Ehitusfoorum

Palju oleneb korstna asukohast katuse kaldel...mida katuse harjale ligemal, seda lihtsam vett pidama saada..

taastaja

Kas see pole mitte tahtlik (..ja ka ohtlik) paigaldusjuhise eiramine?

Neid lahendusi on erinevaid...vaja nati plekiga mässata.

taastaja

Mure. Maja väikse tehnoruumi kivikatuse kalle on väga väike. Ehitajale sai sellest mitmeid kordi täehlepanu juhitud, kuid mis ikka, et ära põe, probleemi ei tule, meie teame paremini. 5 aastat ilusti vastu pidanud, nüüd see aasta lumi jäi katusele pidama ja sulama ja... rohkem ei räägi, eks teada m...

See 10 cm villa on siis lisasoojustus? Kas see ulatub ka päris räästa alla e välisseina peale? Räästakastid tunduvad olema kinni ehitatud....kas katuse harja kandis on tuulutusel mingi väljapääs?

taastaja

Neil kahel katusel kipub juba 30 a sünnipäev kohe-kohe tulema! Naelu pole vaja olnud vahetada

taastaja

Teeks ka ettepaneku: - Kasutaks keskkonnale vastavaid kruve (nt puhtas välisõhus maal vs mere ääres linnas) - Kasutaks keskkonnale sobiva tihendiga kruve (nt tihendi suurus) - Kinnitaks tihendiga kruvid õigesti (nt ei pingutaks üle) Jms... ....ja kuidasmoodi see katusepleki joonpaisumise ära nullib...

erks kirjutas: ↑18 Okt 2020, 08:02

Erks, räägi rohkem lahti see pilt ...tavainimesed ei pruugi muidu aru saada!

taastaja

Variant on ka tõmbeneet pärast vana kruviaugu täitmist sinna kogiks lasta. Ka nendele aukudele, mis pole jõunud veel päris hapuks minna võiks uue kruvi alla (tihendi all, parem terve auk täis lasta) sellist massi, mis kuivades nagu pehmeks kummiks jääb. Me kasutame igapäeva töös ntx M82-e.

taastaja

Pultkatus tuleks ehk teha minimaalse kaldega. Ehk sellise kaldega mida katusekate veel võimaldab. Suurem kalle oleks muidugi parem, aga siis peaks mõtlema kuda hoone väljanägemine ümbritsevasse keskkonda jääb. Ühepoolne kõrge kalle kipub jääma nagu harjumatult tasakaalust välja.

taastaja

Paraku krundi piirid jooksevad pahatihti iga nurga all...kui nurk keerab sisse, siis enamasti lahendused sama värvi plekiga. Mitte ainult viil, ilmselt tuleb plekiga täita ka väikesed kivi kolmnurgad, mis paratamatult tekivad.

taastaja

No, mina ehitajana, saan ju tavaliselt aru mis on mis, mis ise tehasest tellisin.... siis küll ei kipu seda ilma selgitusi nõudmata......ja veel valet materjali katusele vedama. Siin lasub vastutus mõlemal nii ehitajal, kui tootjal.

taastaja

Kui lennata tunnike põhja poole...pole probleemi

taastaja

Siis peab päris raske asjandus olema, kui vajab ka katusepinna toetust.Suurem osa kinnitusi jääb ainult püstvaltsi külge toetuma. Tühipaljas kumm ei sobi. Abiks oleks bituumenipõhised tooted mida saaks pleki külge sulatada. Siis peaks ka vaatama, et toetuspind ei jääks kandvate roovide vahekohta. ta...

maik kirjutas: ↑30 Juun 2020, 00:21 Hiid ju kirjutas, et

Hiid kirjutas: ↑28 Juun 2020, 16:47 ploki peal on RB paneelid ja need on ringvaluga.

Laetalasi ei ole!
Nivendituge saab edukalt paneeliga ühendada!

Nõus. Tunnistan, et ei süvenenud korralikult teemasse.

taastaja

Nivendi tugi eeldab ikka laetala olemasolu. Siin pikkihoonel on sarikate suunas läbivad laetalad, mil pole nn nivendiseina siis hoiab sarikaid koos ju korralik ühendus nende vahel. taastaja vaatasin pildid üle, siin nagu polegi puidust siduvaid laetalasi? ...siis võiks küll kindluse mõttes nii iga k...

Kui nüüd juhuslikult katuse ühelt küljelt lumi korraga alla ei sõida siis pole probleem.

taastaja

Siin mainiti valtsplekk ja roovide siledus....oli juhus kus õhtul räägiti, et ühe maja katusele tuleb Klassik (valtspleki imitatsioon) Hommikul saadi aru, et klassikut on võimatu paigaldada ....roovid nii kõverad ja telliti valtsplekk. Lihtsale sirgele katusele pole valtspleki paigaldus kuigi keerul...

Et siis plekkkatus. See nii lai mõiste tänasel päeval. On palju hooneid kuhu on pärast laastu eemaldamist paigaldatud plekkkatus. See siis see õige plekkkatus. Ja pole olnud mingeid probleeme kandvusega ja roovi samm 1,6 m on alles poisike. Tänasel päeval on kombeks plekkkatusel pleki tahvlid(paanid...

Mu uuema maja korstendes on plekkhüls paigaldatud korstna külma ossa. Pits pluss pööningu osa. Algne idee oli silikaadist (ilma voodrita) korstnapitsi kaitsta. Pliidi lõõril oli korstnapitsi osa talviti pidevalt hallikalt märg. Mingeid kõrvalekaldeid pole siiani täheldanud. Hülsid on hiljem korstna ...

Dreenist on siis ainult kasu, kui on seda ka kuhugi juhtida. Kui paas juba nii kõrgel, siis asi nutune. Kui on kuhu juhtida, siis see teeb kindlasti kiiremini vundamendi ümbruse kuivemaks....aga ei enamat. Ja sellist pinda hüdrotada ja soojustada, seda kõrgemale niiskus tõuseb. Kas vundanendi sokli ...

Õhtu! Vana teema ja küll siin on taplus plahvatusteni välja käinud! Võimalus veel jääb, enne maise elu lõppu, seda ise ka kogeda..... Soemüüri kohta küsiks, et kas erinevatest seina paksustest( müüri külgedel ja otstes) mingit erinevat soojuspaisumise jama ei või tulla? Lõõri laiust pole märgitud......

Pliidiga on see häda, et pliidiraud võtab lõviosa kolde soojusest kohe ära. Soemüür ka oma osa ja korstnasse sisenevad juba päris jahtunud küttegaasid. Ntx suure koldega pliit + soemüür, milledel soojenevat massi on kokku 1200kg. Pärast 5kg puidu põlemist hakkab alles soemüürist väljuva gaasi temper...

Kas selline peab tuisku? Ma ei viitsi pilte otsida...kui on sellised ovaalsed katuseluugid siis samal majal on ka luukide sisse/peale samased kõrgemad tuule korstnad valtsitud. Avades mahub vabalt ka luugikraest sisse.

taastaja

Katuslaes ta vajub madalamaks, tuuletõkke plaadi vastast lahti. Nii 15 -20 % ulatuses.
Korraliku märgpuiste on kujupüsiv.

taastaja