Ehitusfoorum

Pakun, et suure tõenäosusega ühendusnipli keevituse või küttekeha flantsi keevituse vahelt lekkib. Endal hakkas ka 10a vanune boiler lekkima, vahetasin välja. Lekkiva lammutasin laiali, magneesium anoodist oli ainult keermelatt järgi ja ühendusnipli keevituses oli mikropragu roostetanud. Oli juba pi...

Selle Lähte kooliga oli see jama, et suht värskele betoonile pandi epopõrand peale, mis siis hakkas keemiliselt reageerima betooni niiskusega ja eraldama õhku oma produkte, mitu aasta hiljem epot maha freesides oli betooni niiskus vist 100% lähedane ikka.

Võib-olla mõni kipsikurvi juhtmesse lastud? Halvad ühendused peaks "heliefekti" ka põhjustama, ehk surinat kuulda olema harukarbist. Hõõglambid hakkavad seal ahelas värelema ja raadiolained on segatud. Omad kogemused nõukaaegsest majast, kus pidevalt pidi einevaid pirnide sokleid ja lüliteid üle kee...

Kas paksult lubjane temperatuuriandur boilerit kuumemaks ei aja ja sealt ka läbi korpuse suurem kadu?

Ei ole küll midagi arvutanud, aga kui vaadata viimase aja talvesid, siis tundub õhksoojuspump juba kasulikum. Eriti kui arvestada maakütte paigaldamisega kaasnevaid kulusid ja probleeme olemasolevasse aeda rajamisel.

Olen ise paar väiksemat metallust teinud, saab küll ilusti õhutihedaks, kui lengi ka ise teed. Ukse ümber punktisin riba "liistuks" ja sinna panin tavalise ehituspoest saadava kleebitava tihendi, hinge poolele ei saanud riba panna aga sinna kleepisin tihendi lengi ja ukse külje vahele. Kasutasin või...

Minul hakkas kunagi katlapump või suunaklapp kolksuma. Pumpa õhutades või sisse-välja lülitades jäi vait. Lõpuks läks asi päris hulluks, kolksus igapäevaselt. Proovisin pumba 90 kraadi ameerika mutrite vahel keerata ja pole siiani rohkem kolksunud. Kuna torusüsteem oli õrnalt viltune, siis alges ase...

Nagu ma enda eelmises postis mainisin, paneks seguklapi enne pumpa, keskmise kolmiku asemele. Mul kodus ka ise tehtud segusõlm, sama skeem nagu teemaalgataja pildil aga seguklapp vahetult enne pumpa. Katla temperatuur kütmise ajal ca 80-85 kraadi, akupaagi ja katla vahel 2´´ torud, segusõlme-pumba t...

Minu jaoks on seguklapp vale koha peal, ma paneks selle keskmise kolmiku peale, et katla otsevool oleks akupaaki. Siis toimib läbi alumise suunaklapi ka elektri katkestuse korral mingisugune tsirkulatsioon, muidu peab läbi seguklapi veel pressima.

Enda kogemustega isikliku maja juures, võin öelda, et 2-2,5 cm vahe on seguperimeetriga looditav. Suuremate vahede juures olen makroga liiminud põhiplaadi taha 25 mm lisaplaadi. Kui vahe juba 50 mm, siis saad plaadi paksusega mängida (150-200).

Huvi pärast küsin, et paksus siis väheneb, vajub järjest kokku? Mõrad ka sisse tulevad?
Pilte pole olukorrast?

Chipboard screw ehk saepuruplaadi või OSB jaoks, nagu ma siin ühes teises teemas juba kirusin, et Eesti ehituspoodide enamus kruve on sellise tähisega, reaalselt sobib sisetingimustes puidu kruviks ka. Eks see panhead kõige parem mingi metallnurgiku vms plaadi kinnitamiseks on, kus pole koonuspeast ...

Pakun, et kütmisel katlas vee kuumutamisel eraldub. Kas akupaagi otsas pole õhutust? Ise saan sealt enda malmkatla süsteemist pidvalt õhtu välja suristada.

Pehmo mõtleb vast seda, et kuna rõhk kõigub süsteemis palju, siis paisupaak ka "kõigutab" vett edasi tagasi läbi veemõõtja.

Minu loogika selline, et need siseruumide omad hapramast terasest, nagu kipsi kruvi. Õues vihma käes laud paisub ja tõmbab kruvi pooleks. Pole veel õigeid väistingimuste kruve testinud, kas seal on ainult korrosioonikaitse vahe või on terase vahe samuti.

Neid kruvide purunemiseid olen ise palju kogenud, kui maja ümber mingi ajutise tellingu või konstruktsiooni olen teinud. Ehituspoodides need suured kruvisid täis stendid on kõik siseruumidesse ja "chip board" ehk vist OSB kinnitamiseks, välitingimustesse kruvisid on tavaliselt väike nurgake. Alates ...

Ise olen makroga liiminud, minu jaoks on olnud probleemiks see, et plaadid ei pruugi ideaalselt sirged olla, tavaliselt keskelt kummis vms, siis liimides peab toed leiutama, et kummis kohad maha suruda. Need plaadid tunduvad päris palju mängivat ka temperatuuri ja niiskusega, kui päike peale paistab...

Saunas sai antiiktellistest üks sein laotud ja selle tellise pind on kergelt liivane, võõpasin seina leiliruumi laudise kaitsevahendiga üle ja tulemus jäi väga hea, võttis kergelt pudiseva pinna kinni ja tegi kivid tiba värskemaks. Nimeks oli Sauna Satu https://puumarket.ee/tooted/saunamaterjalid/sa...

Ei, alt ei teinud, teip jooksis üle klambri ja kui teip normaalselt ei jäänud, siis tegin lisatööd

teibitud sai kõik üle, kahtlased kohad, kus teip polnud normaalselt, tegin kiilto massa või sama konfort profiili liimiga üle, mida oli nagunii üle jäämas. Mõnesse kohta lõikasin teibi liimosast ribasid ja kleepisin neid kahtlastele kohtadele,

Ise kasutasin puitraami asemel vbh-st ostetud Klima Konfort profiili, praegu küll midagi halba ei oska öelda. Kuidas selle materjali tulekindlusklass , fasaadipõlengu korral kukuvad aknad lops ja lops eest ära? Ma kinnitasin akna metallribadega ikka müüritisse samuti, mitte ei jätnud ainult profiil...

Ise kasutasin puitraami asemel vbh-st ostetud Klima Konfort profiili, praegu küll midagi halba ei oska öelda.

Vänge point on õige, kui augu telliseid täis loobid ja liiva peale paned, siis ajapikku kaob liiv telliste vahele.

Tavaboilerit iga paari aasta tagant puhastada ja magneesiumanoodi kontrollida peab ka 10+ a vastu.

Lihtsam on sebida Raadi lennuväljalt pommitajate stardiraja betoonplaat, taaskasutus ja pommikindel asi! :D päris huumor teema. Vanasti saadi 4 graniitkiviga nurkade all hakkama, nüüd nõiutakse pelleri vundamendiga pool aastat, roostevaba armatuur jne. See ehitus teeb silmad ette merekindluste rajat...