Ehitusfoorum

Laevakaptenid mõõdavad footoni kiirust kumbki oma laeva suhtes. Selgub , et saadud kiirused on erinevad
Missmoodi see selgub? Kes on sellise katse sooritanud?
talupoja loogika ütleb, et footon ei saa olla korraga kahes kohas
Selles osas talupoja loogika ei valeta.


Lihtsast matemaatikast ...

See footon ei tea neist laevadest midagi, tema paneb ikka kiirusega c minena.


Laevakaptenid mõõdavad footoni kiirust kumbki oma laeva suhtes. Selgub, et saadud kiirused on erinevad. Klassikalises füüsikas see ongi nii, lihtne ja loogiline. Relatiivsusteooria aga nõuab, et mõõdetud kiirus oleks ...

Kaks 1,5 miljoni km pikkust laeva, mis on taguotsapidi stardijoonel ja nende vahel valgusallikas, mis sülitab välja footoni stardihetkel
Ma ei saa ikka selle küsimuse püstitusest aru, kui laevad on taguotsapidi koos, siis kumma laeva liikumise suunas see valgusallikas footoni välja sülitab ...

Heakene küll, tuleme lihtsa liikumisülesande juurde tagasi. Kaks 1,5 miljoni km pikkust laeva, mis on taguotsapidi stardijoonel ja nende vahel valgusallikas , mis sülitab välja footoni stardihetkel. Stardihetkel ühe laeva mootor sureb välja ja seega jääb staatiliseks stardijoone suhtes, teine laev ...

@T25, tunnista ausalt , mis Su kirjutiste eesmärk on. Oled küll kinnitanud, et mõtled asja tõsiselt, aga kaldun siiki arvama, et teed pulli ja üritad publikut "käima tõmmata". :)


Nalja vastu pole mul midagi, aga eesmärk on ikkagi jõuda selleni, et füüsika esitaks füüsilist reaalsust ...

c on konstant
Aga see ongi konstant. Muud moodi ei ole võimalik selgitada universumis toimuvaid füüsikalisi nähtusi. Selle tõdemuseni jõutigi sellepärast, et muud teooriad viisid rappa. Selle konstandi sisse toomine suutis asju seletada ilma vastuoludeta.


Kui sa vihjad MM eksperimendile, siis ...

Toome lihtsa näite, kuidas Einstein kasutas Galilei relatiivsuse valemeid ning tõmbas mütsist välja oma relatiivsuse.

Meil on koordinaatsüsteemi K alguspunkt Viljandi ning x teljeks on sirge maantee, mis läheb Imavere poole. Imavere asub 50 km kaugusel. Me ütleme, et x=50 km.

Meil on ka kell ...

EH.Ins ja teised relativistid ei oska vastata elementaarsetele küsimustele, mis puudutavad nende armast teooriat. Ainus, mida oskavad, on tuimalt arvusid sisse peksta etteantud valemitesse ja korrutada, et c on konstant, c on konstant, c on konstant...
Lisame veel siia oranži porgandi fänluse, siis ...

Kõigis relativistlikes valemites sisaldub tegur Ruutjuur (1 - v²/c²). Kui kiirus v on isegi 0,1c, siis on selle teguri väärtus veel 0,995. Kiirusel 0,5c on 0,866.


Nii, ja nüüd paluks vastata küsimustele rongi näites. Milline on vananemise järjekord. Samamoodi ka vaakumis kahe vaguni omavaheline ...

Küülaline, tõstame rongi kiiruse 0.5c peale ja kunn24 kütab tsikliga rongis vastasuunas 0,5c-ga. Maa suhtes on nüüd kunn24 oma tsikliga paigal. Kas kunn24 kell siis tiksub samas rütmis EH.insiga, kes maa peal vaatleb?

Ja teine küsimus küülalisele, et kui vaakumis kaks vagunit liginevad teineteisele ...

Veel üks näide relativistlikust loogikast. Meil on ümber maakera sõitev pikk vagun, nagu rõngas ümber maakera. Maakeral rongi vaatlev EH.Ins järeldab, et kuna vagun sõidab suure kiirusega, näiteks 100km/h , siis vagunis olev madis64 vananeb temaga võrreldes vähem. Ehk madise kell käib aeglasemalt ...

Veel üks näide relatiivsusteooriast:

Kaks vagunit vaakumis. Ühe otsas istub EH.Ins ja teise otsas istub madis64. Mõlemad mehed näevad, et vagunid lähenevad teineteisele. Kui madis64 vaguni "eesmine" ots langeb kokku EH.Insi vaguni "eesmise " otsaga, siis lööb EH.Ins kella käima. Ootab seni, kuni ...

Aga on ju ajupesu. Lihtne eluline näide. Linnade vahemaa on 100 km. Mõlemast linnast stardib samaaegselt auto kiirusega 50 km/h. Mina, kes ma asetsesin täpselt kahe linna vahel, hakkan samal ajal kõndima ühe linna suunas. Ma kohtan sealt linnast startinud autot varem, sest ma ju liikusin tema poole ...

Väike näide veel relativistlikust samaaegsusest.

2 linna. Vahemaa 3 miljonit km. Mõlemas linnas süttib samaaegselt põlema valgusallikas. Kahe linna vahel olev vaatleja näeb, et valgus jõuab samaaegselt temani ning sellest võib järeldada, et sündmused olid samaaegsed( valgusallikate süttimine).
Nüüd ...

laevadest, mis stardivad taguotsaga stardijoonelt ning samalt stardijoonelt pannakse põlema valgusallikas . Kõik laevad liiguvad eri kiirusega, aga valgus peab kõikide laevade ninaossa jõudma samal hetkel, et valguse kiirus oleks neis 300000 km/s
Mulle jääb ikka segaseks, kas sinu eksperimendis ...

Lihtne selgitus, kuidas 300000 km pika laeva kapten mõõdab valguse kiirust. Stardihetkel footon ja laeva taguots on samal joonel. Fikseeritakse stardiaeg. Footon liigub laeva ninasse. Fikseeritakse aeg, mil footon jõuab laeva ninasse. Teepikkus=laeva pikkusega. See jagatakse ajaga ning saadakse ...

Veel üks küsimus küülalisele, et vastavalt Einsteini mõtteeksperimendile, kell ekvaatoril pidavat tiksuma aeglasemalt võrreldes kellaga, mis asub maakera telje pool, sest pöörlemisest tingitud kiirus on suurem ekvaatoril kui teljele lähemal olev punkt.
Nüüd küsimus on selles, et kui ekvaatori kell ...

Tõin ju näite 300000 km pikkusest laevadest, mis stardivad taguotsaga stardijoonelt ning samalt stardijoonelt pannakse põlema valgusallikas. Kõik laevad liiguvad eri kiirusega, aga valgus peab kõikide laevade ninaossa jõudma samal hetkel, et valguse kiirus oleks neis 300000 km/s.

Toon veel sulle ...

EH.INS. kirjutas: 03 Aug 2025, 10:05 Just - Jack Norris...
Ka selline ajuvabadus kuulub Sinu repertuaari

Relatiivsusteoorias, teatud nurga alt vaadates ja ruumikõverusi arvesse võttes, on Jack loetav kui Chuck.Kuidas sa siis nii lihtsat asja ei tea , Cern jms vaatlused tõestavad ju.

Relatiivsusteoorias valgus käitubki nagu Jack Norris. Jõuab korraga mitmesse punkti korraga. Enne ja pärast ning samaaegne valgusele ei kehti.
Ja siis kellad, mis on sünkroonis, tegelikult loevad erinevat aega, ühel juhul aeg käib kiiremini või aeglasemalt, aga seierid näitavad samu positsioone.
Jne ...

Lugesin selle töö kiirelt diagonaalis läbi. Mõned tähelepanekud.


Micheson Morley katse on tegelikult kooskõlas valguse korpuskulaarse mudeliga.

Nüüd see valguskell, kus footonit põrgatatakse liikuvas vagunis üles alla kahe peegli vahel, eeldab, et valgus käitub inertsiaalselt. Selliselt käituks ...

meil on pikkus AB, mis asetseb staatilises olekus valgusallika suhtes ning teine pikkus AB, mis kaugeneb valgusallikast ... Klassikalises maailmas valgus ei jōua 5 sekundi pärast liikuvas sűsteemis peeglini, sest peegel on selle aja sees edasi liikunud staatilises peeglist
Huvitav, mispärast ...

Liikuva sűsteemi pikkus on ka 1,5 miljonit km
Tähendab nii valgusallikas kui ka peegel liiguvad?
Enne kaugenes sul ainult peegel valgusallikast.
Teisel juhul nihutatakse vahemaad AB valgusallika suhtes edasi


Valgusallikaid vōib űks ka olla, mis asetseb kahe pikkuse vahel. Oluline on see ...

Vagun on 3milj. km. Selle peal mōōdan pikkuse AB 1.5 miljonit km. Panen peegli. Teise samasuguse pikkuse mōõdan kōrvale, kuid sellele panen rattad alla ehk see saab liikuda esimese suhtes. Seda võib ette kujutada kui hästi pikka autot või rongi. Hetkel, kui valgusallikad pannakse põlema, hakkab ...

vagun on hästi pikk, 3 miljonit km ... teisest peeglist võtan kinni ja hakkan sellega tahapoole, valgusallikast eemale astuma ... Kas selles katses valgus jõuab mõlema peeglini samaaegselt
Ma ei saa selle katse keerulise konstruktsiooni mõttest aru? Aga selge see, et kaugemal asuva peeglini ...