Ehitusfoorum

Ma päris nii kõrges koolis pole käinud, aga Tallinna Tehnikakõrgkoolis 1 õppejõud pool naljatamisi nii väitis.
Ja ega minusugusel puupeal väga palju ju muud meelde ei jäägi kui seesugused teadmised. :D
Targemad inimesed on väitnud, et suuremal osal õppuritest palju üle 10% õpetatust kindlalt meelde ...

Tore pilt jah. Spetsiaalselt õppuritele mõeldud ja keeratud üle võlli, et oleks mõjusam.
Kas päriselt ka tänapäeval nii olla saab, see on iseasi. Mul kunagistes konspektides ka analoogseid pilte..., aga see selleks.
Pildil proportsioone vaadates võiks tegu olla serviti õhukese 65 mm tellisega ...

...Samuti peaks see külmasild olema veelgi jõhkram kui Vuugi esimesel joonisel...

Siinkohal tekkis tahtmine numbrit närida. Mis number see "veelgi jõhkram" on? Ma niisugust ei teagi veel.
Need numbrid, mis mina oma postitustes pakkusin, näitas mulle arvuti programmi vastav mõõdutööriist. Ei ...

Esmalt oleks hea teada, mis hoonega tegu ja millises asukohas? Asukohast võib sõltuda, kas ja kui hea mõte on üht materjali asendada teisega.
Mis eterniidiga konkreetselt tegu, mis vaid 10 aastat vastu pidas? Pole oma praktikas siiani kohanud sellist.
Katki saab ka uus eterniit olla sellest, et ...

Nõus, hinge juures paistab ohtrasti kondensaati. Samas see võib olla seletatav ka sellega, et metallist hing ise on suur soojusjuht.
Mina ei vaidle vastu.
Jään eriarvamusele. Saab olla mitu viga üheaegselt. Sellepärast pakun alternatiive.

Kohaseks või mittekohaseks võib ükskõik mida tembeldada. Ükskõik millist, aga teistsugust seisukohta.
Seda nähtust näeme ka poliitikutel. Eriti neil, kel kesised tulemused ette näidata. Aga see selleks... .

Teema algataja pildilt täheldas kodanik ping teema alguses, et aken paigaldatud voodri ...

Kui külmasilla "teepikkus" on läbi puidu 45 mm + läbi tuuletõkke 14 mm (kokku 59 mm), siis Isover VKL-13 tuuletõkke korral on selles nurgas U väärtus 1,022 W/(m²K). Skano puitkiud tuuletõkkeplaadiga sama näitaja 1,24W/(m²K). Parematel kolmeklaasiliste pakettidega plastakende lengil on see näitaja ...

On näha olnud nii üle-, kui alamõtlemisi. Tihti ollakse kuulnud sõna "külmasild", aga mis "koll" see täpsemalt on, seda täpsemalt alati ei teata.

Sellega päri, et energiabilansis avaldab suhteliselt tagasihoidlikku mõju.
Küll aga usun, et selle juures võib olla 1 teine kaalukam mõju.
Minu pandud pildil 1 lahenduse korral, kus külmasilla teekond vaid 59 mm, kondensaadi oht kindlasti suurim ja seda "teekond" mõjutab. Muidugi ka materjalide ...

@ping, nõus - teekond pikeneks. Aga villast väljapool EPS lahendust mina väldiksin. Paremini sobiks sinna EPS asemele villast tuuletõkkeplaat, näiteks RKL-31. Sellel lambda ka kolmandiku jagu parem kui EPS-il, mis annab omakorda panuse.
Aga nagu varem mainitud, akende lengide kohalt teekonna pikkus ...

@Rein113, jah nii on.

"Joonistasin" vastavalt pildi, kus on aken laudise välimisest pinnast ligi 60 mm seespool. ScetchUP programm näitab sel juhul numbriliselt järgmisi külmasilla teekonnapikkusi:
külmasillateekonnad.jpg
Külmasildade teekondade seisukohalt eriti enam suhteliselt paremaks ei saa ...

Tulles korraks teema algusesse.
Mul tuli meelde, et kunagi oli pärast suurt tuisku vaja juhtumisi minna pööningule. Sinna jõudes, vaatas mulle vastu päris korralik lumehang.
Imestus oli suur, et kuidas see sinna oli saanud.
Tükk aega otsisin auku, läbi mille võis olla võimalik sellise hange jagu ...

Rõduukse vahetus läheduses ei saagi põrand külmal ajal olla sama soe.
Rõduuks on välisuks, mille soojapidavus on kordades halvem kui välisseintel Näiteks heal uksel U=0,8 W/(m²K), keskpärasel seinal U = 0,15 W/(m²K).
Soojusjuhtivuse erinevus on 0,8 : 0,15 = 5,333 korda. Ei saagi olla, et nii suur ...

Kui targaks see niiskustagastus ventilatsiooniagregaatidel on arendatud?
Kas bakterid, viirused ja peeru hais tuleb ka koos niiskusega tagasi?

Aga selge. Vabandan samuti.

Arvad, et suurfirmadel nüüd on teisiti?
Ainult ehk erinevus selles, et ehitatakse tellingutest ja kilest "telk" ehitatavale hoonele ümber. Küll riik kinni maksab.
Eraisik ehk kui vähegi saab, siis sellist ehitamise moodust väldib, kuna see kergitab kogumaksumust.
Samas ühel kliendil mõni aasta ...

Täpsustan oma eelmist postitust.
Illustratiivne pilt, mille selgituseks spetsiaalselt "joonistasin":
akna asetus.jpg
Plokkidest kandeseinad + puitkarkass, vahel vill, horisontaalse puitvoodriga, akende lengide välimine tasapind puitvoodri välispinnaga samas tasapinnas. Toppimisvahed kaetud ...

Üldiselt nõus. Ainult, et akna asukoht seinas akna või lengi soojapidavust küll ei muuda.
Küll aga muudab külmasilla teekonna pikkust lengi tagant. Ja see teekond on seal ilmselt üsna lühike. Kui lengi taga asub ka ühtlasi väga soojust juhtiv materjal, siis seda tõhusam on lengide tagant sisemiste ...

See viimane tahab minna rubriiki: "kiire ehitustempo".
See sunnib töid tegema läbi ussi tussi.
Aga selles ei saa süüdistada pigem tegijat. "Konks" peitub mujal.
Neile meestele saab pigem kaasa tunda.
Kusjuures olen paaril korral eemalt näinud, kuidas mehed panevad redelitelt fassaadi. Protsessi juht ...

Tõttöelda ma päris ees pingis kuulaja ei olnud, kõrvakuulmine ka enam kõige teravam ei ole ning rääkija väga valjult ei rääkinud. Seepärast ei välista, et millestki jäin ilma.
Nagu aru saan, see puudutab diisotsüanaade (loodetavasti ei kirjutanud seda valesti). Need mürgised kemikaalid on tooraineks ...

Sellisel juhul peaksin ilmselt ise tööprojekti tellima. Siis aga läheks kogu see üritus minule täielikult majanduslikult mõttetuks.

Toome jälle muud maailma võrdluseks.
Pidasin silmas seda, et millal meil hakati teipima. Ei olnud kaua aega tagasi, kui isegi sai takuga tihendatud.
Eks sedagi tööd saab teha erinevalt, ei pruugi sealt midagi lausa tuult puhuda.
Aga muidugi, vahu laskmine (eriti püssiga) on efektsem.
Muide ...

Mis neist põhjanaabritest üldistades võrdluseks tuua.
Küllap osadel neist on rahakotid ka palju tüsedamad võrrelduna siinsete inimeste rahakottidega.
Kui raha on jalaga segada, siis võib laiutada.

Muidugi on soojustatud katulagi suhteliselt riskantne tarindus.
Seda juhib tähelepanu ka insener ...

Kui juba kord teipimise teemale läks... .
Muide, kas keegi teab, millal hakati neid vahesid teipima?
Ma täpselt ei mäleta, aga sai käidud kord Penosil tootja poolt pakutud koolitusel.
Seal sain esimest korda teada. Võis olla mingi 15 aastat tagasi.
Ehk, et teipima hakati siis, kui arendati need ...

ping kirjutas: 18 Veebr 2026, 09:37 ...
Kena näha, et kui hoolikalt on risti aknaga, akna alla jäetud ja seina tasapinnast välja ulatuvad plastkiilude otsad üle teibitud.

See kõneleb sellest, et tegijaks oli inimene, kes ehitusest kui tervikust ja järgnevatest töödest ei jaganud midagi.
Ja näe, saavad meil tööd ka sellised.