~ 47 kg puid. NB ! Puugaasil on puu niiskusesisaldus väga oluline - peab olema kuiv. Arvesta ka om...

Ma samuti diletandina eeltooduga nõus. Vaid niipalju lisaks, et ka konstruktsiooni tüübist oleneb väga palju. Me siin kasutame vana ja läbi proovitud 5x aurujuhtivuse vahega varianti. Üle lombi levib auru takistavate välispiiretega variant (põhjust ei tea - võibolla on eesmärk karkassi jäigastamine)...

Ehk midagi ka sissepoole kuivab nagu joonis 9 näitab. Teine asi, et kile vähendab difuusset kuivamise võimet nagu aru olen saand. Kalvis, kui õige sõrestiksein (arvatavasti mõtled, et külm soojast 5x aurujuhtivam), siis niiskust arvestades kile tavaliselt vaja ei ole. Ka see on OK, kui kile on. Muid...

Kalvis, soojustakistustest ja läbipuhumisest on juttu olnud. Nagu aru sain, siis EPS ja fiibervilla takistus muutus kondenseerumise või sellele lähedastes tingumustes. Kas vaja kondentsi või mitte jäi mulle selgusetuls. Igatahse ei taha keegi kondenseerumisohtlikku konstruktsiooni ja probleemi ei ol...

Jah, konstruktsioon ja arvutus on konkreetse asukoha ja soojema kliima kohta, aga järeldused laiapõhjalised. Eeldus on, et alati satub konstruktsiooni vett (vihm, sisse ehitatud niiskus, konvektsioon) - sellega olen nõus ja sealt ka põhjus, miks isegi meie kliimas võib toimuda solar-driven-wetting. ...

Mul ei ole veendumust. Kui vaja, siis igal juhul kasutan kile. Olen proovinud asjalikumaid tekste lugeda, et oma jaoks mingit lihtsustatud tervikpilti tekitada. Teinekord on raske eristada maskeeritud relkaami ja tõsist asja. Keegi ei valeta, aga pool jäetakse ütlemata. Siit oht lõksu langeda. Selge...

Rokikas, mida vaatasid ? Ma vaatasin juba varem viidatud tselluvill.ee, Kanada tootjate juhist ja USA tootjate üllitist . Nagu näha, siis vaid allpool maapinda asetsevate konstruktsioonide (crawl-space ehk mingi keldri tüüp) korral nõutakse aurutõket ja siis, kui ei saa ventileerida katuse külma poo...

..Mineraalvill ja tselluvill käituvad ühesugustes konstruktsioonides sarnaselt. Kui niiskustase on konstruktsioonis püsivalt kõrge, on ta seda nii mineraalvillas, kui tselluvillas. Erinevus on ainult selles, et ajaliselt saavutab mineraalvill selle taseme kiiremini ja tselluvill aeglasemalt (sama t...

Fiibervillal ma paneks aurutõkke, kuna hoiab niiskustaseme madalamal ja väldib sellega võimalikke kahjustusi materjalile ning võimalikku soojakadu. Tselluvillaga keerulisem, aga pigem ei paneks aurutõket, kuna tundub, et see vähendab niiskuse väljakuivamise võimet teatud tingimustel. Üldine eeldus o...

Esmapilgul nagu veider tõesti, et veeaurul madalam K, aga põhjenduseks on toodud rigid-sphere theory of gases. Ei oska vaielda, aga meie asjas ei ole see mu arust oluline, kuna ei mõjuta otseselt soojustusmatrjali K-d. See on näha järgnevatest viidetest. Need ütlevad, et ei ole leitud valemit, mis p...

Kas Eesti ehitusnorm lubab teha elumaja, kus kile on see, mis tagab, et niiskus akumuleeruma ei hakkaks ? See oleks küll kurb.

http://rp.ashrae.biz/page/RP721.pdf - see peaks olema uuring, millel mu algne viide põhineb. Selle õige pealkiri on algses viites poolik. Niiskuse sisaldust ja soojusjuhtivust uuriti nimelt jahutuse ja kaugütte torude peal suurterl temperatuuridel. Leidsin, et ka NATO on asja uurinud: http://www.itw...

Sisuliselt ju nii, et töömees tegi augu mis annab vett (tavakeeles salvkaev) sinu nõutud kohta. Kas oli kokkulepe vee kvaliteedi ja andvuse kohta ? Projekti ei olnud, ei tehtagi, tellimine käib usalduse alusel. Õige kaevumeister oleks võibolla sulle enne ütlnud, et savine maa ja tee puurkaev, aga võ...

tundub et su kaevuga sama jama mis ühel tuttaval ,kellel korda saime asja.nimelt mitte ei ole pinnavesi see mis kehv vaid on puuritud liiga sügavale,kuna seal juba rauasooned.annan sulle hea soovituse ja plommi kaev kinni,nii et jääks järgi vaid 8m ja sinu mured on murtud. Lisaks 6-7 aastase eesti ...

Nõudeid (regulatsioone) salvkaevu enese kohta minuteada ei ole. On teine rajatis ehitusseaduse mõistes. Salvkaevu saab teha hästi vett juhtiva pinnase korral (eelkõige liivad, kruusad või vähese saviga moreenid). Kui savine pinnas, siis tuleb puurkaev teha. Hea salvkaevu vesi on samas majandus-joogi...

On vist selgeks saanud, et aurutõke mõjutab soojustuse niiskusesisaldust ja seeläbi materjali soojapidavust. Kuna mul vastavaid erialateadmisi ega programme pole, siis leidsin ühe graafiku, kus vastav seos on peale kantud: http://www.rmax.com.au/Understanding-r-values.html Selle järgi peaks fiibervi...

Leidsin, et hr Piirfeldi on siin (http://www.tarmatrade.ee/tooted.php?cat=5) head materjali ülessa pannud. Artikkel "Fassaadi "HINGAMINE"" peaks meie teema kohta käima. Tselluvilla nö kasuks leidsin, et kui kondentsi risk eksisteerib, siis on erinevus selle maksimaalses lubatud t...

..Erinevus ainult vee mahutamises peale kondensi teket ja selle väljakuivamise kiiruses. .. Fiibervill mahutab vähe vett. Seepärast hakkab vesi mööda konstruktsiooni jooksma ja seda märgama. Tselluvillas see oht väiksem. Mis ses loogikas valesti on. On ju tselluvill nagu parem ses mõttes ? Andke pa...

Ok, alati tuleb tervikust rääkida. Võtame siis tüüpilise terviku ehk karkass- või palkpiirde (vt jooniseid) väljast soojustamise. Seest soojustamist ei hakkaks üldse riskima. Seal kondentsi oht veel suurem. Mis juhtub, kui joonisetel näidatud aurutõke aja jooksul nö auguliseks läheb ? Arvan, et tõen...

Fiibervilla tootjad kirjutavad (nt see: http://isover.ee/download.aspx?intFileID=3472&intLinkedFromObjectID=13950), et kui olemasolev piire ei oma piisavat tihedust (puudub veeauru liikumist takistav kiht), siis tuleb soojustusest sissepoole paigaldada aurutõke. Tselluvilla juhendis http://www.t...

Võibolla see oleneb inimeset, aga 50% rel niiskuse juures pole mulle niiskusagregaati vaja. Kusjuures kuiva õhku ma ei kannata. Eesti sisekliima standardi EVS 839 - 2003 (uus on VS-EN 15251:2007, ei tea, äkki on see erinev) järgi lausa nii, et temp võiks olla 22 ja suhteline niiskus talvetingimustes...