Ehitusfoorum

Vundamendi puhul on mõistlik lähtuda konkreetsest hoonest ja aluspinnasest millele see hoone kavandatakse. Hooned ja alused ehk lähtetingimused võivad olla erinevad. Kui raha ei ole ülearu, siis oleks minu arust mõistlik lähtuda optimaalsuse printsiibist. Kuuril ja pilvelõhkujal on optimaalsuse ...

Karkasside jätkukohad paistavad olema ühel joonel (pilt 7). Jätkukohad peaks olema vähemalt üle ühe võimalikult suures nihkes. Samuti plaatide otsavuugid nihkesse, et ei oleks samal joonel. See kõik aitab anda jäikust ja stabiilsust. Et plaatide otste kinnitamiseks saaks panna kruvisid (vähemalt ...

...
Tee üks joonis ikka ka 30cm laiuse soojustusplaadiga ja võrdleme siis, et " mitme cm võrra on külma teekond pikem "....

Küsimus, millele joonise kaasabil vastasin oli see.
Kes aru saada tahtis ja suutis see sai.
Kes tahtis ära panna ja teise arvelt tarka panemisega enesele profiiti võita ...

Ok, uurime joonise abil, kuidas mõjutab külma teekonna pikkust 300 mm pikkune ja 50 mm paksune soojustuse plaaditükk.
külmateekond.jpg
Näeme, et kui plaadi alumine pind on toru ülemisest pinnast 50 mm kaugusel, siis on teekond 580 mm, st 80 mm pikem kui otseteed ilma plaadita.
Kui plaat paigaldada ...

Oletan, et see on hinnanguliselt pakutud suurusjärk.
külmateekonnad.jpg
SketchUP-i abil sain suhteliselt sama suurusjärgu, kui EPS asuks torust ca 200 mm kaugusel ja toru ülemine pind on maapinnast 500 mm sügavusel. Kusjuures on näha, et mida lähemale paigaldada torule EPS, seda pikem on külma ...

Sajasele (väljast 110) torule 1 mm meetrile ikka. Kui sinu skaalast lähtuda, siis magistraaltorusid polegi võimalik rajada, suurtel on ca 0,5 mm/m.

Huvitav, kui paljud on oma kodule kanalisatsioonirajatisi ehitanud projekti alusel, kus seesugune ehitamise oluline info mustvalgel olemas?
Sai ...

Sellisel juhul oleleme selles osas ühel meelel.

Kahtlen, kas asi on ikka tõlgendamises. Ja kui ongi, siis tõlgendamise praak. Võimalik, et mõni ametnik on mingil ajal tööga väga koormatud ja ei pane viga tähele. Kes teeb, sel juhtub.

See kõrguslik sidumine ehk +/- 0,00 kõrgus (millega on seotud absoluutne kõrgus) on mõeldud kõiki erinevaid tõid ...

kõrgust loetakse 1k põrandast

Kuskohast selline info võetud, vist enda välja mõeldud?

Paistab olevat järjekordne teema, mil teemaalgataja sooviks on kehtivast seadusandlusest kõrvale hiilida.
Milles ikkagi asi? Kas seadusandlus segab kodanikel normaalset elamist või on kodanikud kuidagi väga vastalised?
Kui mitte, siis tipa-tapa pädeva arhitekti jutule.
Sellele olemasolevale ...

Üks võimalik lahendus oleks külmunud kohale tekitada näiteks plokkidest ja soojustusplaatidest tunnel.
Selle alla paraja võimsusega soojapuhur puhuma. Või sama näiteks Bauroc ECOTERM plokkidest

Kusjuures jaburus on veel ka suhteline. Sõltub suuresti sellest, kus ja millisel pulgal keegi asub ja kui kaugele oma nina otsast suudab näha.

Teemasse naastes, paneks siia veel mõningat infot ehitusloa- ja ehitusteatisega ehitamise plusse ja miinuseid silmas pidades.
Ehitusteatis kehtib 2 aastat ...

Fibo on küll suhteliselt pehme materjal aga abrasiivne. Kulutab ketast rohkem kui mõni kõvem kivi.
Tegelikult on nii, et kettaid on erinevaid, erinevatele materjalidele.
Samas, kes jõuab neid sadat sorti osta ja kogu aeg vastavalt materjalile vahetada. Üldjuhul olen kasutanud universaalseid ja mitte ...

Panen 2 pilti erinevate materjalide iseloomustamiseks niiskuse seisukohalt.
Trapetsprofiil: Alt ohtrasti tilkas.
Samal ajal ja sama kaldega katusel eterniit: Lihtsalt infoks, kui kedagi peaks huvitama... .

Liiguks järgmise nüansi juurde.
Pilt: Efekt tapikeel.jpg
Et mis värk see siis peaks olema?
Tootja tegi plokile tapikeele, et plokk oleks EFEKT ja see lõigatakse ära.
Et miks?
Asi selles, et igal objektil on müüritisi või selle osi kus on see kasutu.
Järelikult müürimees peab kulutama oma kallist ...

Ehitusseadus on olemuselt ohutusseadus.
Ehitusseadus oli meil eelmine, alates aastast 2015 kehtestati E hitusseadustik .
Ei taha tähte ega sõna närida, aga siin ei ole erinevus vaid sõnades vaid Ehitusseadustiku tulekuga kaasnes eramuehitusele ka suur põhimõtteline erinevus.
Kutsepädvus- ei ole ...

...
Seega mulle tundub, et selle teatisega on vähem jamamist ja saab sealt KOV-st kergemini läbi.
...

Kõige kergemini saab KOV-st läbi, kui tellida projekt "paberitega" ehk registreeringut omavalt (endise nimetusega litsentseeritud) projekteerimisettevõtjalt. Ametnik vaatab esimeses järjekorras ...

Arvan, et ilma paberimajanduseta on siiani tehtud palju, palju. Ja kui siiani pole jamasid juhtunud, miks peaks eeldatama, et tulevikus on samuti. Kõik siin ilmas areneb. Ka meie riik.

Ja kes on Ehitusseadustiku mõistes Ehitusfoorumi teemaomanik?
Elamut või igasugust muud ehitist ehitades, laiendades, renoveerides jne on asjaomased isikud ikkagi omanik
(hetkel nagu aru sain tädi), ehitaja, omanikujärelevalve. Omanik on peavastutaja, kes peab tagama projekti, omanikujärelevalve ...

Muide, EKI ütleb, et kütteseade on kütmiseks mõeldud seade, näiteks ahi, radiaator jms.
Lähtuma peaks ikka otstarbest. Kütteseadme otstarve ei ole põlemissaaduste taeva alla paiskamine vaid ruumide kütmine. Põlemissaadused vaid kaasnevad kütmisega.

@kunn, Hea ja mõtlemapanev. :hello:
Ja muidugi on mul plaanis täna hakata tegelema oma küttepuude lõhkumisega.
Ka sel aastal on mul heaperemehelikult peaaegu 100% puudest metsast ära koristatud metsakuivad või tuulemurtud kuused, saared... .
Roheinimeste seisukohtade kohaselt oleks pidanud need ...

....
Ka varjatud tööde aktid.

Lubatagu siinkohal sõna närida. Täpsustuseks, mitte varjatud tööde akt vaid kaetud tööde akt.
"Varjatud" on vist mingi väga vana ja pika habemega termin. See kõneleb mulle, et selle kirjutajal võib esineda konkreetse asja teadmistes mõningaid lünkasid.
Muide kaetud ...

...
See "kogemata" varjant on mul ikkagist varjant nr. 1, kuna teadmatus on hirm ja kardan, et mis siis seal vallas juhtuma võib hakata ja mida mult seal siis pärast kõike nõutakse.
Jah, mingit kindlustust pole ega laenu plaanis võtta.
Aga kas ikka tasub riskida selle "tuima panemisega?" Ei tea on ...

Omalt poolt küsiksin, et mille poolest on teatisega variant parem kui loaga?
Vist sellepärast, et teatis tundub demokraatlikule süsteemile sobilikum ja omal maal endale ehitades loa küsimine paslikum rohkem diktatuurirežiimile?
Selles ma kahtlen, et projekti on vaja omavalitsusele. Pigem omanikule ...

@Urmas. Nõus.
Meilgi oli vanasti teisiti kui nüüd.
Vahepeal on elustandard, inimeste soovid, nõudmised jne kõvasti muutunud. Eriti nõudlikud ollakse teiste poolt tehtu osas. Juuksekarvgi aetakse lõhki. Kas Sa pole seda tähele pannud?