Ehitusfoorum

Radika kohta netist ei leidnud ise midagi tegu Hyundai HOH11T mudeliga. http://www.theheaterstore.co.uk/images/C3011T%20Oil%20Filled%20Rad.jpg Välja näeb sarnane... Lülitasin võimsust(on ju tal kolm varianti 1000/1500/2500) Termostaadil puudub andur mis mõõdab radika ribide temperatuuri... Läbi õhua...

Aga põlemiskambris temperatuuri mõõtmine on juba keerukam? See kui temp läheb üle 200 on selge ,et suur osa soojust läheb kaotsi... Aga kui on alla 150? Siis pigitad korstna ära ja paned majale korstnapõlengutega tule otsa. Aga kuidas siis toimida kütmise algul ja lõpus? Siis on ju ka temperatuur a...

Vastates täpselt küsimusele- võimsuse lülitamine... - astmeline võimsuslüliti. Saab määrata ära tekitatava energiavoo e. võimsuse. Saan aru et küsimusi tekitas viimane. Energiakulu, eeldusel et tuba on ühtlaselt soe ei muutu kütteallika võimsuse reguleerimisega. Küll aga võib üks ja sama kütteallik...

Mõni aasta tagasi oli endal vajadus elektriradikat kasutada lisakütteks. Siis katsetasin neid võimalusi. Kõige suuremal võimsusel tarbis kõige vähem elektrit ühes ajaühikus(24h), kui teised nupud olivad ühes asendis. taastaja Ei saa sellest eriti aru...? Aga sõnastaks siis oma küsimuse selgemaks......

Saan aru jah ,et laes võiks soojustust rohkem olla.
Aga räägiks nüüd vundamendist ja akendest?

vaaderman kirjutas:laes ju praktiliselt soojustust pole, sinna sinu soe lähebki.

Kas peaksin seetõttu uue teema tegema kuna paljud loevad ainult esimest postitust?

Vaevalt mul vundamendi äärest lumi sulab seetõttu ,et mul laes liiga vähe soojustust...?

no kui kellelgi tuttaval see kaamera oleks siis oleks seda juba teinud...(pole seda rahavärki hetkel jalaga segada;)) Aga oskab keegi öelda kas tegu on väga suure sooja kaoga... kui praeguse ilmaga ca -4kraadi on maja vundamendi ümbert ca 5cm laiuselt lumi sulanud... lumi on ca 15cm paksusega... Sam...

Küsimus siis selline... On olemas õliradikas millel on kolm astet 1000W 1500W ja 2500W Ning on olemas ka nö termostaat ja aegrelee... Oskab keegi mulle lihtsalt selgitada mille jaoks midagi on... Aegreleest saan aru... võin ise valida millal sisse ja välja lülitab(tõenäoliselt välja lülitab ta ka si...

Aga põlemiskambris temperatuuri mõõtmine on juba keerukam?

See kui temp läheb üle 200 on selge ,et suur osa soojust läheb kaotsi...
Aga kui on alla 150?

Leidsin ka ühe vanema teema http://www.ehitusfoorum.com/viewtopic.php?f=1&t=8871 Seal on räägitud kuidas võiks arvutada ahju efektiivsust... Olgu suitsugaaside temperatuur kolde laes 700 kraadi ja suitsugaaside temperatuur siibri taga 170 kraadi siis kasutegur on: (700 - 170)/700 x 100 = 75.7 % ...

No köetigi iga päev ja kui sul õhtul on seal 20 kraadi siis palju sa veel tahad? Suurema külmaga köeti nagunii ka kaks korda päevas. Kui sa täpsemalt loed siis homukul oli 20 kraadi... õhtul oli järgi 16 kraadi... Ja tean ,et eelmine talv kütsingi homikul ja õhtul nii köögis pliiti kui suures toas ...

No nüüd on maja kaetud 5cm vahtplastiga. Mida on muidugi vähe... Aga kas tõesti nii vähe ,et mingit muutust märgata pole? Kui siis ahjuga toas on äkki õhtuks ca 1-2 kraadi rohkem sooja. (Mäletan vähemalt seda ,et kui olid külmemad ilmad..ehk siis päeval oli ka ca -3...-4 kraadi Siis õhtuks oli teine...

Kui ma siin nüüd arvutasin ja uskuda tootja andmeid siis vahuga vast on natuke kallim...
Aga kui võtta ,et sellega hoopis lihtsam paigaldada...

Oskab keegi öelda millega on kõige soodsam vahtplasti seina kinnitada? Tavalisele ühekordsele kivimajale. Ja kas vahe on ainult hinnas või on erinevatel ainetel ka mingi muu vahe? Kõige lihtsam oleks vast vahuga panna? Aga kas see ka kõige soodsam on? Ja kas tüübeldamise vajadus sõltub ka millega ki...

...üks asi veel mille mõtlesin...
Kas vahtplasti on võimalik asendada ka kergkruusaga? Või ei jää siis enam põrand üldse nö stabiilne?

Ja oh seda niginat ja naginat, mis siis hakkab õhuniiskuse mängides toimuma, kui need omavahel sidumata OSB plaadid paisudes / kahanedes vastu vahtplasti ning üksteist hõõruma hakkavad. Eriti veel siis, kui peale astud sinna. Kusjuures minu arust siin kunagi oli teema sellest, kus keegi tegi sarnas...

Aga mis oleks mõistlik OSB paksus selle vahtplasti peal?

Kui panna põrandakatteks laminaat... Kas siis põrand on külmem kui kasutada tsementkiudplaati või OSB? Või sõltub see rohkem ikkagi põrandakatte materjalist? Ja kas kuskilt leiaks ka mingeid võrdluseid erinevate põrandakatte materjalide kohta. Mis on soojem ja mis külmem? Näiteks huvitaks ka kas bet...

Aga kuhu tal minna. Loodan, et ostad ikka vähemalt 100 EPS, mitte ei koonerda. Asi pole koonerdamises... Ma paneks 150-200 aga kuna põrand on juba ju olemas siis iga cm mis peale panen tõstab ju põrandat kõrgemale... Ma ei tea kuhu see põrand minna võib... aga kas EPS ja selle peale pandud OSB ei p...

Potist otse alla ca 20-30cm läheb kolmikust edasi 50 toru ca 4 meetrit kust ta lõpus läheb kaheks... Üks osa köögi valamusse ja teise osa saaks tuulutuseks katusele viia...
Kas hakkaks asi sedasi toimima?

...ei saanud nüüd ikka päris täpselt aru...

Aga küsisin ju ,et kui mul on betoonist põrand siis kuidas seda soojustada kasutades puitu...

Sinu jutust sain aru ,et hakkan põrandat pinnasele tegema...

...ise loodan ka ,et viga oli põranda ja madratsi vahel... Mitte põranda all toimuvaga... Niiskust suvel üle 70% pole olnud... Ja kui nüüd sügise poole aeg läks... Hakkasin ka ahju alla aegajalt tuld tegema ,et õhuniiskust alla 70% saada... Samamoodi mõtlesin ka ,et kuna saepuruplaat ju niiskuse käe...

Oskab keegi öelda milles viga... Ca aasta tagasi sai tehtud uus põrand... Põrand on alt tuulduv. Valatud postidele sai paigaldatud laagid... nende vahele makroga EPS100...laagide peale ca 0.4 sammuga lauad... laudade ja laagide vahele sai ehituspaber... Laudade peale sai 22mm saepuruplaat vms selle ...

vahtplast puiduga on täitsa mõeldav kui tahad õhukest kihti. Võid jäigastada veel tsementkiuplaadiga. Vannituppa jääks ikkagi vahtplast, betoon ja plaadid juurde, lollikindel, puiduga saab, kuid vajab head tuulutust. Riskantne värk. Paistab ,et maili teel sa nõu jagada ei taha siis arutaks siin eda...

Ei oskagi täpselt öelda millest see põrand tehtud on...väidetavalt liiva peale pandud betoonist plokid vms... Algselt oli mõte see põrand ära lõhkuda ,et saaks korralikult soojustada... Aga kuna selgus ,et vundament on valatud ka ainult maapinnani(all suured maakivid) ja siin/seal on praod... Siis e...