Ehitusfoorum

Vahe on selles, et kui oleksid olnud Orase või Gustavsbergi omad, siis ei tuleks neid välja vahetada. Ja kui aastatega midagi kulub, siis iga pisemgi detail või tihend on kataloogis oma numbriga ja asendatav. Ka vanade mudelite varuosad on saada. Vahetasin hiljuti 10 aastat vana Oras Optima termosta...

800 : 220 = 3,6A, meil on tegelikult 230V, nii et siis 3,5A.

Kas on loogiline või mitte, selgub maja üldisest planeeringust. Kõik pistikupesad peavad olema RVK-ga kaitstud. Mis kahtlusi sulle boiler ja põrandaküte tekitavad.

Ei ole. Ühte pidi võiks kõik olla. Kuigi vekslid on ikka, nagu juhtub. Soome standard olevat, alumine osa sees - siis lamp põleb. Et kui oled täis ja pikali maas, saaks tule põlema. Mulle meeldib, ülemine pool sees - põleb.

Kaimi kirjutas:Alati pole ka kuivi puid kohe saada (kuivad on kallimad ka), siis saaks ka odavamalt läbi ja niiskemaid puid kasutada.

Soovitan sellist geniaalset ideed, et ostaks märgi (odavamaid) puid aasta varu ette ja siis kütaks ikka kuivadega. Täiesti ilma rahata, muide, kuivavad ära.

Alfons kirjutas:Kuidas see konstruktiivne kaitse võiks välja näha?

Kui roov on kaetud voodrilauaga, siis ta ongi ju vee eest konstruktiivselt kaitstud.

abimees kirjutas:nii nimetatud nõuka aegne täislaudis

Väga huvitav, kuidas on täislaudis seotud nõukogude võimuga?

Soojust läheb niimoodi kaduma muidugi. Aga jala all on ikka soe. Ilmselt tuleks küttematt panna sel juhul otse plaadi alla.

Nn. voolikuklambriga näiteks:
http://nostromo.ee/et/hose-clamps/zinc- ... mps-w1-9mm

Muidugi McGyveri teip on ka väga hea.
http://pakendiabi.ee/index.php?menuID3= ... 72&ids=527

Üldlevinud liitumiskaabel on 4 sooneline alumiiniumkaabel AXPK4G16. Ei ole vaja kõrisse panna. Maja juurde tehakse kordusmaandus.

Küsimus oli - kas rvk töötab ilma maanduseta vanas korteris - seal ei ole mingit peni ja töötab.

Töötab küll. RVK mõõdab L ja N voolude vahet, kui kuskil üle 30mA kaduma läheb, siis rakendub. Kontrollida saad test nupuga.

Siis kleebiks juba eurod sinna fibo külge.

rein113 kirjutas:200mm ei saa seepärast väljapoole panna

Aga mida see 100mm seespool juurde annab?

Indrek V kirjutas:palungi abi, et juba projekteerimise käigus saaksid asjad õigetele kohtadele

Palun vabandust, ei märganud seda, siis muidugi. Aga sel juhul veel enam üritaks saada kerise ja korstna kõrvuti, et vältida seda tulikuuma raudtoru.

Indrek V kirjutas:Sinna kohta kuhu Dush on kirjutatud on plaanitud pesumasin

Arusaamatu, miks seda projekteerimise ajal ei teadnud.

Indrek V kirjutas:sinna paremale poole on plaanitud dušinurk

Ja mis siis sinna kohta plaanitud on, kuhu arhitekt duši on kavandanud?

Andman21 kirjutas:Põranda alune pinnas on samuti savine ja niiske ning niiskus pääseb seestpoolt ikka vundamenti

Loomulikult pääseb. Ja kui seestpoolt ka mökerdada, siis taldmiku alt ikka pääseb.

lauriaas kirjutas:kõige otsem oleks kanalisatsioonitoru küll tema korterist läbi juhtida

Kas siis mingit koridori või trepikoda ei ole, et alla saaks. Keset naabri elutuba tõesti natuke narr tulla, kuigi oleks kõige otsem.

Londoni kesklinnas 5-kordsetel majadel ka kanalisatsioonitorud lausa lahtiselt väljaspool maja.

Kalvis kirjutas:Furie teisendust ma ei teinud

Fourier' teisendus

Alfons kirjutas:Olen püüdnud netist otsida, kuid suht tulutult

Proovi parem mõnest puidufirmast otsida:
http://puumarket.ee/?op=body&id=2&prod=465&sid=2633

Külaline kirjutas:kuidas freesiga tehtud auk pärast kandiliseks saaks.

Tee siis 2 sajast auku ülestikku ja tala otsad ümaramaks. Natuke loomingulist mõtlemist tuleb kasuks.

rokikas kirjutas:Millised loodusseadused need küll on?

Noh, et soe liigub külmema poole, s.t. korstnast alla

werta kirjutas:Tarbeveesüsteemis ringleb värske aktiivhapnikurikas vesi ...

... s.t. tavaline trassivesi?
Aktiivhapnik peaks osooni (O3) tähendama?