Ehitusfoorum

Tüüpvigu oleme termopitide tegemise käigus leidnud küll, kuid seda ka täiesti erinevate majatüüpide puhul. Tuuletõkke defektid on ühed üpris levinud probleemid. Kui termopilt tellida valmis majale, siis on tõesti asjalood, nii nagu kirjeldasid. Väljapakutud lahendus (lepingusse nõue sisse) on väga h...

Kui ma küsimusest õieti aru sain, siis tahad sarnase maja põhjal kontrollida ehitatava maja soojuspidavust? See nüüd küll hea mõte ei ole. Piirete teoreetilise soojuspidavuse kontrolli võin sul teha vaid projekti põhjal. Termopildistamine on mõistlik tellida ikka iseenda valmisehitatud majale, et ko...

1000 l paagi puhul on energiavaru sinu kirjeldatud hoone jaoks olemas keskmise talveilmaga ca pooleks ööpäevaks ja krõbeda külmaga kolmandikuks. (Sõltub muidugi ka sellest, kui hästi see hoone sooja peab.) Arvestada tuleb, kuidas oma elu plaanid, kaua oled kodust eemal, selle järgi saad ka otsustada...

Päris huvitav lahendus.

Muredeta toimimiseks peab automatiseeritus põhjalikult läbi mõeldud olema. Kindalsti peab analüüsima kuidas süsteem töötab talvel, kuidas suvel. Samuti kuidas käitub süsteem võimalike avariide ja kasvõi elektrikatksetuse korral.

Tuulutusest väljapoole ei ole ju mõtet soojustust panna, kuna seal see ei anna mingit efekti. Sein tuleb avada kuni tuulutuseni, selle asemele siis soojustus (villa puhul kindlasti peale tuuletõke) ja siis uuesti tuulutatav õhkvahe ja vooder. Sõtluvalt olemasolevast seinast võib see 50 mm lisasoojus...

Ideede konkurss on siis alanud? :wink: Soovitan lähenemisnurka kohendada, siis ei ole ülesanne väga keeruline. Saan aru, et seni on lähenetud nii, et olemasolev süsteem peab jääma toimima nii nagu on ja lisanduvad allikad peavad sellega kokku sobima. Nii on tõesti seda tervikut keerukas üles ehitada...

Nii paradoksaalne, kui see ka ei ole, aga probleemi põhjuseks võib olla just see, et erinevalt varasematest aastatest on kõik aknad ja praod kinni teibitud. Kui teipimise tulemusena ei toimu ruumis piisavat õhuvahetust, on suurenenud toaõhu suhteline niiskus. Toaõhust tungib veeaur seinamaterjali ja...

:lol: 25 mm välispiire on kõva sõna küll Kui aga tõsisemalt rääkida, siis pole ju vahet, kas soojustus on 10 mm või 100 mm, kui see on seespool ja tõhus, siis külmub kivisein talvel läbi. Kui toaõhust niiskuse väljakondenseerumist välisseinale saab mingite võtete abil ära hoida, siis sisemiselt sooj...

Mulle jäi silma see esmane väide, et kulud on 2 korda suuremad kui peaks olema.
Millel see hinnang baseerub?
Tegemist on suure hoonega ja eks selle kulud ongi küllaltki kopsakad. Muide kui viimaste karmide külmadega katla võimsusest piisas, siis pole hoone soojuspidavusel häda midagi.

Sellest siin eespool tihti juttu olnud.
Kivimajade puhul kahjuks praktiliselt puudub hea lahendus sisemiseks soojustamiseks.

Kondensaat on ikka rohkem plekk-katusega kaasnev mure.

Aga sellest seest-välja loetelust oli puudu üks äärmiselt oluline komponent- tuuletõke villa peale. Edasi siis õhuvahe ja katusekatte materjal.

Kasutegur on suhtarv, kui palju kütuses sisalduvast energiast (mis põlemise käigus vabaneb) õnnestub kütteseadme abil kasutamiseks kätte saada. Suhe, millise temperatuuriga põleb kütus koldes ja millise temperatuuriga lahkub korstnasse ei ole oluline. Kasuteguri seisukohalt on oluline aga näiteks ju...

Kui need ebatihedused kõik üles otsida ja ära täita, siis see saab olla minu arvates ajutine lahendus kuniks välja saab korraliku soojustuse paika. Seestpoolt otsides ei suuda kõiki prigusid tihendada ja need, mille üles leiabki, saavad ju tihedaks üksnes sisepinnalt ja sein ikka korraliku soojapida...

Kui kirjeldad, et palksein tuult ei pea, siis tulemuse seisukohalt kõigeparem on tõenäoliselt kivivooder maha lõhkuda ja palksein väljapoolt korralikult ära soojustada (näiteks 100 mm villa ja hoolikalt tuuletõke ümber ning edasi uus vooder vastavalt maitsele, kas kivi või puu vms.). Selge on aga se...

Millel tugineb väide, et peno on soojapidavam kui vill?
Soojusjuhtivused on neil õige paigalduse puhul üpriski lähedased.

Tuhkploki alla pead silmas ilmselt Silbeti plokki. Milline on plokkidest seina paksus? Kui see on teada, alles siis saab hakata vastama küsimusele, palju soojustust vaja.

Soojusarvesti mõõdab nii kulu kui temperatuure. Kui temperatuuride vahe on väike, siis realse süsteemi puhul läheb veekulu suureks. Maksmisega on nii, et kui vähe kulutad energiat, siis ka vähe maksad. Arvesti üksnes fikseerib kulutatud energia hulka ja temperatuuride vahe ei loe siin midagi.

Jutt küll vahepeal vähe mujale kandunud, aga ma tuleks tagasi selle katlatemperatuuri reguleerimise juurde. Kuna kogu teema on alanud graanulikatlast, siis kas on hea mõte küttsüsteemi reguleerimiseks muuta katlatemperatuuri? Eraldi segamissüsteemi kasutamine (mille juhtimiseks siis tuleb informatsi...

Vill või saepuru, igal juhul on tuuletõke väljapoole vajalik. Vastasel korral soojustus ei tööta, kui sellest tuul läbi lõõtsub.
100 mm villa on vähe, 150 mm hakkab looma, 200 on juba päris hea, aga seda ikka siis, kui see on tuuletõkkega korralikult väljapoolt varjatud.

Lugesin veel ja nüüd vist sain aru.
See säästutermostaat juhib katla temperatuuri?

Loen ja loen, aga päris pihta Kalvise süsteemile ei saa. Kas sa saaksid väheke rohkem lahti seletada, nii et insener ka asjast aru saab?

Tänan Kalvis. Ma arvan, et välisõhu järgi reguleerimisel on üks eelis (mõnedes tingimustes küll ka puudus), nimelt vähendab see hoone konstruktsiooni soojusinertsi mõju. Juhul kui väljas läheb külmemaks ei oota süsteem, kuni toa temperatuur hakkab langema ja suurendab juba ennetavalt küttevee temper...

Kalvis palun seleta rohkem lahti oma seisukoht, et küttevee välistemperatuuri järgi reguleerimine säästu ei anna.

"Olemasoleva" seina all pidasin silmas seina enne välise soojustuse paigaldamist.

Ilma välismise soojustuseta saab niiskus vabalt välja auruda, nii on niiskusprobleemide tõenäosus väiksem, samas on olemasoleval seinal "tore" omadus juba -25 välistemperatuuriga kuni sisemise soojustuseni pea täielikult läbi külmuda.

U-arv on olemasoleval seinal kah kesine (~0,6)

Arvutus näitab, et väljakondenseerumise oht tekib, kui õues on külma rohkem, kui 20 kraadi. Kui sisemine soojustus eemaldada, siis tekib sarnane olukord 30 kraadise külmaga. Arvestades, kui harva sellist välistemperatuuri reaalselt esineb ja kui (tõenäoliselt) tülikas on sisemise soojustuse eemaldam...