Ehitusfoorum

Tähendab, sa vajutad selle labida kuni vinklini maasse ja rebid siis labidatäie pinnast sellest sügavusest ühe tõstega välja?

kunn24 kirjutas: 15 Sept 2025, 13:42uue kontrollijuhendi järgi peab D20 puhul olema arvutuslik lühisvool vähemalt 600 A (1,5 x 400)

Kus see uus juhend kättesaadav on?

ping kirjutas: 15 Sept 2025, 13:28kaevupumba-, valve-, väliskaamerate-, väliruuteri-, välisvalgustuse-, jõuluvalgustuse toide, välis pesa niidurobotile, autolaadija toide, PV inverter, terrassipesade toide, kuurivalgus, kuuri jõuliin, väravaajam, külmik, jne

Kõik need asjad jne ei pea ju eraldi kaitsete taga olema.

kunn24 kirjutas: 15 Sept 2025, 13:07Panin ju viited standardile

Standardi järgi on tõesti lubatud kaablit kütta 70 kraadini, aga ma eriti ei tahaks toas selliseid pinnapealseid kaableid, mis paljast kätt kõrvetavad.

kunn24 kirjutas: 09 Sept 2025, 10:30püstitatud väide, et selline boiler lahutataks automaatselt- ei pea ka muidugi paika

Minu väide on, et kui boileril on kaitsejuht ühendatud, siis kereühenduse korral (õigesti valitud) liinikaitse rakendub hetkeliselt. Mis siin paika ei pea?

Kõrguse mõõt on puudu?

vett pingestav boiler võib pidevalt olla võrgus
Sellisest terminist, nagu "vett pingestav boiler" kuulen ma küll esmakordselt. TN juhistikus ei saa ju "vett pingestav boiler" olla pidevalt võrgus, vee pingestamiseks peab olema boileril kereühendus, aga see võrdub teatavasti ühefaasilise lühisega ...

A23 kirjutas: 08 Sept 2025, 09:25kuidas vanasti oli

Vanasti olid terasest torud ja kõik oli lihtne.

kuidas selline lahendus on läbi läinud, kui maja juures arvestile tuleb nende mees plomme panema ja kontrollima, et miks see kapp postile ühendusena alles on jäetud, mitte otse kaabel majani
Eks ikka juhtub. Plommija vaatab maja sees olevat kilpi ja ei pruugi selle peale tullagi (kuigi muidugi ...

fred7 kirjutas: 03 Sept 2025, 14:27kui tal tiksub tunnihind, siis ma ei ole kindel, kui kaua mul selle termostaadi vahetusega aega läheb (samal ajal tema tunnihind jookseb)

Aga miks see "insener-spetsialist" ei või ise oma tunnihinna eest andurit vahetada? Ehk ei lähegi tundi aega ja antakse ka garantii sellele tööle.

kunn24 kirjutas: 01 Sept 2025, 12:13antud asjas maandus tõesti imevahend

Ei ole imevahend ja plasttorude puhul ei saa ma selle ühe terasest jupi maandamise vajalikkusest aru.

Maanduse ühendamise teema on muutunud torude painutamise ja terase klasside teemaks.

madis64 kirjutas: 31 Aug 2025, 11:37Urmase soovitus voolikuklambri kasutamiseks on lihtne ja maalähedane

Ma ei kujuta hästi ette uhkelt plaaditud vannitoa vuugivahest välja toodud KORO juhet ja voolikuklammbrit toru ümber.

madis64 kirjutas: 30 Aug 2025, 13:05Roostevabast terasest käterätikuivati jaoks on maandus kohustuslik

Aga kui tootja ei ole selleks ette näinud mingit ühendusklemmi ega polti, kuidas siis peaks selle ühenduse tegema?

T25 kirjutas: 30 Aug 2025, 09:39Arvutused said tehtud, laevade kellad tiksuvad praktiliselt samas rütmis ... Isegi matemaatika ei pea paika neis lorentzi teisendustes

Kas sa näitaksid oma arvutusi siin ka?

Ma sooritasin alles inseneri normitundmise eksami
Kas tohib küsida mis eksam selline on? Kas inseneri kutse saamiseks või uuendamiseks?

kõrgepingestandardid sätestavad lubatud puutepingeks paljaste jalgade ja kätega kuni 80 V ja seda kestusega üle 10 s. Kui on tavalised jalanõud jne (variandid ...

Kalvis kirjutas: 30 Aug 2025, 07:20Milleks riskida.Tegu on ikkagi ohtliku ühendusega

Mis jutt see on? Tänapäeva uusehitustest ilmselt 99% ühendustest tehakse WAGO klemmidega.

Tallinna Vesi näiteks nõuab veemõõtja konsooli "maandamist" olenemata torude materjalist.

Urmas kirjutas: 27 Aug 2025, 17:06Ja kui kiiresti selle järelkäruga sportliku EV-ga sõita kannatab

Ometigi see pilt on huumor (anekdoot).

Kui minul oleks vaja sõta kuus 1000 km, siis kindlasti teeksin seda väikse EA'ga
Sellise sõiduvajaduse korral on kindlasti odavam (ja mugavam) sõita Bolti taksoga.

Mul emal on aastane läbisõit veelgi väiksem, aga sellegi poolest on auto (maal elades) hädavajalik
Maal elades kindlasti, aga ...

T25 kirjutas: 25 Aug 2025, 09:28Laevakaptenid mõõdavad footoni kiirust kumbki oma laeva suhtes. Selgub, et saadud kiirused on erinevad

Missmoodi see selgub? Kes on sellise katse sooritanud?

T25 kirjutas: 25 Aug 2025, 09:28talupoja loogika ütleb, et footon ei saa olla korraga kahes kohas

Selles osas talupoja loogika ei valeta.

See footon ei tea neist laevadest midagi, tema paneb ikka kiirusega c minena.

T25 kirjutas: 21 Aug 2025, 21:43Kaks 1,5 miljoni km pikkust laeva, mis on taguotsapidi stardijoonel ja nende vahel valgusallikas, mis sülitab välja footoni stardihetkel

Ma ei saa ikka selle küsimuse püstitusest aru, kui laevad on taguotsapidi koos, siis kumma laeva liikumise suunas see valgusallikas footoni välja sülitab?

Kalvis kirjutas: 20 Aug 2025, 19:04Ei ole kasutanud

Millest sa siis räägid?

jõuda selleni, et füüsika esitaks füüsilist reaalsust ... Matemaagikud aga teevad kahtlasi teisendusi
Kas sa seda ei suuda mõista, et füüsiline reaalsus on palju keerukam, kui talupojatarkus ja põhikooli füüsikatunnis kuuldu. Kuidas sa saad nimetada kahtlasteks teisendusteks võrrandeid, millele ...