Ehitusfoorum

Kalvis kirjutas: 06 Veebr 2026, 09:01 Kütuseaktsiis on mõeldud autoteede korrashoiuks.

Pigem vist siiski mitte, kütuseaktsiis täna on riigieelarves ilma sihtotarbeta tuluallikas.

Kunagi aegu tagasi oli vist seos teede ehituse ja korrashoiuga olemas.

Selle pildi järgi oli probleemiks polt, mis pumba ülaosa selle alumise kinnitusosa (ääriku) küljes hoidis?

See ei ole mitte "toru, mis maa sees"...

Pane mõni pilt veel - et olukorrast ülevaade tekiks.

Selle pildi põhjal näib olevat tegu mingi vaheäärikuga, mis poltidega omakorda aluse külge kinnitatud on.

Mul mingil põhjusel meenus klassika:

https://www.youtube.com/watch?v=kgmTglt ... rt_radio=1

Standardkaliibrite, mis 'riiulist võtta', hinnad on veel mis nad on, aga kui vaja erimõõdule, nt M11,5x0,5, siis lähevad hinnad ikka väga absurdususemaale.


Kui kellelgi on tõesti vaja M11x0,5 keerme kontrollimiseks kaliibrit, siis on tegemist tootmisprotsessiga (üksiku keerme saab peaaegu alati ...

Miks on keermekamm odavam kui keermekaliiber? :)


Erinevad asjad.
Kamm on keermesammu tuvastamiseks, ei sõltu nimiläbimõõdust.
Kaliiber (GO / NO-GO) konkreetse keerme nõuetele vastavuse kontrolliks (tootmises ja kvaliteedikontrollis)


Pigem teeb vahe tootmistehnoloogia - kamm on lihtne ja ...

Jäängi polte üle keerama teatud aja tagant, kui jama ei avasta?


Kardetavasti küll, kuna keerates samasse avasse erineva sammuga polte oled tõenäoliselt ava sisekeeret vigastanud ja selle ka suuremal või vähemal määral üle keeranud.

Olukorra parandamiseks on ava võimalik keermestada suuremale ...

KatT kirjutas: 04 Veebr 2026, 18:56 Väga huvitav arutelu. Termokile ja klaaspaketi vahetus tundub tõesti praktiline lahendus energiasäästuks.

Sellist sõnaseadet olen seni ainult AI-lt kohanud.

Äkki jääb osakeermega poldi keermestamata osa liiga pikaks ja detail, mida polt peab kinni hoidma on liiga õhuke? :scratch: Bushido enne mainis midagi ja arvan, et tegemist võib olla flantsi poltidega.


Flants on maakeeli äärik. :wave:

Nende poldid ei erine tavalistest (tavajuhtudel).

Algne ...

Urmas kirjutas: 04 Veebr 2026, 18:24 Eks uuri ise.

Kui vaja siis uurin, kuid ei pruugi siia postitada ja lugejaskond targemaks ei saa.

Kuid kui siin vastab teemas pädev inimene, on kasu kõigile.

Väljapoole käib soojust tagasi peegeldav kile ja see pannakse otse klaasi peale.

Sissepoole pandav, paketile lisaõhuvahet tekitav kile kinnitatakse (läbipaistva kahepoolse teibiga) sissepoole akna raamile, mitte vastu klaasi ja föönitades tõmbub kile sirgu.


Sellisest seespoolsest kilest ei ...

Walter2 kirjutas: 04 Veebr 2026, 17:24 Keermesammu mõõtmisega seoses keermesammu saab mõõdulindiga edukalt mõõta kui keermekammi käepärast pole.

Mõõdulindi täpsus on kaheldav, eelistaksin nihiku ja keermekammi puudumisel metall-joonlauda.

Ja see seibi kinnihoidmine on paras müstika - abiks oleks paar fotot.

Ühel varem toiminud poldi pea peal kiri 10.9, teisel TD A4-70. Poldiga vaja kinnitada kaevu maa seest väljas oevat äravõetavat osa maa sees oleva toruosaga.


10.9 on poldi tugevusklass.

Oled sa kindel, et sul on täispikkusega keeret tegelikult vaja?

Keermesammu saad sellisel pikkusel ...

Kuspoolt hakkad "välispinda" arvestama?
Kas kile fassaadipoole varestele pesamaterjaliks?


Ma lihtne inimene - tuba on "sees" ja õu on "väljas" akende kontekstis ;)

Tööl kiletati aknad väljaspoolt (esmaseks eesmärgiks suvel soojuse sissetungimise tõkestamine) - vareseid, varblasi, tihaseid ...

ping kirjutas: 02 Veebr 2026, 21:42 Ise olen nõukaaegse kortermaja pooleks kruvitavale puitaknale paigaldanud testiks sellise kile ja see tõesti toimib.
Kahepoolse teibiga kile paika ja tavalise juuksefööniga tõmbab kile sirgeks ning on praktiliselt täiesti märkamatu.

Kas sellise termokile parem asukoht ei oleks paketi välispinnal?

Oleks sarnane probleem endal (s.t. pudi tekib uuesti peale puhastamist), siis palkaks spetsialiste:

https://mycology.ee/puidukahjurid/

vanadesse akendesse, mis on õhema profiiliga, on tänapäevast paketti üsne keeruline kui mitte võimatu normaalselt panna.


Ma pelgan, et see saabki tujurikkujaks.

Tihendite ja piirete soojakadu on teema omaette, kuid paketi soojakao vähendamine on teoorias üsna lihtsalt välja arvutatava ...

See pudi on sul liistukronsteini PEAL?

Kuidas see sinna saab?

Parketi ja seina vahel ei paista nagu midagi?

Urmas kirjutas: 01 Veebr 2026, 20:33 Ah, mul oli esimesel kevadel ka vist paar jääkuubikut, ümberringi õunapuud nurmenukud õitsemas.

Ma ei pööranud sellele pumba alusele jääkuhilale ka enne tähelepanu kui välisvoodrilauad selle läheduses ära mädanesid.

Sellest peale liigutan jää targu elamisest eemale.

Infrapunapaneel oleks ehk kõige sobilikum - kui jutt soojustuseta eeskojast käib.

Jalanõude alla vee kogumiseks ajalehed ka.

Maitseid on mitmeid, kuid mulle isiklikult imponeerib viimasel aastakümnel rohkem selline jääladustus:

Küülaline kirjutas: 01 Veebr 2026, 19:28 Terve maja akende vahetamise tasuvuse arvutamisel ma mõtleks sellele ka, kui vana ma ise olen.

Soovituse mõte jääb arusaamatuks. Majad säilivad reeglina omanikest kauem.

Pakuksin kokkuhoiuks u. 150 kWh akna m2 kohta aastas,


Suurusjärk tundub õige olevat, GPT-ga jõudsime viimase kümne aasta külmima talve (tema väitel) puhul ca 130 kWh/m2 kohta.

Viitsiks veel paketi ruutmeetri ja vahetuse hinda uurida, siis võiks isegi võimalikku tasuvust arvutada.
Probleemiks ...

Tekkis kaunil ja külmemal pühapäevahommikul peale kahekordse klaaspaketi alläärde kogunenud vee kuivatamist ka sama mõtteraasuke.

Et kui asendaks olemasolevad kahekihilised kolmekihilistega.

Jättes lapikäistlemise ajutise ebamugavuse kõrvale, kui suur oleks kütteperioodi keskmine eneriasääst 1 ...

Olles kunagi kaalunud gaasikatla puhul siseanduri ostmist (ei tule vaikekomplektis kaasa), siis kahetsesin seda mitteostmist kuni selle ajani, kui radiaatoritele termostaadid vahele keerasin. Peale seda tundub ühe punkti siseandur mugavusteenusena - selle järgi on ilmselt hea katla küttegraafikut ...