Ehitusfoorum

Kui kivi alusel siis tuleb kindlasti liimiga kinnitada olenemata sellest kas tuleb kuupäevi lisada või mitte ja seda enam kui on oodata pinnase vajumist ja loodist välja minemist.
Vastasel korral võib lihtsalt juhtuda nii, et võite ju oma aluse kevadel loodida küll hea mugav eriti veel siis kui kivi ...

Sellel kaminal peab siis kogu aeg tuli all olema ja täislauluga.
Keegi lihtsalt ei soovita sellistv süsteemi :hello:
Tegelt see veesärgiga kamin ei peagi hakkama saama. Mõtlesin, et kui tuleb isu elusat tuld vahtida siis ühenduks ilus kasulikuga ja kamin läkitaks samal ajal akupaaki ka mingi oma ...

Paralleelseid võrkusid ometi tegema ei hakata vähemalt mitte massiliselt, et igal tootjal oma võrk, rääkimatta ülekandeliinidest siis saab Eestist mingi mastide ja liinide rägastik

Lääne-Eestis kuulub ju võrk Fortumile mitte Eesti Energiale, nii et päris kõik võrgud ei ole ikka nende omad,
Ega nad ju oma toodetud elektrit ei müü Lääne-Eestis või vähemalt mitte ainult oma toodetud. Haapsalusse viiv raudtee toimis ka mõnda aega ka uue omaniku käes oli see vist Taal kes selle ...

Ma vist ei saagi teada misllist akupaaki peaks kasutama. Käisin mingis soojuspumba salongis ka kuid seal jäädi ka vägagi kidakeelseteks ja jäi mulje suhtumisest - ah, kui sa soojuspumpa kavatsed alles kunagi hiljem osta ja tahad meie aega raisata mingi tünni peale siis selleks meil küll aega ei ole ...

Kas iga maja juures ootavad erinevad kaabliotsad ja pakutakse odavat liitumist ja elektrit? Pigem EE müüb mingid osad võrgust (mida ta ei viitsi arendada) kellelegi ja see keegi ostab elektri EE-lt ja pärast müüb sulle kallimalt kui EE.
Äkki iga telekanali vaatamiseks peaks ka eraldi telekas ...

Jutt käib siiski fooliumist kohtades, mis jäävad kahe kihi - näiteks saepuruplaat/segu vahele, ehk siis kohtades, kus EI OLE õhuvahet.
Ehk see, et ma panen enne segu valamist sinna alla fooliumi, et see peegeldab sooja tagasi, on b*** s***t.
Ja mis vell kõige vahvam: mingi mördiga täidetud vahedes ...

Vaja tarkade nõu.
Vesipõrandaküte:
1.korrusel(75m2 köetavat pinda) jaguneb kollektorist nr1 viieks 70m kontuuriks
2.korrusel(65m2 köetavat pinda) jaguneb kollektoris nr2 neljaks 70m kontuuriks (toruks henco 16mm alumiiniumi ja plastikuga alpleks või mis pagan ta täpselt oli).
Alumisel korrusel ...

Vaatad pakendi tagaküljelt kasutusjuhendist, millised neist on ette nähtud täitmiseks kuni 50mm ja üle ning millised neist sobivad kasutamiseks põrandakütte korral. Vetonit, Uninaks, Mira, Atlas või milline firma iganes, valik on päris suur. Valid sobiva (firmanimi, hind) ja...voila!
((Kuskil ...

Aleks kirjutas:siis ei peagi millegagi täitma. Pead kasutama vaid soojusjaotusplaati. See on torusoonega Al-plaat ja käib toru alla.

Toru juba kinnitatud ja seda aä-plaati ei hakka enam kasutama. Peale tuleks laminaat

Betoonpõrandale on "knauf flexkleberiga" liimitud erikõvast kipsist ribad kahes kihis mille 5cm vahedesse on kinnitatud põrandakütte toru. Millega oleks kõige õigem need vahed koos toruga ära täita(täis valada). Pealmised kipsiribad on ideaalselt loodis ja ühes tasapinnas. Kas viõib ka mõnedes ...

Betoonpõrandale on "knauf flexkleberiga" liimitud erikõvast kipsist ribad kahes kihis mille 5cm vahedesse on kinnitatud põrandakütte toru. Millega oleks kõige õigem need vahed koos toruga ära täita(täis valada). Pealmised kipsiribad on ideaalselt loodis ja ühes tasapinnas. Kas viõib ka mõnedes ...

Vaidlus väljub teemast,teema-algatajale soovitaks toru maha kerida ja tasandus-seguga probleem lahendada. :jooma
Ja mis ma siis lõpuks teen...
1. Kas teen ikka kipsplaadiga seda asja
2. Või panen kuhja penot mahaja seina äärde siis valan toru sinna peale armeeringuga... muuseas olemasolevast ...

Vundale toetuv plaat 100mm, siis sinna peale hüdro, siis 2x100mm peno, kile, küttetorud, armatuur ja siis 80mm betoonplaat.
No mul on alt tulles tihendatud liivast täitepinnas, hüdroisolatsioon, 2 x 50mm peno siis 80mm betoonplaat. Mis ma siis sinna otsa peaksin veel põrutama? Kas veel hüdro, 50 ...

soojuse edasijuhtimist ei tohiks olla. muidu kandub soojus vundamenti ja lihtsalt kütet läheb rohkem..................aga miks sa valada ei taha? see läheb ju kähku...
Kas nüüd kui betoonist aluspõrand eraldatud välisseintest vaid mingi õhukese jamaga mis ei lase põrandal kleepuda kandvate seinte ...

kui tahad head asja siis pead ka jälgima, et alumine petooni kiht ei oleks vundamendi ja välisseintega seotud
Kas lihtsalt ei oleks seotud või soojuse edasijuhtimist ei tohiks olla? Põranda ja seina vahel mingi must lehtmaterjal on kuid see sooja juhib edasi ilmselt üsna vabalt. Informatsiooniks ...

Hauasambale pannakse alus juhul kui toetuspind suht kitsas 10-12cm kivi 50-80cm kõrguse juures. 20cm laiune kõnnitee äärekivi suurendab toetuspinda. Kui kivi saetud näiteks põllukivist või lihtsalt põhi suht lai umbes 25% kõrgusest siis pole see alus oluline. Kui võtta selle järgi et graniidist kivi ...

Kusjuures mina ütleks just, et miks peab küttesüsteem olema suure inertsiga (kole paks betoonikiht põrandaküttel)? See tähendab ju automaatselt ka seda, et ...
Minu mõte oli just see, et saaksin üldse ilma suurema betoneerimiseta hakkama selliste ilmadega, tahaksin kiiremini sisse kolida. Et kas ...

Kips on hea soojusjuht küll aga täpselt nii ruttu kui ta üles soeneb, jahtub ta ka maha. Sellise skeemi järgi peaks sul olema koguaeg tuli katlas , et seal ruumis see põrandaküte toimiks.
Kuhu se kips siis jahtub? Annab vast sooja ikka tuppa. Kipsi all on ju 8cm betoonivalu ka ja see peaks minu ...

Kivide lõhkumiseks spetsiaalsed kiilud olemas. Nii sama kiilu auku taguda ei ole mõtet. Kivikiilud kolmeosalised - augu servadesse käivad kaks suunajat mille välisserv ümar ja nende vahele tuleb siis see tegelik kiil taguda ja tavotti ikka kõigi osade vahele muidu varsti kiilud otsas. Kasutades ...

Üks küsimus tekkis veel: kui esimese kipsplaadi kihi sisse jäätud põrandakütte torustiku soontes on torustik paigas ja sooned seejärel täidetud, siis kas pealt tuleks katta ühe või kahe kipsplaadikihiga ennem kui laminaadi peale lapin ja millise paksusega kipsplaati tuleks kasutada pealmises kihis ...

Põrand siis hetkel alt ülesse liikudes järgmine: 2 kihti ülekattega 50mm penot, 80mm armeeritud betoon. Tahan vältida betoneerimist. Kas võiksin betoonpõrandale liimida tugevdatud kipsplaati millega moodustan küttetorustikule vajalikud sooned millised peale küttekontuuride paigaldamist mõne sobiva ...

Põrand siis hetkel alt ülesse liikudes järgmine: 2 kihti ülekattega 50mm penot, 80mm armeeritud betoon. Tahan vältida betoneerimist. Kas võiksin betoonpõrandale liimida tugevdatud kipsplaati millega moodustan küttetorustikule vajalikud sooned millised peale küttekontuuride paigaldamist mõne sobiva ...