Ehitusfoorum

Kas ise oled proovinud käsitsi kaarleegiga keevitada kahe akuga ? Selle pead ikka ise järgi proovima, muidu oleks see lihtsalt "netitarkus" .... :jooma Nagu näha, on mõnel raskusi funktsionaalse lugemisoskusega, sest see ei ole vastus küsimusele. :hello: Kui veel aru ei saanud, siis puust...

Lisa siia veel ka "tasuta energia generaator" ja saame kena näite "netitarkustest". Kas ise oled proovinud käsitsi kaarleegiga keevitada kahe akuga? :hello: Selle pead ikka ise järgi proovima, muidu oleks see lihtsalt "netitarkus" kui loed, et keegi teine sai. Ära jäme...

Kas nii kaugele oleme siis oma hariduse kvaliteediga jõudnud, et teadasaamaks, et millist pinget on vaja kaarleegi tekkimiseks ja kaarleegi hoidmiseks , peab uurima seadmete tehnilisi andmeid aga mitte füüsikaraamatuid? (Vaatan kaasaegseid keevitusõpikuid ja tõesti ei ole seal kirjeldatud kaarleegi...

kunn24 kirjutas: ↑21 Okt 2023, 01:20 https://www.tooriistad24.ee/inverter-ke ... imgt-330s/

Täpselt nii:
Tööpinge: 20,8–32
Reaalselt ongi keevitades 24 V kandis.

kunn24 kirjutas: ↑20 Okt 2023, 11:40 Piir vist tõmmati 24 V peale. 48 V loetakse ka juba tavotiööbkule ohtlikuks, kuna annab lühise korral püsiva elektrikaare.

Elektoodkeevitused töötavad 24 V-ga.

Oleks ka imelik kui vastupidi oleks kui riiulit altpoolt köetakse ja riiulite vahedes õhk eriti vabalt ei liigu ülespoole. Kas aga tahad öelda, et toa keskel olev, vabalt liikuda saav õhk on sama loogika alusel kihistunud?

Praegu ilmad veel sellised pool-suvised ka, et mõni mees ei ole sel sügisel veel kütma pidanudki.

Arvan ka nii, et soe õhk ikkagi läheb ülespoole ja tuppa sisenev (või mitte otseselt juurde voolav õhk, aga näiteks aknaklaaside poolt "jahutatud") jahe õhk läheb põranda lähedale, aga lihtsalt põrandale lähedal võib termomeeter näidata intensiivse soojuskiirguse tõttu soojemat. Samuti nag...

Julgen öelda, et põrandaküte on enamuses ikkagi kiirguslik küte. Sõnavabadus on konstitutsiooniga tagatud, seda ei tohi keelata. Aga mõõda termomeetriga üle. Kuigi pole ju välistatud, et tegu on vandenõuga - põrandaküttetootjad on termomeetritootjatele maksnud, et termomeetrid lae all tibake vähem ...

Julgen öelda, et põrandaküte on enamuses ikkagi kiirguslik küte.

Kui oli väike maja ja tänapäevaselt soojustatud, eks siis võis ka täiesti nii olla, et rahaliselt ei olnudki mõtet remontida või uut pumpa osta. Sellises mahus remontimine on ka kahtlase väärtusega tegvus, pump ikkagi nii vana juba, praegu läks kompressor, homme soojusvaheti, ülehomme automaatika......

xil kirjutas: ↑16 Okt 2023, 12:42 Pigem oleks see ime, kui soojusallikas oleks ühes kohas, aga soe õhk tekib kuhugi mujale.

Põrandaküte on suures osas kiirguslik küte...

Mis muud ikka üle jääb. Ühes keskmises majas (see ei ole näiteks 2-toaline) aga ühe puhuriga midagi ära ei tee. Samuti ei pruugi peakaitse ~3x suurema voolu jaoks piisav olla.

Kas tasuvusarvutustes arvestate, et 15 aasta pärast tuleb pool pumba hinda juurde maksta? Spetsialistid ütlesid, et katki on maasoojuspumba kompressor. Kompressorite tööeaks hinnatakse umbes 15 aastat ja see aeg oligi kohe täitumas ka Heleni maasoojuspumbal. Kompressori vahetus on pea pool pumba hin...

Tihti on ju süsteemid sellised, et toas termostaadile läheb pinge peale ja kui temperatuur alla soovitud piiri langeb, ühendab kontaktid ja annab ajamile voolu peale. MIlleks seda juhtlokki veel vaja on?

jahedam õhk seisab lae all? :scratch: Olen kohanud väidet - põrandaküttega ruumis ei teki nii intensiivset õhu liikumist nagu radikatega ja sellest tulenevalt jaotub soojus ruumis (üles-alla) ühtlasemalt. Äkki oli isegi mõõtmisi tehtud. Olen ka kuulnud, jaotus võib ühtlasem olla, aga "Radikate...

Kusagil kus segistid kaugel asuvad, võibolla küll, aga kodus on lihtsam filtrisse minev kraan kinni panna ja vannitoas/köögis teha segistikraan lahti surve maha saamiseks. Suurem mõte võib sel kruvil olla õhu välja saamiseks peale filtri vahetamist, tuleb küll segisti kaudu ka välja, aga ebameeldiva...

Kas põrandaküte eirab füüsika seadusi ja soojem õhk ei tõusegi üles, vaid jääb alla ning mingi ime kombel jahedam õhk seisab lae all?

Ühe korra jaoks paneks pigem nö. mutriga liitmiku (just eile teises teemas oli juttu sellest) ja ei hakkaks üldse keevitamisega vaeva nägema.

PPR puhul see vist tähendas, et pealt 20 mm, sel juhul selline (tarbeveel kindlasti messing): https://www.onninen.ee/mtspain-pe-surve ... k/p/ATD328

Oleneb võibolla ka mõõdust, aga üldiselt on sobivaid mutriga ühendusi olemas, mille teises otsas on keere ja sinna keerme külge juba saab panna mida iganes soovid. Milline mõõt ja kas küte või tarbevesi?

Mõte on selles, et kui õhtuse tarbimise ajal (peamiselt 17-22) odavaid tunde ei ole ja sel ajal juurde kütta ei saa, siis ei mängi olemasoleva boileriga välja. Ma ei viitsi enam ka kellaga lülitamist kasutada kuna elektripakett on praegu selline, kus on päeval ja öösel sama hind. Võrgutasul on väike...

Näiteks selline päev? Näiteks mõni teine päev? Kus päeval ei ole odavaid tunde, päevad ei ole "vennad"? Ja seal pildil pole ju 6 tundi, vaid 5. :D Kui 16-ks isegi saab boileri üles köetud, siis mul sellest veest ei jätku 22...23-ni kui 3 inimest tahavad pesemas käia ja toimub ka muu tarbi...

Millegipärast on erinevates teemades boileris katlakivi probleemidega seoses targemad kommentaatorid alati soovitatud meelde tuletada seda Energia jäävuse seadus on olulisemaid jäävusseadusi füüsikas, mis väidab, et isoleeritud süsteemi energia on ajas muutumatu suurus (energia on jääv). Sellest se...

Kuidas on seotud läbivooluga torudes tekkiv katlakivi, mis takistab läbivoolava vee kogust ja boileris asuv tenn, millel ei ole vee läbivooluga toru diameetrit arvestades mingit pistmist? Siga ja kägu? :scratch: Ma tean väga hästi torusisese katlakivi mõju, sest üks põhjusi saunakerise vahetamise p...