Ehitusfoorum

See maaalla salvesti ammu ehitatud. aga jah kaod on väga suured

pea 20 aastat tagasi omale villaga soojutatud korstent ehitasin, olid nõue, kus ise tehes minimaalselt 10cm tulekindlat villa ja sertifitseeritud tehasekorstna puhul piisas 5cm villast. Vahet ei ole kas ise või tööstuslikult. Standardis on paksused paigas. Kõik algab korstna sisepinna temperatuuris...

Üks teoreetiline küsimus veel korstna läbimõõdu kohta. Kui ahju väljund on 150mm ja kohe ahju väljundis minna üle 120 torule. Kas effekt on ainult võimsuse kadu või mõjub see kuidagi ka korstna temperatuurile? Mul oli identne juhus. Muidu jah kui tõmme nõrk siis 150 jätk on parem. Kui tõmme piisav ...

Roostevaba korsten on sisuliselt suitsugaasi temperatuuris. Selle ümber pandava villaga tagatakse ohutu pinnatemperatuur. Mida kuumemad on suitsugaasid, seda paksem vill.
Mälu järgi - min 5 cm on nõutud.

Miks sa sellist perverssust teha tahad. Kui tahad betoonplaati siis valad maapinnale plaatvundamendi. Milleks postid ja mu jahmerdamine. Postvundament on hea lahendus kergete puitkarkass hoonetele. Lihtne - postidele puidust vöö, sellele karkass, sarikad katus. Põrandatalad, alt tuulduv, ei ole niis...

Küsimus ei ole mitte selles, et kas soojustehniliselt on võtta -5C siseruumist energiat välisosa sulatamiseks vaid, et millise seadme tarkvara seda võimaldab. Kui müügimehe info pärineb samast netist leitavast Hiinakeelsest vildakalt tõlgitud juhendist (kui ta üldse on viitsinud seda uurida), siis ...

-5 juures on COP piisavalt hea, et soojuspumpa kasutada. Tavadimensioneerimisel on ülejäävat võimsust nagunii.
-20 C juures on COP halb ja võid vabalt tenne või mistahes otseelektriküttekeha kasutada.

Miks sa arvad, et siseosa soojusega ei sulata? Kui oli OFF siis pole välisosas nagunii jääd, kui aga töötas siis on siseruumis soojust piisavalt, et sulatada. See kas sulatab või mitte sõltub rohkem kuidas tehakse kindlaks, kas on sulanud või mitte. Osad kasutavad välisosas temperatuuri mõõtmist (ne...

Tuleohutuse standardis on kõik kirjas. EVS saad tasuta lugeda.
Tehniliselt isoleeritakse siis villaga (valid vastavalt pinnatemperatuurile tulekindluse) kui on põlevmaterjalid lähedal. Kui ei ole siis ei pea midagi tegema.

Mingid viletsad SP kui ainult välistemperatuuri järgi töötavad. Enamus töötavad sisetemperatuuri järgi ja saab panna ka konstantse väljundvee reziimi. See viimane on just väga hea kui on kasvõi minimaalselt akupaaki või on põrandaküte. Sel juhul saab vabalt 4h välja blokkida NPS automaatikast. OK - ...

See on tüüpjuhus postvundamendil. Alla 15 cm puhumist (et tuul ja kassid seal olla saaksid). Torude jaoks tehakse soojustusega vooderdatud nelinurkne või ümmargune sisseviik. Sellega on oht - kui pole aastaringi siis vesi külmub ära ja vajalik kas kaablisoojendus. Aastaringi elamisel seda ei juhtu.

Ei püsi elastsena. Ainuüksi kuumuspaisumisest tõmbab prao sisse
sellepärast villa kasutataksegi - tihendab ja on elastne.

Postvundameent pole raketiteadus. Kui postiauk olemas, lõdistad paarkümmned senti taldmikuks, lükkad posti sisse, loodid ära ja pinnas ümber. Niipalju on, et otse vastu posti minev pinnas peab olema kruus, liiv või kild. Ja siis lõdistad posti betooni täis.

pehmo kirjutas: ↑03 Apr 2024, 23:54 Kas mingit head elastset kuumakindlat tihendusmaterjali ei ole, mille saaks plekist toru ümber kleepida ja siis segu ümber?

Tulekindel silikoon on olemas. Nagu liim.

Kui prussi vahel õhk siis väline laudis maha, tõrvapapp maha, lisad prussidevahele villa. Kuna 5x5 cm on suht vähe aastaringseks elamiseks siis tuleb 10 cm villa prussidega juurde tekitada. Sisseepoole klammerdad aurutõkke, väljapoole tuuletõke, distantsliist, ja uus laudis (või kui saad vana kasuta...

See soovitud "kolmik" asi müüakse komplektis. Tõsi alt on kinni, tuleb kondentsvee äravool. Kui sul on tulikuumad gaasid siis mingit kondentsi ei teki. Kondents tekib (ja üsna palju) kui on jahedad gaasid - a la ämber nädalas. Kondentsi pärast ei saa olla alt lahti, muidu pahiseb see jube ...

Korstna torul on see 90 kraadi muhv olemas. Sealt edasi tellid kas otse ülemineku täpselt nii, et istub katla otsa 1:1 (seda poest osta ei saa, küll aga varem antud firmast tellida) või siis leiutad ise miski ülemineku plekkkorstna ja katla vahele ja ebatasasused silud villaga.

Lõikad kividele ümmarguse augu 1 cm suurema, vahe topid parima tulekindla villaga täis.

Kas katla väljund on ebastandartne? Muidu seadmetel on standardmõõdud ja neile on saada üleminekuid, mitte küll igas poes aga mõnes on saada. PlaanB on kohe tellida varem antud korstnale üleminek sellele plekkkorstnale. Jämedalt plekkkorstende parimate max on 600 C ja see peaks veel oletatavasti küs...

Loodan et saaks ikka teada mis sein on sinna ehitatud. Klassika on juba nõuka ajast - on prussidest sõrestikseint, tavaliselt prusside vahel saepuru ja tõrvapapp ning ehituspapp pandi et saepuru välja ei pudiseks. Võibolla keegi hoidis töövaevalt kokku ja panigi ristkarkassis sõrestikseina aga vahel...

Õhk ei hoia sooja. Seega peadki terve maja laudise maha võtma ja villa sinna vahele toppima. Minu mõte oli vaid väljapoolt sest kuidagi saab ka ristkatkassiga villa sissepoole kenasti toppida (olen teinud, sai küll). Kui nüüd oleks miski soojustus - saepuru vahel siis oleks teine asi aga näe pole. J...

Kui on õhk siis mõistlik on: 1. Eemaldad väljast laudise (kui saab tervelt). 2. Topid prusside vahele villa, tõrvapapi võib eeemaldada. 3. Nüüd on raskeim osa kas maja aastaringi kasutamiseks või ainult suvilana. Suvilana oleks 10 cm hädaga piisav, aastaringi elamiseks jääb väheks. Seega aastaringi ...

Kas prussi vahel on soojustuseks õhk või muu materjal?

Ja mis materjal seal prusside vahel preagu on. Ei tahaks inkvisiitor olla aga kui sa ei soovi rääkida ära siis ka küsi.

Praeguse väheldase info alusel arvan - tõrvapapp võib jääda kui lisad vähemalt 10 cm väljapoole villa. Kuid lahtine on mida teha karkassivahega. infot netu.

Tõenäoliselt on see 24 V isoleeritud. Võibolla on maandatud. Kindlaks saab teha testriga - kas mõni väljunditest on toiteploki maaga koos. Kui ei olee siis on isoleeritud ja kindlasti ei pea maandama. Kui aga on siis on juba maandatud toiteploki kaudu.