Ehitusfoorum

Võsa puhul ei pea teatama. "Varu" all pidasin silmas "varuküte", mitte "varu puid".

Ahi. Ei vaja elektrit. Kui rõhk sõnal VARU.

Erinevate võrguomaduste pärast on inverteritel vaja teha esmasel sisselülitamisel võrgu ja riigi elektristandardi seaded, mida kasutaja hiljem "lihtsalt muuta" ei saa. (Eestis, Poolas ja Saksas on erinevad seaded. Eesti seadetele väga lähedased on Portugali seaded. Kuna nõuded seadetele kehtestab k...

Just eespool, et ainult liin ei tähenda midagi. Katta võid või 10 ha (kui kohalik imeviletsus laseb) kui keegi sellest energiast kohapeal suppi keedab või vesi-nikku toodab. Nendeks protseduurideks pole ka kulukaid inverterid ja muud kraami vaja. Ühenda ainult paneelid õigesti ja õigetpidi kokku.

Probleem on selles, et selle vastuse kirjutas mulle EL-i nimel isik, kellel Kutseregistri järgi puudub igasugune inseneri kutse, samuti ei leidnud ma MTR-ist tema kohta midagi. Pinge reguleerimisest võrgus vt http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/oppeinfo/materjal/AAV3340/ElVar_3._Keskpingevorgud.3.3_...

evs.ee

Sirvida saab 2 tugriku eest. Kui jätad arvutis sessionilehe lahti, võid ka kauem jõllitada.

Ma sain EL-ilt huvitava kirja: Tere, Antud kohta ei saa isegi 50kW tootmist lisada ilma keskpinges võrgutugevdustöödeta, kuna tegu on KOSE piirkonnaalajaama keskpingefiidriga ja seal on tootmiste tõttu pinge liiga kõrged. Nii, et kui vanasti oli probleem võrgu läbilaskevõimel tarbimisega, siis nüüd ...

Miks just pur-vaht?

Kas oleksid nõus selle konkreetse lahenduse eest kellegi kolmanda ees materiaalselt vastutama? Mitte mingil juhul, projekteerijal peab olema vastutuskindlustus. Kuid see ei tähenda, et ma sellist lahendust kardaksin, :). Kuid lähtume faktist, teema-algatajale on see ju joonistatud ja käsi alla pand...

Keset plaati minu arusaama järgi on kandev vahesein. Kui eeldada 1 kandvat vaheseina keset vundamenti, siis ca pool koormust tuleb sellele, ülejäänud jaguneb välisperimeetrile. Ehk kandev vahesein saab kõige tugevamalt koormatud per meeter. Selle tõttu ma tema "taldmiku" ümbetegemise suhtes ka tegin...

Hea oleks siiki saada seletuskiri, võimalusl koos arvutustega- olen oma nägemuse enam- vähem lõplikult välja käinud. Kui pinnas on korralikult kandev (nagu ta tundub olema), siis mina selle lahenduse puhul suurt ei kõhkleks. Nüansid teeksin ringi ja armatuurist loobuksin üldse Armixi kasuks ja kindl...

See plaat ei tööta plaatvundamendina... Ma ütleks: 50:50 (aga vb olla ka 20:80) plaat: madal-lint (nagu ka ennist) Ja siit tekibki küsimus miks seda nimetada plaatvundamendiks Kas kassi värvus omab tähtsust? Ma nimetasin ennist lint-plaat hübriidiks. Kuid lõplik selgus on oluline, et me ei arvestak...

xxx111 otsusta siis lõpuks ära, kas see on klassikaline plaatvundament või ei ole ja kas koormust kannab olulises osas põrandaplaat või seinte alused ribid? Ma eespool viitasin erinevatele jäikustele pinnaosade all, ehituskeeles sängitusmoodulitele. Sa libistasid ennast sellelt sujuvalt üle, kedrate...

Küttega põrandas korrosiooni oht puudub, kaitsekiht selle tõttu pole vajalik. Keskkonnaklass XC0, konstruktiivselt vajalik madala tugevusklassiga betoonil 10 mm.
Samas eelnev arutelu pigem viitab, et mõistlik oleks jämedaid sarruseid põrandas vältida.

Aga ma "pakun puusalt" - neid arvutusi pole olemas...

Pall teemataja väravasse. Ma ka loeksin huviga vähemalt seletuskirja.

Ideed andsin oma pildiga, mis on üleval. Mul on garaazhi all samasugune plaat paksusega 15 cm Armix 3 C25 betoonist (killustik 8-16 mm). Ilma mingite ribideta ja välisperimeetri soojustuseta, 20 cm killustikalusel (16-32). Kütteta või episoodilise küttega ruumi pole tarvis mitte ühteki plasti sinna ...

Et siis ei leia nende elastsusmooduleid ja ei saa nende jäikusi arvutatud? Nojah, mis siis ikka. Juhin ainult veel kord Te tähelepanu sellele, et kritiseerite oma sõnavõtuga teise inseneri tööd, kes siiski pööras tähelepanu erinevate materjalide omadustele- vastasel korral ta poleks nii lahendanud. ...

Proovisin ju, ju ei õnnestunud. Sa võid korraldada katse ja määrata 10 cm paksuse 250 XPS-i ja 30 cm EPS100 jäikused või võtta ette nende omaduste tabelid ja sealt uurida elastsusmooduleid ning arvutada paksuste peale ringi. Ei tohiks olla keeruline. Kui su arvutusmudel seda vastu ei võta, äkki siis...

Mis puutub "plaatvundamendi / lintvundamendi hübriidi" siis insenerina on mul võimatu aru saada mida see arvutusmudelina tähendab...

Sellest tulnuks siis alustada.

Kui sellist lahendust teha, võiks ribid ära jätta ja dimensioneerida alusplaat paar cm paksem ja ja valada Armixiga lahinal maha. Samuti puudub siis mõte kuhjata alusplaadi alla nii palju vahtu, sest maapind plaadi all on aasta keskmise temperatuuriga +5 kuni +10 C. Pildil kütteta plaat 100 mm XPS-i...

Ma ei taha öelda muud kui - selleks, et PLAATVUNDAMENT TÖÖTAKS PLAATVUNDAMENDINA on vaja teostada teatud spetsiifilised arvutused ja valida vastav plaadi paksus ja armeering... Veel kord, minu nägemuses on see vundament plaadi ja madal-lintvundamndi hübriid (1 joonise järgi tundus veel olema 1 post...

Lineaarne jaotus oli esimene piirseisundi hüpotees, ei muud. Edit. Mul ennist oli kiire. Kui võtad selle vundamendi vedrudega aseskeemi ja veidi viitsid elastusi (või jäikusi) vaadelda, siis julgen väita, et nn taldmike all on materjal ca 10 korda jäigem. Kuna oled arvutamises kõva käpp, siis proovi...

Antud projektis on jäikuste järgi siiski seinte all virtuaalsed taldmikud (vt Styrofoami paiknemist). Kui eeldada mõningast koormuse ülekandumist plaadile (elastsusi ja vajumeid arvestades), siis hakkab plaat kindlasti tööle paindele, kuigi põhikoormus jääb taldmikele. Selle tõttu ma ka soovitasin b...

Vundamendi teema on aga seetõttu eriti keeruline, et maa sisse ei näe. Nagu ka ennist ütlesin, et kategoorilisi väiteid pole mõtet välja käia. Maa sisse ikka näeb, kui viitsida labidas kätte võtta või raatsida ekskavaator šurfi jaoks kohale kutsuda. Lisaks oleneb sissevaatamise vajadus vundamendi n...