Ehitusfoorum

Olen mõlemat paigaldanud. Kaldlaele on vahtplast lihtsam paigaldada, ei kuku välja. Lakke põrandasse vill Sein on nii ja naa. Näiteks välissein vahtplasti + krohv on tavamajal kõige lihtsam ja odavam. Puitkarkassmajad on reeglina villaga, mul ükskõik kui paned vahtplasti- jah on lihtsamgi (annab ...

Mainin ära, et ma kasutan soojustuseks ainult penot. Villu ja puistematerjale ma ei aktsepteeri.


Jään enda juurde - loll ei keela keegi olla...


Jään ka enda juurde. Proovi reaalses elus paigaldada soojustust karkassi vahele. Tee võrdlus, kumb on lihtsam, kas penot karkassi ja sarikate ...

Proovi ära, siis vaatame, kas arvad veel, et tegu on lollusega. Mainin ära, et ma kasutan soojustuseks ainult penot. Villu ja puistematerjale ma ei aktsepteeri.

Ega lollusi võib ka teha...


Kas oled ise kunagi sarikate või seinaprusside vahele soojustust paigaldanud? Proovi ära ja siis ma arvan, et sa ei taha enam seda teha, vaid eelistaksid lihtsalt lahendust. See tosin 5x20 lisaprussi, mis lae ehitamiseks läheks, mis kannab soojustust, on rahaliselt ...

Katuseks on 3nurkne ferm, kaks sarikat ja alumine vöö. Alumine vöö asub soojustusest kõrgemal. Teiste korrust välja ei ehita, ei viitsi tegeleda sarikate vahelise soojustamise ja niiskusprobleemide, kilede , teipide jmsga.
Kõik peab olema lihtne, soojustust laon sirgetele pindadele, mitte karkassi ...

Mida mõtled horisontaaljõu all. Müürid tulevad nagu müürid ikka, mille peale toetub katus. Niimoodi ju kõik majad ehitatakse.

Loeb mis on ehitusregistris. Kuid arvan - lihtsam on nullist alustada, sest sa ei suuda neid bürokraate üle mängida
Ise alustaksin 60 m2 multifunktsionaalsest abihoonest, selle saad minimaalse paberimajandusega korda ja teeksin elaniskõlblikuks saunaks. Edasi on maitse asi, kas oled vana maja ...

Kui on olemas vana vundamendi jälg, maakivist laotud ära lagunenud müürid. Maa-ameti 1950ndate aastate kaartidel on näidatud ka, et seal mingi hoone asetses.

Kuidas oleks nüüd kõige lihtsam sinna uus hoone ehitada, nii et ei peaks bürokraatia rägastikku aastateks ära uppuma.

Tegu on maakohaga.

Jah, tuttav tunne. Mul on maakivist võlvkelder maja all, mida oleks vaja tugevdada, aga hakkan mõtlema, kas on üldse mõtet jamada.

Sellised võlvid, nagu piltidelt näha, on tavaliselt laotud metallist i-talade vahele. Kui puit tõesti seda üleval hoiab, siis müts maha puidu ees. Seal all aga ei ...

võhik kirjutas: 15 Sept 2025, 22:25 Õhksoojuspumbaga plussis hoidmine osutus ülearu kalliks - hoian põrandaküttega - veetorud on ju lõpuks põrandas...

Kuidas niiskusega lood on. Mul on 2016 aastast kütmata ning hakkab seest justkui liiga tegema.

Vaja siis maamaja( kasutusel suvel, talvel seisab, kuid nüüd plaanis õhksoojuspumbaga hoida talveperioodil pluss kraade see) elekter uuendada. Praegu vana veneaegne kilp ja vanad alumiiniumjuhtmed vms.

Plaan lasta mingil kilpe koostaval ettevõttel lasta kilp ära teha ja siis elektrikul hiljem ...

2mm paksune metall on paras plekk ju. Või olen ma millestki valesti aru saanud.

Ma arvan, et toimiks küll,aga parem oleks tala tõsta müürilati peale ning polte panna hajutatult rohkem.

Sarikad ja laetalad peavad moodustama kolmnurga. Laetala peab vastu võtma horisontaalse koormuse, mis seinu laiali lükkab. Sarika ja laetala ühendus on kriitiline koht, see tuleb läbi mõelda, kuidas kõige parem teha oleks.

Üks võimalus on jätta praegused talad alles, võibolla polegi väga mädanenud ...

vuuk kirjutas: 31 Aug 2025, 17:04 Või siis eelnevalt eemaldada pinnas vaid osaliselt ja ehitada väljapoole toeks kontraforsid.
Näide:
võlvlagi.jpg

Jääb inetu võitu. Kas sa julgeks sissepoole toetavaid ristseinu juurde teha?

Arvutused said tehtud , laevade kellad tiksuvad praktiliselt samas rütmis ... Isegi matemaatika ei pea paika neis lorentzi teisendustes
Kas sa näitaksid oma arvutusi siin ka?


21 august kelle 14.43 postituses on toodud chatgtp poolt arvutatud ajanihke ligikaudne väärtus ja laeva pikkuse ...

Kalvis kirjutas: 30 Aug 2025, 11:15 ajad vist nõtkega segi - jah, selle vastu on vaja tugipiilareid.

Ei aja segamini. Ümarkaar tekitab horisontaalse jõu, see on fakt.

Kalvis kirjutas: 30 Aug 2025, 07:26 arvan pingutad üle. Füüsikast on teada, et kui võlv on tehtud romaani stiilis siis külgedele väljapoole lükkejõudu pole. Selline võlv ei kuku sisse.

On ikka lükkejõud. Vanadel ehitistel olid lihtsalt nii jämedad müürid , mis kannatasid selle välja. Vajadusel lisati tugipiilarid.

Arvutused said tehtud, laevade kellad tiksuvad praktiliselt samas rütmis. Ka laevade pikkused on praktiliselt samad. Aga et selleks, et mõlemad kaptenid mõõdaksid ajahetkel 5s oma laeva suhtes footoni kiiruseks C, peab footon asuma korraga kahes kohas-mõlema laeva ninas.
Isegi matemaatika ei pea ...

Maamaja all on maakivist võlvkelder. Soov oleks ümberehitusi majas teha, mis nõuab keldriseina lahtikaevamist. Keldri laius on ca 4m ja 7m on vahemaa ühest välisseinast ristuva siseseinani. Kartus on selline, et kui keldri sein lahti kaevata, siis võlv kukub sisse. Mõte on 7m pikk osa jaotada 2 ...

Laevakaptenid mõõdavad footoni kiirust kumbki oma laeva suhtes. Selgub , et saadud kiirused on erinevad
Missmoodi see selgub? Kes on sellise katse sooritanud?
talupoja loogika ütleb, et footon ei saa olla korraga kahes kohas
Selles osas talupoja loogika ei valeta.


Lihtsast matemaatikast ...

See footon ei tea neist laevadest midagi, tema paneb ikka kiirusega c minena.


Laevakaptenid mõõdavad footoni kiirust kumbki oma laeva suhtes. Selgub, et saadud kiirused on erinevad. Klassikalises füüsikas see ongi nii, lihtne ja loogiline. Relatiivsusteooria aga nõuab, et mõõdetud kiirus oleks ...

Kaks 1,5 miljoni km pikkust laeva, mis on taguotsapidi stardijoonel ja nende vahel valgusallikas, mis sülitab välja footoni stardihetkel
Ma ei saa ikka selle küsimuse püstitusest aru, kui laevad on taguotsapidi koos, siis kumma laeva liikumise suunas see valgusallikas footoni välja sülitab ...

Heakene küll, tuleme lihtsa liikumisülesande juurde tagasi. Kaks 1,5 miljoni km pikkust laeva, mis on taguotsapidi stardijoonel ja nende vahel valgusallikas , mis sülitab välja footoni stardihetkel. Stardihetkel ühe laeva mootor sureb välja ja seega jääb staatiliseks stardijoone suhtes, teine laev ...

@T25, tunnista ausalt , mis Su kirjutiste eesmärk on. Oled küll kinnitanud, et mõtled asja tõsiselt, aga kaldun siiki arvama, et teed pulli ja üritad publikut "käima tõmmata". :)


Nalja vastu pole mul midagi, aga eesmärk on ikkagi jõuda selleni, et füüsika esitaks füüsilist reaalsust ...