Ehitusfoorum

Võibolla Keevitaja1 mõtles seda, et võibolla on kollektorile torud tavapärasest vastupidi ühendatud ehk sinine on pealevoolul ja punane tagasivoolul. Ma ei ole nende põrandaküttega väga hästi kursis, aga iseenesest peaks ju toimima (kui seal kusagil mingit tagasilöögiklappi vms pole)? Justkui oleks ...

Ideaalis võiks vee rõhk olla 0,2 bar paisupaagis oleva õhu rõhust suurem siis kui süsteemi temperatuur on minimaalne. Näiteks sügisel kütet käivitades on süsteem jahtunud ruumi temperatuurini, u. 20 C. Kui vee rõhku seadistada mingi muu temperatuuri juures, siis võiks selle rõhu panna natuke kõrgema...

Sealt ei tohi tilkagi vett tulla. Sellepärast jäävadki kinni, et selle pulga tihend(id) on kulunud ja pressib vett natuke tihendist väljapoole (alati ei pruugi välja tilkuda) ja kui see vesi seal ära kuivab, siis kleebib selle pulga kinni (ja ikka siis kui ventiil pikalt liikumata on ehk suvel). :th...

Mitte termostaat ise (see plastmassist osa) ei jäänud kinni, vaid toru küljes olev ventiil, mida termostaat avab/sulgeb? Või siiski termostaat ise?

Õhu % ei näita midagi, erinevates ruumides ja erinevate korstendega süsteemidel võib olla vaja erinevat % isegi muus osas 100% identse süsteemiga. Kas õhk on õigesti reguleeritud, seda mõõdavad katelde seadistajad ikka gaasianalüsaatoriga.

Ilmselt sama tootja mõni uuem mudel peaks suhteliselt "valutult" sinna asemele minema, et andurid ja ajamid saavad samaks jääda.
https://katlakeskus.ee/et/kutteautomaat ... 21-526.htm

Kui natukeseks voolu tagant ära võtad ja tagasi paned ning midagi ei muutu, siis jah prügimäe kaup.

Kõige lihtsam asi- termomeetrid võivad valetada (või 1 neist).

Uude paisupaaki jätsin 1,4 bari alguses ja süsteemi algrõhk 1,4 samuti. Süsteemi algrõhk peaks natuke (0,2-0,3 bar) suurem olema kui paisupaagi rõhk. Selliseid väikeseid rõhkude erinevusi naljalt niimoodi ei mõõda, et paisupaagi rõhku vaatad rehvimanomeeriga ja vee rõhku toru peal oleva manomeetrig...

Ja kui kedagi peaks huvitama hakkega kütmise kütuse omahind siis kraavi kaldalt võsakaga maha võsa ja naine laob hunnikutesse,paar päeva max ja on maas ja üle 5 liitri aspenit ei kulu.Traktoriga tõstan kange liigutades hunnikud kärule,koorem peal kodu punuma ja kodus kärult otse hakkurisse ja hakku...

Ei ole mõtet väga palju oma pead vaevata nende COP-dega erinevate temperatuuride juures, tasuvusarvutustes võtta arvesse COP 2,5 ja asi korras. Võibolla reaalselt saab natuke parem kätte (3), aga alati mitte. 2,5 on siiski suhteliselt kindlapeale minek.

Metsakraav kirjutas: ↑04 Jaan 2021, 00:50 Katlatootja soovitab 50kw katlale akupaaki 3000-4000 liitrit.

6-7 tundi kütta vaja külma ilmaga. Kui tahaks kiiremini, siis võimsamat katelt vaja. Või siis väiksem paak, saab lühema ajaga köetud, aga kütta on vaja sagedamini.

Ei saanud nüüd aru kas siis on ka probleemid kui mõlemad pumbad maksimumis töötavad (III püsikiirus)?

Kas sa oled paisupaagi õhu rõhku õigesti mõõtnud, nii et vee rõhku vastas ei ole? Mõõda õigesti ära ja pane rõhuks 1,0 bar ja vee rõhk pane jahtunud süsteemiga 1,2 bar. Kui tõuseb ikka liiga kõrgele, siis oleks vaja 1 paisupaak juurde panna, soovitaks vähemalt 100 L.