Ehitusfoorum

Tere

Küsiks veidi arvamusi, nimelt ostsin maja, mis asub krundil, mille kõrgeim maapind ühes otsas ja madalaim maapind teises otsas on ca 50cm tõusu/langusega. Maja on ehitatud fibost madalvundamendile ja väljaspoole on lisatud 5 cm epsi+krohv. Niiaplju kui ise olen uurinud, siis vundamendi ääres ...

Nurgakivist mäletan, et Tulbi arenduses valati küll mõlemad kihid betooni täis. Ühes lõigus nägin ka tühja välimist müüri.

Samas mis odavamast kivist sa räägid? Vähemalt saatelõigus ütleb küll, et Columbia-kivist on vundament.

Siin nüüd küll vahet pole. Võtad lahti fibo, aeroci või columbia-kivi veebilehe ja leiad sõlmede joonised. Kõigis on joonised mis reeglina käsitlevad madalvundamente ja ka horisontaalset perimeetri EPSi... Kahtlemata on ümber perimeetri asetsev horisontaalne soojustus madalvundamendi elementaarne ...

Ma ei mõista. Minu arusaamist järgi oleks põranda alune osa - vundamendi sisemine osa - alati soojem kui väljast, ehk sealt peakski erinevus tekkima. Samas kust tulevad siis plokkide tootjate sõlmede jooniste soovitused, kui kõik targad on öelnud, et vanaviisi on õige.
Millistest konkreetsetest ...

Ma ei mõista. Minu arusaamist järgi oleks põranda alune osa - vundamendi sisemine osa - alati soojem kui väljast, ehk sealt peakski erinevus tekkima. Samas kust tulevad siis plokkide tootjate sõlmede jooniste soovitused, kui kõik targad on öelnud, et vanaviisi on õige.

drenaazi kulu sellega võrreldes mis ta võib kasu tuua meie veeküllastel kruntidel on minumeelest minimaalne. Horisontaalse epsi osas võin isegi nõustuda aga madalvundamendi korral siiski tundub hoidvat külmakerke vundamendi läheduses.

hüdro kaitsmine on üsna loomulik tegevus. Samuti on üsna loomulik kasutada epsi horisontaalselt ümber vundamendi perimeetri, nagu ka drenaaži kasutamine. On palju asju mida peaks täitma. Hürdo peab lihtsalt olema kantud nii taldmikule kui ka vertikaalselt. Sisulist hüdro vajadust pole osal mis jääb ...

Ei teagi kas sain Piirfeldist ühes eelnevas teemas aru aga soovitav on hüdro nii taldmiku peale kui vundamendi väliskülgedele kuni pinnaseni, ehk see mis jääb õhu kätte jääb mastiksist puhtaks. Täisvundamendil tee lihtsalt vundament laiem ja peno pole vajagi kui keldrit ei tee. Aga ma pole insener ...

Alar mul on mingitest varasematest teemadest jäänud mulje, et sa ei soovita ilma keldrita vundamendis kasutada soojustust, või mäletan ma midagi valesti? Sellisel juhul kas on üldse mõistlik sellisel kujul kahe plokkireaga vundament kus on EPS vahelepandud? Samas nägin sellist lahendust ka kusagil ...

Tere. Liiga vara sai nõustutud käesoleva "projektiga". Madalvundament on juba selline teema, kus "optimaatorid" on insenerimõistuse odavusega ja "ehitustavaga" seljatanud. Madalvundament ei kuulu minu soovitusnimekirja. Lugupidamisega. Alar Piirfeld
Ei saa siin muud kui ainult takka kiita.
Suhtun ...

ei tea kas tagasitäidet saab just lugeda vundamendi konstruktsiooniliseks osaks. See pigem juba osa mis seotud põrandasõlme rajamisega.

Aga noh mida mina tead, mul pole vastavat eriharidust. Aga joonised on suht kenad ja näitlukustavad oma detailsuselt.

minumeelest on tähtis, et fassaadikivi tootja poolt ettenähtud toetusping oleks enamvähem täidetud. Vastasel juhul tuleks kasutada rohkem peno ja krohvimist või siis vundamendile kivirea juurde ladumist. Viimane on muidugi lisakulu.

Ühte otsa oleks võinud lisada ka osaliselt hüdrokihi. Siis oleks vundamendi osa üsna täielik.

Toeta seda joonist nüüd näiteks madalvundamendiga. Lõikena ehitusest. Üsna huvitavalt on seni see sul välja tulnud. Ise olen ka ikka skechupi väänanud aga detailide kaupa pole viitsinud midagi välja joonistada.

palju see betooniga täitmine soojapidavust tõstab?
Kas on ka mingi põhimõtteline vahe miks eelistasid joonises kasutada Columbiat ja mitte fibot?
Ja kas 200 EPSi kasutamine annaks tugeva võidu?

Kas 500 ja 375 vahe on siis tõesti nii suur, et 500 ei tasu kasutada?
Mõnes kohas hinnavahet nagu väga polegi http://www.baumax.ee/et/Ehitusmaterjalid-ja-ehituskaubad/p/194/1183/aeroc-plokk/aeroc-plokid-ecoterm-plus/

Kuna aeroci m3. on tunduvalt kallim kui soojustusel ("EPS 60 Silver" näiteks ...

Kas 500 ja 375 vahe on siis tõesti nii suur, et 500 ei tasu kasutada?

Samas endale tundub ka mõistlikum täna vaadata 250 + EPS. Ise muidugi teeks fassaadi klombitud kivist.

pigem A-klassi maja kui passiivmaja. Passiivmaja mõiste on liiga kammitsev :) . Noh ise jätaks keldri tegemata ja müürid tuleks aeroc 500 või fibo + 150-200 peno. Katusena eelistaks kivikatust. Samas pole ma veel ühtegi kalkulatsiooni lasknud teha kuna kogu asi veel täiesti idee tasandil. Samas olen ...

Kelder on samuti vist üks asi mis hinda tõstab. Vähemalt olen kuulnud nii.

Mind aga huvitab see, et kust see 1000-1500.- euri on võetud? Pidevalt liigub see summa foorumites ringi kui küsitakse ehitamise hinda. Endal plaanis ca 200m2 maja ehitada ja puhtalt töö+raha plaanitud nii 110 000.- euri ...

tulekindlus

Jälle üks minu võhiklik arvamus või eelistus aga kivi oleks nagu jääv ja minumeelest kivimüüriga maja on maja ;)

Ja ma usun, et fibo+eps võib olla odavan aga häirivaks osaks jääb see laudise kinniamine. Selleks peab rajama puitkarkassi ja minumeelest saab soojapidavus sellega kannatada kui penoga ...

375 + vill + laudis või 500 aeroc + laudis ilma villata?
375+vill (100 mm. näiteks et seina paksus jääks suht samaks) vist tiba soojapidavam kui 500 mm plokk.
Ikkagi isiklikult eelistaksin tunduvalt vähem plokki ja rohkem soojustusmaterjali.

selles osas et kui paks plokk ja vill polegi nagu ...

rokikas kirjutas:Mis mõttes praktilisem?

ehitusliku hinna ja soojapidavuse mõttes

Tagasi algsema teema juurde. Kui juba valida aeroc ja laudis siis mis oleks praktilisem? 375 + vill + laudis või 500 aeroc + laudis ilma villata?

Sellise kompunnimise asemel oleks ju mõtekas valida 500 aeroc ecotherm ja sinna liist + laudis.