Ehitusfoorum

Lisaksin - Keristega ongi nii, et kõigepealt tuleb lähtuda tootja juhendist, põhjuseks lisatingimused kerise viimase otsa sentimeetritest Seal võib olla kuum tsoon

Need tsoonid ei ole selle standardi mõistes küll otselt temperatuuri piirangud, aga tegelikult sama. Ja kui kerise ühenduskarbi paneks tsooni 2 ei oleks sellele tsooni 1 nõudeid?
Kui koolipinki nühkisin siis 2 karmimal tsoonil oli selgelt öeldud temperatuuri piirangud 130 ja 70 kraadi Võibolla ...

Millise ühendusskeemiga liigpingepiirikut (3+1 või 4+0) on praktikas õigem kasutada maja peajaotuskilbis kus on teostatud PEN lahutus ja kordusmaandus kuid PE ja N on omavahel sillatud? Kas keegi oskab anda ammendava vastuse millest see valik täpsemalt sõltub?
Vastus sõltub mida kaitsta tahad ...

Võib vedada. Küsija mõtles ilmselt kaablile ohutut temperatuuri. Kõik kaablid kannatavad +40 kraadi, kui sul toas on madalam tempervtuur siis võid julgelt vedada. Poes müüakse +70 kraadi taluvaid, kui kardad siis osta see kaabel

Mvrginaal on üsna krõbe - kõik elekter müüakse 100% NPS edasi ja tegu on 100% vahendustasuga... ainus töö mis selle vahendamisega kaasneb on tootjate toodangu ette ennustamine 24h Füüsikast on teada mis kell päike tõuseb või loojubSuurtele tegijatele on aga garanteeritud riiklik kokkuost minimaalse ...

a) oligi algne plaan ja praegugi eelistatud. Põrand sai juba alt toestatud suuremat raskust kandma.
Hetkel aga ilmnenud, et külma maja üleskütmine võiks kiiremini toimuda. Aga kui tuba juba soe ja õhtul tuli kustunud, siis seisab hommikuni ilusti ka soe ilma lisakütmiseta, temp langeb nii paari ...

Ise ka "trilemma" ees. Suvamajas hetkel raudahi, labasemat sorti, mille puudused siin teada.
Kaalun kas:
a) lisada soemüür
b) teha asemele kiviahi
c) eksperimendi korras tekitada pikem, s-kujuline suitsukanal, et soe jõuaks enne korstnasse minekut rohkem tuppa ja korstnasse siseneks vähem kuum ...

Kiviahi automaagiliselt pole parem või võiks keegi selle lahti seletada miks on?
Õige on väide, et suurem kasutegur saadakse koldes maksimaalselt järelpõlemist soodustades. Peamine saavutamine on õiges kolde kujus. Üheks väga soodustavaks teguriks on rest. Teine tegur on üsna keerukas kuid täpselt ...

Vale grupp, küttesüsteemid oleks õige.
akupaagi kütmine oli õige lahendus aga akupaak on liiga võimas ja sa ei jõua 16 kW üles kütta. võimalik, et maja soojatarve on ise juba suur.
Radiaatorite lisamine põrandakütte kontuuri on vale lahendus. Teed neile omaette kollektori. Samuti ei tea kuidas on ...

Kalvis, kui nõuad, et minister peab iga teemaga end kurssi viima, siis on meil vaja väga palju rohkem ministreid, sest normaalsele inimesele käib selline nõudmine üle jõu. Pigem tekivad AI ministrid, kellele pole kõigega kursis olemine mingi probleem.
OT: Läheb poliitikasse. Ministreid on ...

Keegi ei keela komisjoni eksperte kutsuda seaduse väljatöötamiseks. Hollandis koondati 30% ja midagi halvemaks ei läinud, küll aga paremaks. argentinas 10%, kisa oli taevani ja midagi halvemaks ei läinud. Usas Elon lasi min 10% lahti ja seni peale vihkamise ja kisa polegi midagi halba. Ministrid on ...

Momendil pole Riigil - Valitsusel, Riigikogul, veel vähem ametnikel seda jama lõpetada.
Esmane on RK - komisjonides tuleks tõsiselt üle vaadata kas meil kõiki neid punkte seadusesse on ikka vaja? Saadik on laisk, tema hääletab kuidas juhtoinas ütleb.
Järgmine tasand on valitsus. Ministeeriumi ...

Kui SP jääb lahjaks siis võibolla soodne ja kiire on osta üks õhk-õhk pump kiirelt juurde ja panna vähem häirivasse ruumi lisaks. Lisapluss on vana jukerdamise korral saab kuidagi vahepeal ära elada, ei pea lõket keset tuba tegema kuniks vana vahetatakse.

Tegu on keskmiselt soojustatud majaga. akupaak, katlasõlm kütab katlamaja ära ka sinu küsitud juhtumil. ei lisa soojustust - lahtised torud katlamajas kütavad ruumi vabalt 40 kraadini. ainus kadu on soojakadu läbi katlaruumi seinte. Kui väljast soojustada ei taha, kleebi 50 mm sissepoole EPSi ja ...

Vastan mõnele küsimusele, mis siin tõstatud. Vee osas - oli plaan tuua peamajast veetrass ja teha väljaviik (külmumiskraaniga), et kasutada seda siis kastmiseks, survepesururiga toimetamiseks, ka õues kätepesuks. Lugedes kõiki neid kommentaare, tundub, et tegelikult võiks abihoonesse vett mitte ...

Kindel pole kuid tundub katuse niiskust läbilaskev aluskate olevat. Mustas kihis peaksid augud olema. Sel juhul kärab ka tuuletõkkeks (selleks on odavam paber olemas)

Minu ettekujutuses oleks hea variant kui sellise keskmise talvega ehk nii 0 ja -10 vahel saaks ülepäeva kütmisega hakkama. Et kas sellise eesmärgi puhul akupaak selles 20 cm tuhaplokist seinaga ruumis kestaks ära?

See kivide ritta tõstmine ikka jupp tegemist ja päris tühja tööd nagu ka teha ei ...

OT:Kõikjal maailmas määrab kaabli vedamise viimase miili maksumus. Kui PP on odavamad siis kaablit ei veeta. Puudega on alati alternatiiv vedada neid teistest riikidest kohale. Taanlastel kah metsa vähe, ostavad eestist.

Töid kenasti välja TT ja IT puudused, probleemid. Just neil põhjustel ongi TN süsteem parem ja IT ning TT jäägu vaenlastele. IT on erikoht haiglate op. laual aga see pole foorumi teema.

Ikka on vaja - torud ära ei külmuks ja katlamaja seintest läheb soe samamoodi välja. Võib õhem olla kui piirdud +10 kraadiga.

lollakates TT või IT süsteemides
TT ja eriti IT juhistik on tegelikult töökindlm ja ohutum, kui TN.
Vaidlen vastu. See mõla on teoreetiline ja olen TT pidanud vigade parandusega tegema, soovitan vaenlasele. Teiseks on kaitseviisid kokku inimesele ohtlikumad, vaid RVK saab kuidagi ohutumaks teha ...

On. Just nendes lollakates TT või IT süsteemides kus peavad 2 pooluselised KL olema.
Eraldi teema on suuremad tööstustarbijad, ka nemad harrastavad neutraali lahutamist.

Küsija olgu aus ja öelgu välja milleks vesi? Äkki keegi aitab hea nõuga. abihoonet sedasi vaadates ei ole seal ju üldse vett vaja ja hädakütet on vaja nn. töökojas töötegemiseks. Vee puhul tuleb hoopis vee kriteeriumitest lähtuda kui pestakse siis on ju hoopis teised nõuded.

Pole teada palju päeval temp. on. Kui + kraadid siis kökats ajaks asja ära. Sel pliidil massi pole ja korstnas on ka vähe kive, klassikale eesti ahjule jääb alla, natuke kehvem on pliit soemüüriga. (Viimane eesti oludes hädaga käib -9 juures on võimalik toas +15 veel ärgata)
Foorumis on varem ...

Tark oleks antud juhul abihoones vett mitte kasutada või teha külmakindlaks (N:kelder, maa all või siis kapp villaga soojustatud, kus on vesi ja elektriga hoitakse kõik soojas. See on kuludel kõige odavam. Selle erilahendus on isereguleeriv küttekaabel koos soojustusega.